Uue-Kariste nurme peal, natukene mõisast eemal, on üks mägi, mille peale ennevanast kirikut tahetud ehitada. Ehitamine jäetud sellepärast pooleli, et mis päeva ehitatud, see olnud ööse nägemata väest jälle maha kistud. Sellepärast nimetatakse seda mäge ka Kirikumäeks. Sellel mäel nähtud mitu viirastust, millest mulle 2 järgmist kõrvu on puutunud. – Üks võeras mees jäänud kord öösel sinna mäele magama; kesköösel tulnud üks teine mees sinna ajanud ta üles ja ütelnud: „Mine ära minu aseme pealt!“ – Kord mänginud poisikesed selle mäe peal. Korraga kuulnud nad mäe seest hirmust healt. Täis hirmu jooksnud nad teisele poole mäge. Seal olnud üks hauk, mis lopsakaid vahraku põesaid paksult täis olnud. Poisikesed tahtnud haugu sügavust mõõta ja pistnud ühe teiba hauku; see hakanud suitsema ja põlema. – Ma ei ole mitte kuulnud, kas kiriku ehitamisel ajaloolist põhja on, ei ole mull ka teada, kas U. K. vallavalitsus selle koha kuberner härra nõudmise peale vene arch. seltsile üles on annud – kui temalt midagi veel kuulma juhtun teadustan Teid. |