Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKS 4° 5, 12 (6)
Täisviide EKS 4° 5, 12 (6) < Karja — V. Mägi (1888)
Viite osad Kogu:EKS 4°Köide:5LK1:12LK2:Pala:6
Kogumisaasta(d) 1888
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
V. Mägi
Pala kogumiskoht Saaremaa, Karja
Teksti sisu
Objekti liik mets, tee, jõgi, maastik
Tegelased hiid
Žanr muist, topon
Jututüüp Kangrude väli ehk Kalevi väli. Kangrute maja järgi nime saanud. Kuresoo. Kp künnivaost saanud Kalevi jõgi ehk Suurjõgi. Lammaste rada ja Krõõtu kuusik, kus Kp lambaid ajanud ja kapsaid kasvatanud
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Krõõtu kuusik
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Karja
Vana küla Leisi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Leisi
Koht 2
Objekti nimetus Lammaste rada
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Karja
Vana küla Leisi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Leisi
Koht 3
Objekti nimetus Suurjõgi
Rahvapärane nimi Kalevi jõgi
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Karja
Vana küla Leisi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Leisi
Koht 4
Objekti nimetus Kuresoo
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Karja
Vana küla Leisi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Leisi
Koht 5
Objekti nimetus Kangrude väli
Rahvapärane nimi Kalevi väli
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Karja
Vana küla Leisi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Leisi
Tekst
Kangrude väli ehk Kalevi väli
Kangrude väli on Karja kihelkondas Leisi kroonumõisa karjamaal. Seda on enne Kalevi väli kutsutud, aga kord on sääl üks kangru maja paale selle olnud, kus murueide tütred kangast on kudunud. Sestsaadik on tema Kangrude nime saanud. Tema on Leisi õigeusu kiriku juurest üks verst lääne pool alla madaliku poole minna üle põldude. Sellest, et tema enne Kalevi väli on olnud, räägib rahvas nii: Kalevipoeg või vana Kalev ise hakanud noort hobust õpetama, pannud mere ääres oma adra maha ja tahtnud üle Saaremaa ühte suurt vagu ajada. Hobu aga ei käinud õigest, vaid liiga jõuga. Viimaks katkenud veel ohi ära, nõnda et hobu senna läinud, kuhu ta on tahtnud. Viimaks läinud ka adra vannas (nagu seda Saaremaal kutsutakse) katki, palja adrapea-puu otsaga läinud ta veel seni, kui see ka viimaks katki läinud ja kure ots veel Kalevi peuse jäänud. Selle viskand tema senna maha ja ka vagu jäänud senna seisma. Sellest on ka see heinamaa, mis praegu Kuresooks hüütakse, oma nime saanud. Kalevi vagu kaudu hakanud vesi jooksma ja saanud nime Kalevi jõgi, aga viimaks on tema nime saanud Suurjõgi, sest et ta kõige suurem säel kihelkondas on, mida ta ka veel praegus kannab. Mere äärest hakates on jõgi õige suur ja sügav, läheb aga ikka korrast väiksemaks, kuni ta Kuresoose hoobis kui väike ojakene ära kaub.
Kalevil olnud aga Kangrute väljal kapstaaed. Lambad olla ikka kapstad ära söönud. Kord ajanud Kalevipoeg lambad kapstast ära üle oma vau, kust praegus üks madalik või lohukoht üle välja käib ja kutsutakse veel praegus lammaste rada. See läheb üle Suurejõe kuni teinepoole jõge Kartu või, nagu seda metsa enne on nimetud, Krõõtu kuusik. Sest et Krõõt selle lammaste omaniku nimi olnud, saanud ka kuusik, kuhu Kalev lambad ajanud, nimeks Krõõtu kuusik, mida aga hiljemine ja praegus Kärtu kuusik nimetakse.
Redigeeritud tekst
Kangrude väli ehk Kalevi väli
Kangrude väli on Karja kihelkondas Leisi kroonumõisa karjamaal. Seda on enne Kalevi väli kutsutud, aga kord on sääl üks kangru maja paale selle olnud, kus murueide tütred kangast on kudunud. Sestsaadik on tema Kangrude nime saanud. Tema on Leisi õigeusu kiriku juurest üks verst lääne pool alla madaliku poole minna üle põldude. Sellest, et tema enne Kalevi väli on olnud, räägib rahvas nii: Kalevipoeg või vana Kalev ise hakanud noort hobust õpetama, pannud mere ääres oma adra maha ja tahtnud üle Saaremaa ühte suurt vagu ajada. Hobu aga ei käinud õigest, vaid liiga jõuga. Viimaks katkenud veel ohi ära, nõnda et hobu senna läinud, kuhu ta on tahtnud. Viimaks läinud ka adra vannas (nagu seda Saaremaal kutsutakse) katki, palja adrapea-puu otsaga läinud ta veel seni, kui see ka viimaks katki läinud ja kure ots veel Kalevi peuse jäänud. Selle viskand tema senna maha ja ka vagu jäänud senna seisma. Sellest on ka see heinamaa, mis praegu Kuresooks hüütakse, oma nime saanud. Kalevi vagu kaudu hakanud vesi jooksma ja saanud nime Kalevi jõgi, aga viimaks on tema nime saanud Suurjõgi, sest et ta kõige suurem säel kihelkondas on, mida ta ka veel praegus kannab. Mere äärest hakates on jõgi õige suur ja sügav, läheb aga ikka korrast väiksemaks, kuni ta Kuresoose hoobis kui väike ojakene ära kaub.
Kalevil olnud aga Kangrute väljal kapstaaed. Lambad olla ikka kapstad ära söönud. Kord ajanud Kalevipoeg lambad kapstast ära üle oma vau, kust praegus üks madalik või lohtkoht üle välja käib ja kutsutakse veel praegus lammaste rada. See läheb üle Suurejõe kuni teinepoole jõge Kartu või, nagu seda metsa enne on nimetud, Krõõtu kuusik. Sest et Krõõt selle lammaste omaniku nimi olnud, saanud ka kuusik, kuhu Kalev lambad ajanud, nimeks Krõõtu kuusik, mida aga hiljemine ja praegus Kärtu kuusik nimetakse.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34136
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 23.10.2018
Lisatud 23.10.2018 00:15
Viimati muudetud 23.10.2018 00:15
Andmed Kivikeses
Säiliku viide EKS 4° 5
Säilik
Pala