Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | Eisen, Eesti kohalikud... |
|---|---|
| Täisviide | M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 95—96 (56) |
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) | |
| Pala päritolukoht | Virumaa, Iisaku |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | mägi, kõrts, haud, järv |
| Tegelased | hiid |
| Muud märksõnad | tapmine, surm |
| Žanr | muist |
| Jututüüp | Kuremäe kaevamisel tekkinud Kontsu järv. Istutab tammesid ja puhkab Kuremäel. Joob kõrtsis viina ja jääb magama. Vaenlased raiuvad jalad maha ja Kp sureb. Kp maetakse Kivinõmme, kaasa kulda |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Kalevipoja haud |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Iisaku |
| Vana küla | Kivinõmme |
| Uus maakond | Ida-Viru maakond |
| Uus küla | Kivinõmme |
| Koht 2 | |
| Objekti nimetus | Lähtepää kõrts |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Iisaku |
| Uus maakond | Ida-Viru maakond |
| Koht 3 | |
| Objekti nimetus | Konsu järv |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Iisaku |
| Vana küla | Konsu |
| Uus maakond | Ida-Viru maakond |
| Uus küla | Konsu |
| Koht 4 | |
| Objekti nimetus | Kuremägi |
| Vana maakond | Virumaa |
| Kihelkond | Iisaku |
| Vana küla | Kuremäe |
| Uus maakond | Ida-Viru maakond |
| Uus küla | Kuremäe |
| Tekst | |
| Kalevipoeg Kuremäel Korra kõndinud Kalevipoeg Iisaku pool. Arvanud, et maa liig tasane. Tahtnud mitmekesidust muretseda. Otsustanud mäe teha. Vägimees ametisse. Labidas kätte, kaevama. Kaevab nii, et pea aurab otsas. Väljakaevatud mulla viskab suurde hunnikusse. Nii tekib Kuremägi. Kuremäe määrab vägimees enesele puhkamisepaigaks. Sinna kohta, kust mulda Kuremäe jaoks võetud, voolab vesi kokku. Sedaviisi tekib Kontsu järv, õieti kaks: üks suur, teine väike. Kuremäele istutab vägimees tammesid. Kui edespidi tuleb Kuremäele puhkama, paneb pea tammekännu peale. Korra läheb Kalevipoeg Kuremäe alla Lähtepää kõrtsi. Kõrtsis just viinaallikad parajalt voolamas. Vägimees — vaat viina suu peale, tühjendab korraga kogu vaadi. Pärast vaadi tühjendamist tunneb vägimees väsimust. Ei muud, kui Kuremäele puhkama. Magab magusalt Kuremäel. Magamise ajal ilmuvad korraga vaenlased, leiavad vägimehe magamast. Vaenlased rõõmsad, et Kalevipoeg nüüd nende küüsis. Kargavad kallale, raiuvad mõõkadega jalad vägimehel põlveni otsast ära. Kange valu käes ärkab vägimees viinauimastusest. Tahaks vaenlastele kallale tungida neid karistama, aga kudas pääsed karistama: jalad puuduvad. Põlvekondi otstel komberdab siiski kuni Kivinõmme. Sinna vaibub maha, keha voolab verest kuivaks. Kivinõmme sureb vägimees. Kohe jutt laiale: vägimees surnud. Rahvast tuleb hulgakaupa kokku surnud vägimeest vaatama. Vaatajad kaevavad sinnasamasse Kivinõmme surnukeha jaoks haua. Seltsilised ei taha, et Kalevipoeg surmaski kullast lahkuks. Toovad vägimehe kulla haua juurde, matavad surnukehaga ühes kolm tündrit kuldagi hauda. Et ahned käed kulda hauast välja tuues vägimehe rahu ei rikuks, pannakse kullale iseäralik tõotus juurde. Ainult see võib kulla kätte saada, kes tõotuse teada saab ja selle iseäralikud tingimised täidab. Kullatündrid ootavad tänapäevani alles Kuremäe ligidal Kivinõmmes päevavalgele pääsmist. |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Kalevipoeg Kuremäel Korra kõndinud Kalevipoeg Iisaku pool. Arvanud, et maa liig tasane. Tahtnud mitmekesidust muretseda. Otsustanud mäe teha. vägimees ametisse. Labidas kätte, kaevama. Kaevab nii, et pea aurab otsas. Väljakaevatud mulla viskab suurde hunnikusse. Nii tekib Kuremägi. Kuremäe määrab vägimees enesele puhkamisepaigaks. Sinna kohta, kust mulda Kuremäe jaoks võetud, voolab vesi kokku. Sedaviisi tekib Kontsu järv, õieti kaks: üks suur, teine väike. Kuremäele istutab vägimees tammesid. Kui edespidi tuleb Kuremäele puhkama, paneb pea tammekännu peale. Korra läheb Kalevipoeg Kuremäe alla Lähtepää kõrtsi. Kõrtsis just viinaallikad parajalt voolamas. vägimees — vaat viina suu peale, tühjendab korraga kogu vaadi. Pärast vaadi tühjendamist tunneb vägimees väsimust. Ei muud, kui Kuremäele puhkama. Magab magusalt Kuremäel. Magamise ajal ilmuvad korraga vaenlased, leiavad vägimehe magamast. Vaenlased rõõmsad, et Kalevipoeg nüüd nende küüsis. Kargavad kallale, raiuvad mõõkadega jalad vägimehel põlveni otsast ära. Kange valu käes ärkab vägimees viinauimastusest. Tahaks vaenlastele kallale tungida neid karistama, aga kudas pääsed karistama: jalad puuduvad. Põlvekondi otstel komberdab siiski kuni Kivinõmme. Sinna vaibub maha, keha voolab verest kuivaks. Kivinõmme sureb vägimees. Kohe jutt laiale: vägimees surnud. Rahvast tuleb hulgakaupa kokku surnud vägimeest vaatama. Vaatajad kaevavad sinnasamasse Kivinõmme surnukeha jaoks haua. Seltsilised ei taha, et Kalevipoeg surmaski kullast lahkuks. Toovad vägimehe kulla haua juurde, matavad surnukehaga ühes kolm tündrit kuldagi hauda. Et ahned käed kulda hauast välja tuues vägimehe rahu ei rikuks, pannakse kullale iseäralik tõotus juurde. Ainult see võib kulla kätte saada, kes tõotuse teada saab ja selle iseäralikud tingimised täidab. Kullatündrid ootavad tänapäevani alles Kuremäe ligidal Kivinõmmes päevavalgele pääsmist. |
|
| Lisaandmed | |
| Sisu kommentaar | Kp |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 34150 |
| Sisestaja | Reeli Reinaus |
| Sisestuskuupäev | 23.10.2018 |
| Lisatud | 23.10.2018 12:09 |
| Viimati muudetud | 23.10.2018 12:09 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | |
| Säilik | |
| Pala | |