Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide S 18951/6 (4)
Täisviide S 18951/6 (4) < Se, Mäe v., Võõpsu < Järvesuu v., Võparsova k. < Mäe v., Varesmäe k. — N. Sõrmus < Marie Kütte, 63 a. (1930)
Viite osad Kogu:SKöide:LK1:18951LK2:18956Pala:4
Kogumisaasta(d) 1930
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Marie Kütte Setomaa, Seto, Mäe v., Võõpsu
Setomaa, Seto, Mäe v., Varesmäe k.
63 1862
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Nikolai Sõrmus
Teksti sisu
Objekti liik kivivare, järv, küla
Tegelased hiid
Žanr muist, topon
Jututüüp Kp plaanis teha tee üle Peipsi Pihkvasse. Liiva tõi Perese külast ja kivid Rõsnalt. Vaenlased ajanud vahepeal liiva ja kivid laiali ja Kp jättis oma plaani katki. Liivahunnikust sai saar - Kivirind
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Rõsna
Vana maakond Setomaa
Kihelkond Seto
Vana küla Rõsna
Uus maakond Võru maakond
Uus küla Rõsna
Koht 2
Objekti nimetus Perese
Vana maakond Setomaa
Kihelkond Seto
Vana küla Perese
Uus maakond Võru maakond
Koht 3
Objekti nimetus Salosaar
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Räpina
Uus maakond Põlva maakond
Koht 4
Objekti nimetus Kivirind
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Räpina
Uus maakond Põlva maakond
Koht 5
Objekti nimetus Pihkva
Vana maakond välismaa
Kihelkond Venemaa
Koht 6
Objekti nimetus Peipsi järv
Tekst
Jutt Salo saarõ tekkõmisest
Tuu olle jo vanal hallil ajol, ku säkslasõ mii maal ellevä, siss elle kah üts suur ja tukõv miis. Tuu meehe essä kutsute vanast Kalõvest, aga poja nimme ess tiiä kiäke inemeiste siseh. Tuuperäst kutsivage inemese tuud kõvva miist Kalõvepojast. Kalõvepojal olle pallö õiendameise ja kaumeise Pihkvahe. Timä ess lää’ kunage ümbre jaa’ käve kõkõ läbi. Läbi järve minneh saiva täi alate pöksi’hargõne likõst. Tuu ess miildö Kalõvepojalõ sukege, et kõkõ rõiva’ likõst saava, ku läbi järve lät. Siss otsustke timä tetä. Perese küläst tee tetä Salo saarõ kotselt Pihkvahe. Liiva sai timä Perese nurmõ päält, a’ kivve tulle setokõistõ palo päält tuvva. Edimält vei timä Peresest kotitävve liiva ja vei kolmõ versta taadõ järve ja pande maalõ. Nüüt lätsege timä Rõsnahe kivve perrä. Rõsna külast ess saa’ viländ, siss lätse viil Igrisä küllä, kost sai kah hää sälätävve ja näkas marssma järve poolõ. Ku järve viirde sai, nägi timä, ku vainlasõ aiva’ liiva järve piti lakja. Kalõvipoig juuske rutto suurõ kahinaga vainlastõ mano, aga nuu’ panniva pakko ja pagõsevvä äräge Vennemaalõ. Suurõmba jao liiva aiva’ vainlasõ lakja ja veitkese viil jäi kah perrä. Kalõvepoig pande kivikuurma maaha ja lätse jälke tõõsõ sälätävve perrä. Ku Kalõvepoig ärä läts, joosiva vainlasõ ja pillivä kivi’ kah järve piti lakja. Varste tulle Kalõvepoig kivikuurmaga, vainlasõ’ näivä tuud ärä ja panriiva pakko Vennemaalõ. Kalõvepoig ess lää kah näid takah ajama ja heite tii tegemese nõuge ära kõrvalõ, et timä olle ütsindä ja tuu ajo siseh, ku timä käüse kivve peräh Setomaal, ajasõ vainlasõ’ kõik kraami järve piti lakja ja niimuudo ei olõ tuust tüüst midäge kasu.
Kalõvepoig ähvärd kulh vainlaise ja lubas näid ärä tappa kõi ku kätte saa. Paha meelega käve timä õks läbi järve nigu innege, tuu liivaunik, mis jäi viil vainlasil lakja pillmata’, sai täile puhkamise paigast, ku mõnikord suurõ kuurmaga johto Pihkvast tulõma. Tuust liivaunikost sai saar ja tuu saar om parahallake liivanõ. ümbre saarõ om järveh väigalt pallö kivve ja üts kotus lätt kaugõhe järve, ku tii matal ja suure kivve täüs, nii et säält kottalt ei olõ maadke nätä. Tuud kotust, koh väigalt pallö kivve om, nimetätäs viil täämbäge Kivirinnast, sinnä kääse pallö kalamiihe õngitsõma. Ilosal pühäpäävä hummogol olnu sääl väigalt pallö õngitsejet nätä. Muud kallo säält ei saa’ kah ku ahunet.
Tuud liivaunikot, mis sinnä perrä jäi lakja pillmata, kutsutas Salo saarõst. Nüüt om sääl saarõ pääl elänik, kiä sääl põldo hari.
Redigeeritud tekst
Jutt Salo saarõ tekkõmisest
Tuu olle jo vanal hallil ajol, ku säkslasõ mii maal ellevä, siss elle kah üts suur ja tukõv miis. Tuu meehe essä kutsute vanast Kalõvest, aga poja nimme ess tiiä kiäke inemeiste siseh. Tuuperäst kutsivage inemese tuud kõvva miist Kalõvepojast. Kalõvepojal olle pallö õiendameise ja kaumeise Pihkvahe. Timä ess lää’ kunage ümbre jaa’ käve kõkõ läbi. Läbi järve minneh saiva täi alate pöksi’hargõne likõst. Tuu ess miildö Kalõvepojalõ sukege, et kõkõ rõiva’ likõst saava, ku läbi järve lät. Siss otsustke timä tetä. Perese küläst tee tetä Salo saarõ kotselt Pihkvahe. Liiva sai timä Perese nurmõ päält, a’ kivve tulle setokõistõ palo päält tuvva. Edimält vei timä Peresest kotitävve liiva ja vei kolmõ versta taadõ järve ja pande maalõ. Nüüt lätsege timä Rõsnahe kivve perrä. Rõsna külast ess saa’ viländ, siss lätse viil Igrisä küllä, kost sai kah hää sälätävve ja näkas marssma järve poolõ. Ku järve viirde sai, nägi timä, ku vainlasõ aiva’ liiva järve piti lakja. Kalõvipoig juuske rutto suurõ kahinaga vainlastõ mano, aga nuu’ panniva pakko ja pagõsevvä äräge Vennemaalõ. Suurõmba jao liiva aiva’ vainlasõ lakja ja veitkese viil jäi kah perrä. Kalõvepoig pande kivikuurma maaha ja lätse jälke tõõsõ sälätävve perrä. Ku Kalõvepoig ärä läts, joosiva vainlasõ ja pillivä kivi’ kah järve piti lakja. Varste tulle Kalõvepoig kivikuurmaga, vainlasõ’ näivä tuud ärä ja panriiva pakko Vennemaalõ. Kalõvepoig ess lää kah näid takah ajama ja heite tii tegemese nõuge ära kõrvalõ, et timä olle ütsindä ja tuu ajo siseh, ku timä käüse kivve peräh Setomaal, ajasõ vainlasõ’ kõik kraami järve piti lakja ja niimuudo ei olõ tuust tüüst midäge kasu.
Kalõvepoig ähvärd kulh vainlaise ja lubas näid ärä tappa kõi ku kätte saa. Paha meelega käve timä õks läbi järve nigu innege, tuu liivaunik, mis jäi viil vainlasil lakja pillmata’, sai täile puhkamise paigast, ku mõnikord suurõ kuurmaga johto Pihkvast tulõma. Tuust liivaunikost sai saar ja tuu saar om parahallake liivanõ. ümbre saarõ om järveh väigalt pallö kivve ja üts kotus lätt kaugõhe järve, ku tii matal ja suure kivve täüs, nii et säält kottalt ei olõ maadke nätä. Tuud kotust, koh väigalt pallö kivve om, nimetätäs viil täämbäge Kivirinnast, sinnä kääse pallö kalamiihe õngitsõma. Ilosal pühäpäävä hummogol olnu sääl väigalt pallö õngitsejet nätä. Muud kallo säält ei saa’ kah ku ahunet.
Tuud liivaunikot, mis sinnä perrä jäi lakja pillmata, kutsutas Salo saarõst. Nüüt om sääl saarõ pääl elänik, kiä sääl põldo hari.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34227
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 29.10.2018
Lisatud 29.10.2018 13:25
Viimati muudetud 29.10.2018 13:43
Andmed Kivikeses
Säiliku viide S 132
Säilik ERA-13303-71110-01089
Pala