Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | H I 2, 434/5 | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | H I 2, 434/5 < Laiuse khk., Reasvere v. — J. Remmelg (1888) | ||||||
Viite osad | Kogu:H IKöide:2LK1:434LK2:435Pala: | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1888 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Pala kogumiskoht | Tartumaa, Laiuse, Reasvere v. |
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | mägi | ||||||
Tegelased | loom/lind/kala, hiid, hiid/kurat | ||||||
Žanr | muist, topon | ||||||
Jututüüp | Seljamägi - hiiu hobuse selg. Kp läinud põrgu kulda varastama, kuid Vp hakanud teda taga ajama ja saanud kätte. Kulla peitnud ta Seljamäele, kus ussid seda valvavad | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Seljamägi | ||||||
Vana maakond | Järvamaa | ||||||
Kihelkond | Koeru | ||||||
Vana küla | Piibe | ||||||
Täpsem asukoht | Koeru ja Simuna khk-de piiril | ||||||
ERA kood | Koe_Piibe_02 Koe017 | ||||||
Uus maakond | Järva maakond | ||||||
Tekst | |||||||
Seljamää saamine Järvamaal Koeru kihelkonnas on üks määseljandik, keda Seljamääks kutsutakse. Sellest mäest räägib rahvasuu järgmist: Ennemuiste elanud üks suur mees, kellel ka suur hobune olnud. Ükskord tulnud tal mõte enesele nii palju kulda saada, et sellest maja ehitada võiks. Ta mõtelnud kõiki- ja kõikimoodu, aga ei ole ometigi teadnud arvata, kust nii palju kulda saab. Ükskord sõitnud ta oma suure hobusega suurest metsast läbi. Seal kuulnud ta kõrgel kuuse otsas kaks lindu teineteisega rääkivat, et põrgus palju kulda peab olema. Kohe tulnud mehel mõte teed sinna otsima hakata. Ta kuuland veel — teine lind üteld, et sealt muidu kulda kätte ei saa, kui aga siis, kui vana põrgupoiss ise kodust ära on, ja paergust on ta ise kodust ära. Kohe sõitnud suur mees põrguväravate ette ja põrutand need ühe löögiga lahti. Ta leidnud ka varsti varandusekambri ülesse, võtnud sealt kuus kullakotti õlale, istunud hobuse selga ja sõitnud ära tulema. Kohe peale selle tulnud Vanapagan kodu ja saanud aru, et varas põrgus käinud. Ta hakanud taga ajama ja saanud vargale peagi järele. Et hundid Vanapagana enese tehtud on, hüüdnud ta nad kõik metsadest kokku ja saatnud suurt meest ja hobust tabama. Hobune jooksnud ihust ja hingest, hüpanud üle metsade ja mägede, künni ta jõud viimaks raugenud ja ta väsinult ühte kohta tümasse sisse jäänud. Mees aga jooksnud veel tüki maad edasi ja saanud siis huntidest lõhki kistud. Kullakott jäänud hobuse selga, kes enam tümast välja ei ole saanud. Hundid võtnuvad ka hobuse viimase eluraasukese ära. Vanapagan suurest jooksust väsind, ei ole jõudnud kullakottisi tagasi viia, sellepärast toppinud nad hobuse selga naha vahele varjule ja pannud hulga madusi sinna hoidjaks, mis veel tänapääval seal sadandete viisi kihisevad. Nõnda ei ole Seljamägi muud, kui suure mehe hobuse selg ja madud seal Vanapagana varanduse hoidjad. Iga kivikillu vahel olla seal madusi, lõpetas rääkija vanaisa oma jutu ja lisas juure, et tema vanaisa olla seal ka krooniga madu näinud, kes varanduse vahtimises teste valitseja olla. Kreutzwaldi «Kalevipojast» ei teadnud vanake mitte midagi. |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Seljamää saamine Järvamaal Koeru kihelkonnas on üks määseljandik, keda Seljamääks kutsutakse. Sellest mäest räägib rahvasuu järgmist: Ennemuiste elanud üks suur mees, kellel ka suur hobune olnud. Ükskord tulnud tal mõte enesele nii palju kulda saada, et sellest maja ehitada võiks. Ta mõtelnud kõiki- ja kõikimoodu, aga ei ole ometigi teadnud arvata, kust nii palju kulda saab. Ükskord sõitnud ta oma suure hobusega suurest metsast läbi. Seal kuulnud ta kõrgel kuuse otsas kaks lindu teineteisega rääkivat, et põrgus palju kulda peab olema. Kohe tulnud mehel mõte teed sinna otsima hakata. Ta kuuland veel — teine lind üteld, et sealt muidu kulda kätte ei saa, kui aga siis, kui vana põrgupoiss ise kodust ära on, ja paergust on ta ise kodust ära. Kohe sõitnud suur mees põrguväravate ette ja põrutand need ühe löögiga lahti. Ta leidnud ka varsti varandusekambri ülesse, võtnud sealt kuus kullakotti õlale, istunud hobuse selga ja sõitnud ära tulema. Kohe peale selle tulnud Vanapagan kodu ja saanud aru, et varas põrgus käinud. Ta hakanud taga ajama ja saanud vargale peagi järele. Et hundid Vanapagana enese tehtud on, hüüdnud ta nad kõik metsadest kokku ja saatnud suurt meest ja hobust tabama. Hobune jooksnud ihust ja hingest, hüpanud üle metsade ja mägede, künni ta jõud viimaks raugenud ja ta väsinult ühte kohta tümasse sisse jäänud. Mees aga jooksnud veel tüki maad edasi ja saanud siis huntidest lõhki kistud. Kullakott jäänud hobuse selga, kes enam tümast välja ei ole saanud. Hundid võtnuvad ka hobuse viimase eluraasukese ära. Vanapagan suurest jooksust väsind, ei ole jõudnud kullakottisi tagasi viia, sellepärast toppinud nad hobuse selga naha vahele varjule ja pannud hulga madusi sinna hoidjaks, mis veel tänapääval seal sadandete viisi kihisevad. Nõnda ei ole Seljamägi muud, kui suure mehe hobuse selg ja madud seal Vanapagana varanduse hoidjad. Iga kivikillu vahel olla seal madusi, lõpetas rääkija vanaisa oma jutu ja lisas juure, et tema vanaisa olla seal ka krooniga madu näinud, kes varanduse vahtimises teste valitseja olla. Kreutzwaldi «Kalevipojast» ei teadnud vanake mitte midagi. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Sisu kommentaar | Kp, Vp | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 34097 | ||||||
Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
Sisestuskuupäev | 21.10.2018 | ||||||
Lisatud | 21.10.2018 18:26 | ||||||
Viimati muudetud | 21.10.2018 18:26 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | H I 2 | ||||||
Säilik | |||||||
Pala |