Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKS aastaraamat
Täisviide Eesti Kirjameeste Seltsi aastaraamat 1890, lk. 92—94
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d)
Pala päritolukoht Virumaa, Väike-Maarja, Ebavere k.
Teksti sisu
Objekti liik mägi, org, jõgi
Tegelased hiid
Muud märksõnad ohverdamine
Žanr topon, muist, uk
Jututüüp Ebavere mägi - varemalt viidud sinna ohvrit. Inimesed näinud vahel nagu mäel linn oleks. Mäe küljel org, kus kunagi Kp ajal veski olnud
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Org
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Väike-Maarja
Vana küla Ebavere
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Ebavere
Koht 2
Objekti nimetus Ebavere mägi
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Väike-Maarja
Vana küla Ebavere
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Ebavere
Tekst
Ebavere mägi
Alamal avaldan paar sõna Ebavere mäest, mida ma rahvasuust olen kuulnud:
Ebavere mägi on Virumaal, Veike-Maarja kirikust paar versta õhtu poole minna. Ta on mitme veiksema mäeseljandikuga ümber piiratud. Nimetatud mägi on looduse poolt ühe kõige kenama välimise vaiba saanud, sest et seal nii hästi okas- kui ka kõiki seltsi lehtpuid kasvavad, mis tema pinda aasta otsa halja vaibaga ehib. Ebavere mägi on rahvasuus kord tähtsaks jäänud, et sinna muinasajal, s. o. ebausu ajal rahvas ohvrid on viinud. Võib ka olla, et ta sel ajal omale nimegi on saanud. Mitu hääd aastat tagasi, ühel külmal talisel hommikul, läinud üks lesk naene omast saunahurtsikust välja kaevult vett tooma. Kaevu poole minnes löönud ta silmad Ebavere mäe poole ja näinud seal palju lumiste katustega linnamajasid. Et vagane hommik olnud, tõusnud korstnate suits otse ülesse. Seigeste olnud ka hobuste kabjaplagin ja hirnumine, ka inimeste jutukõmin kuulda. Naene pannud ämbrid õlalt kaelkookudega (õlpedega) maha ja läinud sauna juure tagasi teistele ka teatama, mis ta Ebavere mäel oli näinud. Tagasi tulles vaatanud naine ühes teistega, aga pole enam midagi näinud — ei majasid suitseva korstnatega, ei kuulnud enam hobuste hirnumist ega inimeste jutukõminat. Mitmed vanad inimesed, kes Ebavere mäe ümbrusel elavad, räägivad ka, kui nemad poisikesena karjas ja õitsel käinud, siis olla ka hommiku koidu ajal korstnate suitsu näinud, mõni olla ka kirikukella löömist kuulnud. — Mõned vanad inimesed räägivad veel, et Rakvere linn muinasajal Ebavere mäe juures ja osalt otsas olla olnud. Mäe otsast linn vajunud kõige rahvaga, vist nende õeluse pärast, maa sisse. Muist, mis tema ümbruses olnud, läinud iseenesest sinna, kus ta praegu on. — Nõnda vana rahva luule. Ebavere mäe ida poolt küljest läheb üks sügav org mäekülge mööda pikuti alla, mille põhjas palju suuri kiva, mis muinasajal veevoogudest valgeks uhutud, aga nüüd ajahammas pika samblaga kinni kasvatanud. Orgu ilustavad põlised kuused, mille sündimist vanad ei mäleta. Oru hakatuses on tükk vana müüri ja mõned veskikivi pooled, mis kõik rohkeste sammeldanud on, veel näha. Arvamise järel kui oleks kord Kalevi poja päivil nimetud org jõena alla voolanud ja ka ühtlasi veskirattaid tululikult ümber ajanud, mis aga nüüd unustuse mineviku päri ära on ununud
(H. Käär. 3. detsembril 1887.)
Redigeeritud tekst
Ebavere mägi
Alamal avaldan paar sõna Ebavere mäest, mida ma rahvasuust olen kuulnud:
Ebavere mägi on Virumaal, Veike-Maarja kirikust paar versta õhtu poole minna. Ta on mitme veiksema mäeseljandikuga ümber piiratud. Nimetatud mägi on looduse poolt ühe kõige kenama välimise vaiba saanud, sest et seal nii hästi okas- kui ka kõiki seltsi lehtpuid kasvavad, mis tema pinda aasta otsa halja vaibaga ehib. Ebavere mägi on rahvasuus kord tähtsaks jäänud, et sinna muinasajal, s. o. ebausu ajal rahvas ohvrid on viinud. Võib ka olla, et ta sel ajal omale nimegi on saanud. Mitu hääd aastat tagasi, ühel külmal talisel hommikul, läinud üks lesk naene omast saunahurtsikust välja kaevult vett tooma. Kaevu poole minnes löönud ta silmad Ebavere mäe poole ja näinud seal palju lumiste katustega linnamajasid. Et vagane hommik olnud, tõusnud korstnate suits otse ülesse. Seigeste olnud ka hobuste kabjaplagin ja hirnumine, ka inimeste jutukõmin kuulda. Naene pannud ämbrid õlalt kaelkookudega (õlpedega) maha ja läinud sauna juure tagasi teistele ka teatama, mis ta Ebavere mäel oli näinud. Tagasi tulles vaatanud naine ühes teistega, aga pole enam midagi näinud — ei majasid suitseva korstnatega, ei kuulnud enam hobuste hirnumist ega inimeste jutukõminat. Mitmed vanad inimesed, kes Ebavere mäe ümbrusel elavad, räägivad ka, kui nemad poisikesena karjas ja õitsel käinud, siis olla ka hommiku koidu ajal korstnate suitsu näinud, mõni olla ka kirikukella löömist kuulnud. — Mõned vanad inimesed räägivad veel, et Rakvere linn muinasajal Ebavere mäe juures ja osalt otsas olla olnud. Mäe otsast linn vajunud kõige rahvaga, vist nende õeluse pärast, maa sisse. Muist, mis tema ümbruses olnud, läinud iseenesest sinna, kus ta praegu on. — Nõnda vana rahva luule. Ebavere mäe ida poolt küljest läheb üks sügav org mäekülge mööda pikuti alla, mille põhjas palju suuri kiva, mis muinasajal veevoogudest valgeks uhutud, aga nüüd ajahammas pika samblaga kinni kasvatanud. Orgu ilustavad põlised kuused, mille sündimist vanad ei mäleta. Oru hakatuses on tükk vana müüri ja mõned veskikivi pooled, mis kõik rohkeste sammeldanud on, veel näha. Arvamise järel kui oleks kord Kalevi poja päivil nimetud org jõena alla voolanud ja ka ühtlasi veskirattaid tululikult ümber ajanud, mis aga nüüd unustuse mineviku päri ära on ununud
(H. Käär. 3. detsembril 1887.)
Lisaandmed
Kirjandus Saksa keeles: Fr. Bienemann, Livländisches Sagenbuch, lk. 94—95
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34092
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 21.10.2018
Lisatud 21.10.2018 17:19
Viimati muudetud 21.10.2018 17:20
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala