Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ÕES SK 530
Täisviide ÕES, SK 530 < Halliste khk., Abja – J. Jung (1880)
Viite osad Kogu:ÕESKöide:SK 530LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1880
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Jaan Jung
Pala kogumiskoht Pärnumaa, Halliste, Abja
Teksti sisu
Objekti liik kivivare, järv, sild
Tegelased hiid/kurat
Žanr andm, topon, muist, fras
Jututüüp Kivivared Võrtsjärves. Mõned seotud Vp sillaehitusega: nt Vetka vare, mis tuleneb vene keelest - Vot kak. Ka olevat seal Vp ruunad hukkunud - Ruuna vare
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Võrtsjärv
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 2
Objekti nimetus Papi vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 3
Objekti nimetus Tartu suur vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 4
Objekti nimetus Hõreda metsa vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 5
Objekti nimetus Elna vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 6
Objekti nimetus Vetka ehk Ruuna vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 7
Objekti nimetus Saba vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 8
Objekti nimetus Piiroja vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 9
Objekti nimetus Kivivare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 10
Objekti nimetus Lai vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 11
Objekti nimetus Suur vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 12
Objekti nimetus Ohenurga vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 13
Objekti nimetus Kalba suue
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 14
Objekti nimetus Kivikalda vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 15
Objekti nimetus Uri vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 16
Objekti nimetus Haani vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 17
Objekti nimetus Vehendi vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 18
Objekti nimetus Karikolk
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 19
Objekti nimetus Kärga vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Koht 20
Objekti nimetus Siili kärk ehk Muuga vare
Vana maakond Viljandimaa
Uus maakond Viljandi maakond
Tekst
An die Gelehrte Estnische Gesellschaft in Dorpat
Da der hochgeehrte Secretär unserer Gesellschaft, Herr Dr. L. Stieda mir den Wunsch des hochverehrten Herrn Dr. Grevingk mitgetheilt, daß die estnischen Benennungen der im Wiirz See befindlichen Steinlager auch im Deutschen vermuthet wären, – so will ich im Nachfolgenden, sowie sie irgend eine Bedeutung im Estnischen haben, sie im Deutschen wieder geben. Doch sind mehrere derselben ohne jegliche, und verständliche Bedeutung, gleich wie viele andere estnische Namen. 1.Papi vare – Pfaffen Lager 2.Dorpater großes Lager 3.Undichten Waldes Lager 4.Elna (?) Lager 5.Vetka (BonmÊrfr?) oder Ruuna (Wallachs?) Lager. – Nach der Volks Sage soll der Teufel vom Ware Gesinde aus eine Brücke bis nach Saba haben bauen wollen, und sie doch nicht ganz vollenden können; nun habe er die Brücke mit 2 Pferden und einem russischen Kutscher befahren, wobei die Pferde am Ende der zu Hälfte gebliebenen BrückeinsWasser gefallen und umgekommen waren, bei dieser Gelegenheit soll der russische Kutscher:BonmÊrfr! ausgerufen haben, wovon das estnische "Vetka" gebildet worden wäre; sonst hat dieses Wort keine andere Bedeutung im Estnischen. Ruuna vare heiße es daher, weil die Wallache (ruunad) des Vanapagan dort umgekommen wären. Eine andere Version sagt, daß der Brückenbauer ein eigensinniger Edelmann gewesen sein soll, dem das Vorerwähnte passierte. 6.Saba vare = Schwanz od. Schweif, desgl. letzte Ende 7.Grenzbach Lager 8.Kalk Lager 9.Breit Lager 10.Groß Lager 11.Ohe = Ecken Lager (kolga = abgelegene Ecke) 12.Kalba Mündung od. Morast Lager 13.Steinufer Lager 14.Urri (ein dumpfes Gemurmel?) Lager 15.Haans (Hahns?) Lager 16.Vihendi (des pfeifenden Windes?) Lager 17.(Vieh-) Heerden-Ecken Lager 18.Kärga (scharfen Strömungs?) Lager. Kärestik, von käredaste, heißt eine scharfe Strömung, wo das Wasser scharf über nächste Steingerölle fließt. Auch heißt ein Thier, eine Art von Iltis, die nach Hühner stellt, Kärk. – Oder ist es Kääraku – Biegung? 19.Siili kärk = Igels-Strömung, scharfe (kärestik), oder Iltis (kärk)? oder käärak = Biegung? – oder Muuga vare = Mönchs Lager. Alle mit Fragezeichen versehene Benennungen sind in ihrer Bedeutung sehr weifelhaft. Vielleicht kann der Scharfblick der Gelefirten hieraus etwas finden! Abja d. 18 Januar 1880.

