Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | Eesti Postimees 9. VI. 1888 |
|---|---|
| Täisviide | A. Mauer, Eesti Postimees 9. VI 1888, nr. 23, lk. [2] |
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) | |
| Pala päritolukoht | Tartumaa, Äksi, Saadjärve |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | mägi |
| Tegelased | hiid |
| Muud märksõnad | jaanipäev, kombed |
| Žanr | k, topon, andm |
| Jututüüp | Kalevipoja säng Saadri (Saadjärve) mõisa maa peal. Jaanituld peetakse seal nüüd |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Kalevipoja säng |
| Vana maakond | Tartumaa |
| Kihelkond | Äksi |
| Vana küla | Saadjärve |
| Uus maakond | Tartu maakond |
| Uus küla | Saadjärve |
| Tekst | |
| Tartumaalt kirjutatakse meile: Keegi kirjutas teie lehes nr. 17, 18, 19 «Kalevipoja sängidest» ja nimetas seletuse lõpus viis sängi, ja ka, kus nad seisavad. Mina nimetan nende viiele sängile ühe veel juure, mis Kassinurme Kalevi sängist lõuna pool ja targa Tartule kõige ligemal on. Tema (Kalevi säng) on Äksi kihelkonnas Saadri mõisa maa peal, mõisast umbes poolteist versta hommiku pool, selle tee ääres, mis Saadri mõisast Elistvere mõisa läheb. See Kalevipoja säng on neist viiest kirjeldatud sängist oma seisu poolest teisiti. Need seisavad õhtust hommiku poole, tema aga lõunast põhja poole. (Vist on ta sellepärast nii tehtud, et õhtu ja hommiku pool soo ümberpiirajaks on.) Tema kõrgus on ligidal olevast Soitse järve pinnast ligi sada jalga. Laius kupu otsas on nelikümmend sammu, pikkus kuuskümmend sammu. Põhjapoolne ots on lõunapoolsest kitsam ja umbes viis jalga kõrgem. Rahvajutu järele olevat Kalevipoeg tema ehitanud, rüppega liiva kokku kandes, ja kui arvanud kõrgusele ja pikkusele paraja olema, siis heitnud otsa magama. (See jutt on vistist sellest sündinud, et see Kalevipoja säng pealt inimese aseme sarnane on: päitsest kõrgem ja jalutsest madalam.) Tema hommikupoolse külje peal, kust ta ka kõige järsem on, kasvab saarepuupõõsakesi. Lõuna ja põhja pool küljed on lagedad ja õhtu pool, kus mäe jalal madalam mägi on, kasvab lepavõsukesi. Mäekupp on muidu lage, kuid põhjapoolse (päitse otsas) otsa peal kasvab üksainus jäntrik pärn. Iga aasta jaanilaupäeva õhtu elustavad seda mäge ligidal elavad inimesed jaanituld tehes, sealjuures lauldes, mängides ja tantsides. Nooredmehed on ka selle eest muretsenud, et muusik sealt ei tohi puududa, kes ilutsejate meeli lahutab. |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Tartumaalt kirjutatakse meile: Keegi kirjutas teie lehes nr. 17, 18, 19 «Kalevipoja sängidest» ja nimetas seletuse lõpus viis sängi, ja ka, kus nad seisavad. Mina nimetan nende viiele sängile ühe veel juure, mis Kassinurme Kalevi sängist lõuna pool ja targa Tartule kõige ligemal on. Tema (Kalevi säng) on Äksi kihelkonnas Saadri mõisa maa peal, mõisast umbes poolteist versta hommiku pool, selle tee ääres, mis Saadri mõisast Elistvere mõisa läheb. See Kalevipoja säng on neist viiest kirjeldatud sängist oma seisu poolest teisiti. Need seisavad õhtust hommiku poole, tema aga lõunast põhja poole. (Vist on ta sellepärast nii tehtud, et õhtu ja hommiku pool soo ümberpiirajaks on.) Tema kõrgus on ligidal olevast Soitse järve pinnast ligi sada jalga. Laius kupu otsas on nelikümmend sammu, pikkus kuuskümmend sammu. Põhjapoolne ots on lõunapoolsest kitsam ja umbes viis jalga kõrgem. Rahvajutu järele olevat Kalevipoeg tema ehitanud, rüppega liiva kokku kandes, ja kui arvanud kõrgusele ja pikkusele paraja olema, siis heitnud otsa magama. (See jutt on vistist sellest sündinud, et see Kalevipoja säng pealt inimese aseme sarnane on: päitsest kõrgem ja jalutsest madalam.) Tema hommikupoolse külje peal, kust ta ka kõige järsem on, kasvab saarepuupõõsakesi. Lõuna ja põhja pool küljed on lagedad ja õhtu pool, kus mäe jalal madalam mägi on, kasvab lepavõsukesi. Mäekupp on muidu lage, kuid põhjapoolse (päitse otsas) otsa peal kasvab üksainus jäntrik pärn. Iga aasta jaanilaupäeva õhtu elustavad seda mäge ligidal elavad inimesed jaanituld tehes, sealjuures lauldes, mängides ja tantsides. Nooredmehed on ka selle eest muretsenud, et muusik sealt ei tohi puududa, kes ilutsejate meeli lahutab. |
|
| Lisaandmed | |
| Sisu kommentaar | Kp |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 34240 |
| Sisestaja | Reeli Reinaus |
| Sisestuskuupäev | 29.10.2018 |
| Lisatud | 29.10.2018 18:43 |
| Viimati muudetud | 29.10.2018 18:45 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | |
| Säilik | |
| Pala | |