Maakündmine Iivakivi mann Üitskõrd ütelt üöse unel vana va Kalta-Hantsul: et kui sa Iivakivi manu kündmä läät, ärä sa sis kurja nimete, ega mõteldes, kui härja paigal jääve. Vana va Kalta-Hants lännü ka paari päevä peräst Iivakivi manu kündma ega ei joole üösesest ütelusest midägi änäp mäletan. Aanu ärä paar vagu, aga härja jäänu paigal ei joole änäp lännü. Kalta-Hants mõtelnu, et mis kurat neil härgel nüüd küll oleme pias, et na änäp ei lää. Aanu tõise korra jälle härgi, et: astke kuradi härjä sikkuten küll, aga ei joole jõuden mette edesi minnä. Aanu kolmat kõrda, et Jumal Issapojak, mis neil kuradidel nüüd ometigi pias oleme et na ei lää! Aga sis lännü härjä suure vaevage mineme ja ollu üits suur raha kasti vang adra aherte otsan, mis ku rabin järgi tullu. Meheksel lüöd nüüd küll miile mis üöse üteld, aga mis sinna änäp tettä, mis hil’lä sii hil’lä! Pal’le vangu iist saanugi Kalta-Hants hää hulga raha kullasseppä käest, aga ku ta Jumala nime suguki ei jooles nimeten, ei jooles sedä kah saanu. (Täh: Kui neil Iivakivi jutukestel ka üleüldist tähtsust ei piaks olema, seda tähtsamad on nad vast tulevasel Karksi kihelkondlasele, kui vanavara raamatust Iivakivist ka midagi leida on, seepärast ma nad ka üles kirjutasin, sest Iivakivil on suur mõju Karksi praeguse vanarahva silmas, mispärast ka meie noor Karskuse Selts „Iivakivi“ nime endale võttis. Sooviksin ka aruandes nimetatud jutukeisi ise päälkirja all nimetada!)
|