[TÕLGE.]
Õpetatud Eesti Seltsile Tartus
Kuna meie seltsi kõrgestaustatud sekretär härra dr. L. Stieda mulle kõrgestlaustatud härra dr. Grevingk’i soovi edasi andis, et Võrtsjärves leiduvate kivivarede eestipärased nimetused ka saksa keeles arusaadavad oleksid, nii tahan ma järgnevalt, kui neil eesti keeles üldse mingi tähendus on, neid saksa keeles edasi anda. Siiski ei ole paljudele neist mitte mingit või arusaadavat tähendust nagu paljudel teistel eesti nimedelgi. 1. Papi vare 2. Tartu suur vare 3. Hõreda metsa vare 4. Elna (?) vare 5. Vetka (Bотъ какъ?) või ruuna (Wallachs?) vare. Rahvamuistendi järgi olevat Kurat tahtnud Vare talust kuni Sabani silda ehitada, kuid ei saanud seda täielikult lõpetada; siis olevat ta 2 hobuse ja vene kutsariga sillale sõitnud, kusjuures hobused poolelijäänud silla otsast vette kukkunud ja otsa saanud olevat, sellejuures olevat vene kutsar: Bотъ какъ! hüüdnud, millest eesti "vetka" olevat moodustatud; muidu ei ole sellel sõnal eesti keeles mingit muud tähendust. Ruuna vareks nimetatavat teda seepärast, et Vanapagana ruunad seal hukkunud olevat. Teine versioon ütleb, et sillaehitaja olevat olnud isemeelne aadlik, kellega eelpoolmainitu juhtunud olevat. 6. Saba vare – saba või selle ots 7. Piiroja vare 8. Kivivare 9. Lai vare 10. Suur vare 11. Ohe = nurga vare (kolga = eemalasuv nurk.) 12. Kalba suue 13. Kivikalda vare 14. Uri vare 15. Haani vare 16. Vehendi (vilistava tuule) vare 17. Karikolk 18. Kärga vare. Kärestik, sõnast "käredaste", on tugev (terav) vool, kus vesi tugevasti (teravalt?) üle kivide voolab. Samuti nimetatakse looma, ühte tuhkru liiki, kes kanu püüab, kärk (kärp). Võib-olla tähendab kääraku käänakut? 19. Siili kärk = siilikärestik, kärestik või kärk? või käärak = käänak (pöörang) või Muuga vare = munga vare. Kõik küsimärgiga varustatud nimetused on tähenduselt väga kahtlased. Võib-olla võib teadlase terav pilk sellest midagi leida. Abjas 18, jaanuaril 1880. J. Jung
Redigeeritud tekst
An die Gelehrte Estnische Gesellschaft in Dorpat
Da der hochgeehrte Secretär unserer Gesellschaft, Herr Dr. L. Stieda mir den Wunsch des hochverehrten Herrn Dr. Grevingk mitgetheilt, daß die estnischen Benennungen der im Wiirz See befindlichen Steinlager auch im Deutschen vermuthet wären, – so will ich im Nachfolgenden, sowie sie irgend eine Bedeutung im Estnischen haben, sie im Deutschen wieder geben. Doch sind mehrere derselben ohne jegliche, und verständliche Bedeutung, gleich wie viele andere estnische Namen. 1.Papi vare – Pfaffen Lager 2.Dorpater großes Lager 3.Undichten Waldes Lager 4.Elna (?) Lager 5.Vetka (BonmÊrfr?) oder Ruuna (Wallachs?) Lager. – Nach der Volks Sage soll der Teufel vom Ware Gesinde aus eine Brücke bis nach Saba haben bauen wollen, und sie doch nicht ganz vollenden können; nun habe er die Brücke mit 2 Pferden und einem russischen Kutscher befahren, wobei die Pferde am Ende der zu Hälfte gebliebenen BrückeinsWasser gefallen und umgekommen waren, bei dieser Gelegenheit soll der russische Kutscher:Bотъ какъ! ausgerufen haben, wovon das estnische "Vetka" gebildet worden wäre; sonst hat dieses Wort keine andere Bedeutung im Estnischen. Ruuna vare heiße es daher, weil die Wallache (ruunad) des Vanapagan dort umgekommen wären. Eine andere Version sagt, daß der Brückenbauer ein eigensinniger Edelmann gewesen sein soll, dem das Vorerwähnte passierte. 