Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 49523/4 (11)
Täisviide E 49523/4 (11) < Palamuse, Kaarepere v. — H. Karro < J. Koll (1915)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:49523LK2:49524Pala:11
Kogumisaasta(d) 1915
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
J. Koll Tartumaa, Palamuse, Kaarepere v.
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
H. Karro
Teksti sisu
Objekti liik järv, mägi, auk/lohk
Tegelased hiid
Žanr muist
Jututüüp Kp tulnud Peipsilt ja Pikkjärv jäänud talle jalgu. Püüdnud seda kinni matta, kuid tulutult. Kp jäljed Pikkjärve ja Prossa järve vahel
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Võrtsjärv
Koht 2
Objekti nimetus Peipsi järv
Koht 3
Objekti nimetus Kalevipoja jalajäljed
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Palamuse
Vana küla Pikkjärve
Uus maakond Jõgeva maakond
Uus küla Pikkjärve
Koht 4
Objekti nimetus Pikkjärv
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Palamuse
Vana küla Pikkjärve
Uus maakond Jõgeva maakond
Uus küla Pikkjärve
Koht 5
Objekti nimetus Prossa järv
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Palamuse
Vana küla Pikkjärve
Uus maakond Jõgeva maakond
Uus küla Pikkjärve
Tekst
Prossa järve sündimisest räägib kolmas vanajutt. Peipsi järvelt Virtsjärve poole teel olnud Kalevipojal Pikkjärv risuks ees. Korra Peipsi piirilt tulles ja Pikkjärve ligi jõudes, Luua mõisa pool küljele seisma jäedes mäe peale, mis üle paari versta Pikkjärvest eemal seisab, hakanud Kalevipoeg kõigest jõust kibedaste labidaga mäge Pikkjärve pilduma, et järve kinni matta. Kangesti labidaga mäge lahmutades ei ole [Kalevipoeg] tähelegi pannud, et mäest pillutav muld kesk järve, lõunast põhja poole pika mäeseljandiku (umbes viis versta) sünnitanud. Nii jäenud Pikkjärve suurus kolme neljandiku suuruses ikka alles. Prossa järv seisab kahe mäe vahel soo sees. Mäed on järsku kahel pool Prossa järve, nii kui oleks pooleks lõigatud. Kahel pool Prossa järve olevatel mägedel kasvab ilus okaspuumets. Kala on Prossa järves rohkesti. Kalevipoeg vaatanud, et vesi tunginud juba mäe äärele, kus tema töötanud. Jätnud kohe töö katki ja astunud Prossa ja Pikkjärve vahel mullarõugu peale, teine samm Pikkjärve kalda äärde ning läinud minema. Kalevipoja jalajälgi võib praegu veel kahe järve vahel mäe peal ja Pikkjärve kaldal näha, kus sügavad lohud maa sees alal on.
Redigeeritud tekst
Prossa järve sündimisest räägib kolmas vanajutt. Peipsi järvelt Virtsjärve poole teel olnud Kalevipojal Pikkjärv risuks ees. Korra Peipsi piirilt tulles ja Pikkjärve ligi jõudes, Luua mõisa pool küljele seisma jäedes mäe peale, mis üle paari versta Pikkjärvest eemal seisab, hakanud Kalevipoeg kõigest jõust kibedaste labidaga mäge Pikkjärve pilduma, et järve kinni matta. Kangesti labidaga mäge lahmutades ei ole [Kalevipoeg] tähelegi pannud, et mäest pillutav muld kesk järve, lõunast põhja poole pika mäeseljandiku (umbes viis versta) sünnitanud. Nii jäenud Pikkjärve suurus kolme neljandiku suuruses ikka alles. Prossa järv seisab kahe mäe vahel soo sees. Mäed on järsku kahel pool Prossa järve, nii kui oleks pooleks lõigatud. Kahel pool Prossa järve olevatel mägedel kasvab ilus okaspuumets. Kala on Prossa järves rohkesti. Kalevipoeg vaatanud, et vesi tunginud juba mäe äärele, kus tema töötanud. Jätnud kohe töö katki ja astunud Prossa ja Pikkjärve vahel mullarõugu peale, teine samm Pikkjärve kalda äärde ning läinud minema. Kalevipoja jalajälgi võib praegu veel kahe järve vahel mäe peal ja Pikkjärve kaldal näha, kus sügavad lohud maa sees alal on.
Lisaandmed
Kirjandus Trükitud: M. J. Eisen, Tartumaa muinasjutud, lk. 35.
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34123
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 22.10.2018
Lisatud 22.10.2018 20:37
Viimati muudetud 22.10.2018 20:37
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik
Pala