Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H II 28, 287/9 (2) | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H II 28, 287/9 (2) < Äksi — J. Lepik (1889) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIKöide:28LK1:287LK2:289Pala:2 | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1889 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala kogumiskoht | Tartumaa, Äksi, Äksi k. |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | järv | ||||||
| Tegelased | loom/lind/kala, isik | ||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||
| Jututüüp | Saadjärve all kirik. Naine võtnud loogu, kui härg tulnud seda laiali pilduma. Naine löönud härja lõhki ja sellest tekkinud järv | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Oja | ||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||
| Kihelkond | Äksi | ||||||
| Vana küla | Äksi | ||||||
| Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
| Uus küla | Äksi | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Kalevipoja kivi | ||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||
| Kihelkond | Äksi | ||||||
| Vana küla | Põltsamaa | ||||||
| Uus küla | Äksi | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Kalevipoja venna kivi | ||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||
| Kihelkond | Äksi | ||||||
| Vana küla | Saadjärve | ||||||
| Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
| Uus küla | Saadjärve | ||||||
| Koht 4 | |||||||
| Objekti nimetus | Saadjärv | ||||||
| Vana maakond | Tartumaa | ||||||
| Kihelkond | Äksi | ||||||
| Vana küla | Saadjärve | ||||||
| Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
| Uus küla | Saadjärve | ||||||
| Tekst | |||||||
| Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et kus praegu Saadjärv seisab, enne kuiv maa on olnud ja keset järve kohta kirik on olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku lähnuvad, lähnud üks naene kiriku lähidale loogu võtma. Kui naesel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naene joosnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud «Saad». Selge ilmaga peab kiriku torni ots vee sees rahvajutu järele näha olema. [Nõnda jutustab rahvasuu Saadjärve sündimisest. Kui järve ennast enam silmitseme, siis paistab temast täieline härja kuju silma: Suurjärv ehk keha on arvata neli versta pikk ja kolm lai, Kukulinna-poolne ots on arvata üks verst lai ja poolteist versta pikk ning seisab just Kukulinna mõisa all, esimesed jalad Põltsamaa küla all. Voldi järv on otsegu härja saba kunagi: arvata kaks versta pikk kohalise laiusega; tagumised jalad on Kaste küla kohal. Lõunapoolne jalg ulatab Kaste külast kuni Taaveti taluni, niisuguses kujus, nagu oleks härg viimase sammu astunud. Aasta 20 eest oli sabaroots, mis Voldi järve suure kehaga ühendas, arvata 20 sülda lai, nüüd on aga lained ta hästi laiast uhtnud. Homikupoolses otsas Põltsamaa küla all, arvata just esimese jala põlve kohal, on Kalevipoja vanema venna lingukivi, mis pool vee sees ja pool kuival maal seisab, nõnda kuda Kalevipoja laulus jutustakse. Suur kivi, mis Põltsamaa küla vainul seisis ja Kalevipojast senna oli visatud, oli kuju poolest niisugune, nagu Peter I mälestusesamba kivi Peterburis. Seda kivi ei ole aga nüüd enam olemas, vaid on temast 24 veskikivi tehtud Äksi veski, pääle selle veel mitu hauakivi. Äksi kiriku kohal on härja naba, kust veikene oja välja jookseb, nii kiinulene ja käänulene, nagu härja soru kõndides on. See [on] täieline pilt Saadjärvest. — Üleskirjutaja märkus.] |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et kus praegu Saadjärv seisab, enne kuiv maa on olnud ja keset järve kohta kirik on olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku lähnuvad, lähnud üks naene kiriku lähidale loogu võtma. Kui naesel saad valmis olnud, tulnud õhtu poolt suur sinine härg ja hakanud heinasaado sarvedega laiali piiluma. Naene joosnud appi ja löönud härga vihaga, mis tal käes olnud. See löögiga plahvatanud härg lõhki ja saanud järveks, matnud kiriku ja rahva, mis kirikus, kõik oma vesirüppe. Säält on Saadjärv omale nime saanud «Saad». Selge ilmaga peab kiriku torni ots vee sees rahvajutu järele näha olema. [Nõnda jutustab rahvasuu Saadjärve sündimisest. Kui järve ennast enam silmitseme, siis paistab temast täieline härja kuju silma: Suurjärv ehk keha on arvata neli versta pikk ja kolm lai, Kukulinna-poolne ots on arvata üks verst lai ja poolteist versta pikk ning seisab just Kukulinna mõisa all, esimesed jalad Põltsamaa küla all. Voldi järv on otsegu härja saba kunagi: arvata kaks versta pikk kohalise laiusega; tagumised jalad on Kaste küla kohal. Lõunapoolne jalg ulatab Kaste külast kuni Taaveti taluni, niisuguses kujus, nagu oleks härg viimase sammu astunud. Aasta 20 eest oli sabaroots, mis Voldi järve suure kehaga ühendas, arvata 20 sülda lai, nüüd on aga lained ta hästi laiast uhtnud. Homikupoolses otsas Põltsamaa küla all, arvata just esimese jala põlve kohal, on Kalevipoja vanema venna lingukivi, mis pool vee sees ja pool kuival maal seisab, nõnda kuda Kalevipoja laulus jutustakse. Suur kivi, mis Põltsamaa küla vainul seisis ja Kalevipojast senna oli visatud, oli kuju poolest niisugune, nagu Peter I mälestusesamba kivi Peterburis. Seda kivi ei ole aga nüüd enam olemas, vaid on temast 24 veskikivi tehtud Äksi veski, pääle selle veel mitu hauakivi. Äksi kiriku kohal on härja naba, kust veikene oja välja jookseb, nii kiinulene ja käänulene, nagu härja soru kõndides on. See [on] täieline pilt Saadjärvest. — Üleskirjutaja märkus.] |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | Trükitud: O. Loorits, Vanarahva pärimusi, 1936, lk. 98—99. | ||||||
| Sisu kommentaar | Kp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 34119 | ||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
| Sisestuskuupäev | 22.10.2018 | ||||||
| Lisatud | 22.10.2018 19:56 | ||||||
| Viimati muudetud | 18.12.2018 19:26 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H II 28 | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||