Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | E 19750/2 (1) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 19750/2 (1) < Põltsamaa, Kurista v., Kaavere k. — M. Luu (1895) | ||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:19750LK2:19752Pala:1 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1895 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Viljandimaa, Põltsamaa, Kurista v., Kaavere k. |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | saar | ||||||
| Tegelased | loom/lind/kala, hiid, hiid/kurat | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Kp otsinud endale hobust Hiiumaalt ja Saaremaalt. Saanud hoopiski Vanapaganalt põrgust | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Saaremaa | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Hiiumaa | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Kuidas Kalevipoeg endale hobuse sai ja sellega kündis Ennemuistene jutt Kalevipoeg tahtnud endale hobust saada, aga pole kuskilt niisugust tugevat looma leidnud, kes teda oleks jõudnud kanda. Kord saanud Kalevipoeg ühe Hiiumaa mehega kokku, kellel hea tugev hobune olnud. Kalevipoeg pannud käe hobuse turja peale, et kas hobune ka teda kanda jõuab, aga niipea, kui Kalevipoeg hobusele käe turja peale pannud, siis langenud hobune põlvili. Selle peale öelnud siis Kalevipoeg: «Ei see loom küll mind kanda jõua, see vaob jo minu käe all põlvili.» Hiiumaalt läinud Kalevipoeg Saaremaale vaatama, et kas sealt ehk vahest niisugust hobust võib leida, kes teda kanda jõuab. Ka Saaremaa käinud Kalevipoeg ühest nurgast teisi läbi, aga sealt pole ta ka sarnast hobust leidnud. Meeletusas tulnud Kalevipoeg Saaremaalt ära suurele maale. Suurel maal saanud Kalevipoeg ühe mehega kokku, kes temale teadnud öelda, et Vanapaganal põrgus olla hea tugev hobune ja see teda küll vist kanda jõuda. Mehe jutu peale läinudki Kalevipoeg põrgu järele vaatama, et kas Vanapaganal tõesti säärane tugev loom on. Vanapaganal olnud ka tõesti hobune igapidi tugev tükk ja kui Kalevipoeg hobuselle selga istunud, siis löönud ta seljast kõigest natukene nõkku. Vanapagan pole küll hästi seda hobust tahtnud ära müüa, aga et Kalevipoeg talle hobuse eest kõrget hinda pakkus, siis müünud ta ka hobuse viimaks Kalevipojale ära. Kui nüüd Kalevipojal oma hobune oli, siis läinud ta hobusega kündma, et kas loom atra ka vidada oskab. Künnipaigaks valinud Kalevipoeg endale suure paksu kuusemetsatuka, kus ta siis künnud — teise käega hoidnud atra ja ajanud hobust, aga teise käega noppinud ta kõrvalt kuuska ülesse, justkui oleksivad need kapsataimed olnud. Vaud, mis Kalevipoeg siis ajanud, olnuvad justkui mäed. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Kuidas Kalevipoeg endale hobuse sai ja sellega kündis Ennemuistene jutt Kalevipoeg tahtnud endale hobust saada, aga pole kuskilt niisugust tugevat looma leidnud, kes teda oleks jõudnud kanda. Kord saanud Kalevipoeg ühe Hiiumaa mehega kokku, kellel hea tugev hobune olnud. Kalevipoeg pannud käe hobuse turja peale, et kas hobune ka teda kanda jõuab, aga niipea, kui Kalevipoeg hobusele käe turja peale pannud, siis langenud hobune põlvili. Selle peale öelnud siis Kalevipoeg: «Ei see loom küll mind kanda jõua, see vaob jo minu käe all põlvili.» Hiiumaalt läinud Kalevipoeg Saaremaale vaatama, et kas sealt ehk vahest niisugust hobust võib leida, kes teda kanda jõuab. Ka Saaremaa käinud Kalevipoeg ühest nurgast teisi läbi, aga sealt pole ta ka sarnast hobust leidnud. Meeletusas tulnud Kalevipoeg Saaremaalt ära suurele maale. Suurel maal saanud Kalevipoeg ühe mehega kokku, kes temale teadnud öelda, et Vanapaganal põrgus olla hea tugev hobune ja see teda küll vist kanda jõuda. Mehe jutu peale läinudki Kalevipoeg põrgu järele vaatama, et kas Vanapaganal tõesti säärane tugev loom on. Vanapaganal olnud ka tõesti hobune igapidi tugev tükk ja kui Kalevipoeg hobuselle selga istunud, siis löönud ta seljast kõigest natukene nõkku. Vanapagan pole küll hästi seda hobust tahtnud ära müüa, aga et Kalevipoeg talle hobuse eest kõrget hinda pakkus, siis müünud ta ka hobuse viimaks Kalevipojale ära. Kui nüüd Kalevipojal oma hobune oli, siis läinud ta hobusega kündma, et kas loom atra ka vidada oskab. Künnipaigaks valinud Kalevipoeg endale suure paksu kuusemetsatuka, kus ta siis künnud — teise käega hoidnud atra ja ajanud hobust, aga teise käega noppinud ta kõrvalt kuuska ülesse, justkui oleksivad need kapsataimed olnud. Vaud, mis Kalevipoeg siis ajanud, olnuvad justkui mäed. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Tekstimärkus | = H IV 9, 607/10 (1) < Palamuse, Kuremaa v. ja m. < Laiuse, Jõgeva v. — H. Karu < August Lodu (1899) | ||||||
| Kirjandus | Trükitud: M. J. Eisen, Teised kodused jutud, lk. 4—5. Vt. Fr. R. Faehlmanni kõnes jutustatud künnivaod, lk. 81—82. |
||||||
| Sisu kommentaar | Kp, Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 34137 | ||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
| Sisestuskuupäev | 23.10.2018 | ||||||
| Lisatud | 23.10.2018 00:54 | ||||||
| Viimati muudetud | 23.10.2018 00:54 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | E | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||