6.Saba vare = Schwanz od. Schweif, desgl. letzte Ende 7.Grenzbach Lager 8.Kalk Lager 9.Breit Lager 10.Groß Lager 11.Ohe = Ecken Lager (kolga = abgelegene Ecke) 12.Kalba Mündung od. Morast Lager 13.Steinufer Lager 14.Urri (ein dumpfes Gemurmel?) Lager 15.Haans (Hahns?) Lager 16.Vihendi (des pfeifenden Windes?) Lager 17.(Vieh-) Heerden-Ecken Lager 18.Kärga (scharfen Strömungs?) Lager. Kärestik, von käredaste, heißt eine scharfe Strömung, wo das Wasser scharf über nächste Steingerölle fließt. Auch heißt ein Thier, eine Art von Iltis, die nach Hühner stellt, Kärk. – Oder ist es Kääraku – Biegung? 19.Siili kärk = Igels-Strömung, scharfe (kärestik), oder Iltis (kärk)? oder käärak = Biegung? – oder Muuga vare = Mönchs Lager. Alle mit Fragezeichen versehene Benennungen sind in ihrer Bedeutung sehr weifelhaft. Vielleicht kann der Scharfblick der Gelefirten hieraus etwas finden! Abja d. 18 Januar 1880.

[TÕLGE.]
Õpetatud Eesti Seltsile Tartus
Kuna meie seltsi kõrgestaustatud sekretär härra dr. L. Stieda mulle kõrgestlaustatud härra dr. Grevingk’i soovi edasi andis, et Võrtsjärves leiduvate kivivarede eestipärased nimetused ka saksa keeles arusaadavad oleksid, nii tahan ma järgnevalt, kui neil eesti keeles üldse mingi tähendus on, neid saksa keeles edasi anda. Siiski ei ole paljudele neist mitte mingit või arusaadavat tähendust nagu paljudel teistel eesti nimedelgi. 1. Papi vare 2. Tartu suur vare 3. Hõreda metsa vare 4. Elna (?) vare 5. Vetka (Bотъ какъ?) või ruuna (Wallachs?) vare. Rahvamuistendi järgi olevat Kurat tahtnud Vare talust kuni Sabani silda ehitada, kuid ei saanud seda täielikult lõpetada; siis olevat ta 2 hobuse ja vene kutsariga sillale sõitnud, kusjuures hobused poolelijäänud silla otsast vette kukkunud ja otsa saanud olevat, sellejuures olevat vene kutsar: BonmÊrfr! hüüdnud, millest eesti "vetka" olevat moodustatud; muidu ei ole sellel sõnal eesti keeles mingit muud tähendust. Ruuna vareks nimetatavat teda seepärast, et Vanapagana ruunad seal hukkunud olevat. Teine versioon ütleb, et sillaehitaja olevat olnud isemeelne aadlik, kellega eelpoolmainitu juhtunud olevat. 6. Saba vare – saba või selle ots 7. Piiroja vare 8. Kivivare 9. Lai vare 10. Suur vare 11. Ohe = nurga vare (kolga = eemalasuv nurk.) 12. Kalba suue 13. Kivikalda vare 14. Uri vare 15. Haani vare 16. Vehendi (vilistava tuule) vare 17. Karikolk 18.Kärga vare. Kärestik, sõnast "käredaste", on tugev (terav) vool, kus vesi tugevasti (teravalt?) üle kivide voolab. Samuti nimetatakse looma, ühte tuhkru liiki, kes kanu püüab, kärk (kärp). Võib-olla tähendab kääraku käänakut? 19. Siili kärk = siilikärestik, kärestik või kärk? või käärak = käänak (pöörang) või Muuga vare = munga vare. Kõik küsimärgiga varustatud nimetused on tähenduselt väga kahtlased. Võib-olla võib teadlase terav pilk sellest midagi leida. Abjas 18, jaanuaril 1880. J. Jung
Lisaandmed
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34401
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 16.11.2018
Lisatud 16.11.2018 17:48
Viimati muudetud 18.12.2018 16:30
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ÕES SK 530
Säilik
Pala