Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | E 34678/9 (6) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | E 34678/9 (6) < Kadrina, Hõbeda v. — A. C. Kivi (1897) | ||||||
Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:34678LK2:34679Pala:6 | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1897 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Pala kogumiskoht | Virumaa, Kadrina, Hõbeda v. |
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | heinamaa | ||||||
Tegelased | loom/lind/kala, hiid | ||||||
Žanr | muist, topon | ||||||
Jututüüp | Assamalla küla juures murdnud hundid Kp hobuse. Naha aseme eri nurkades on kopsu-maksa hunnik, sisikonna hunnik jne | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Vao mõis | ||||||
Vana maakond | Virumaa | ||||||
Kihelkond | Väike-Maarja | ||||||
Vana küla | Vao | ||||||
Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||
Uus küla | Vao | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Kalevipoja hobuse naha ase | ||||||
Vana maakond | Virumaa | ||||||
Kihelkond | Väike-Maarja | ||||||
Vana küla | Assamalla | ||||||
Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||
Uus küla | Assamalla | ||||||
Tekst | |||||||
Kalevipoja hobuse naha ase Ennemuiste tulnud kord eesti kangelane Kalevipoeg Vao mõisa poolt oma hobusega (Vao mõis on Väike-Maarja kihelkonnas). Läinud kuni Porkuni vallas oleva Assamala küla alla. Need jäljed Vao mõisa alt kuni Assamala külani on praegu kaunis suurte aukudena tunda. Assamala küla all pannud Kalevipoeg oma hobuse rohtu sööma, ise heitnud magama. Taga tulnud hundid ja murdnud hobuse ära. Kui Kalevipoeg ärkanud ja surnud hobuse leidnud, olnud tal väga hale meel. Ta nülginud hobuse ära ja lahutanud naha praegu seal oleva Assamala küla alla. Nahaase on praegu tunda. Ta on umbes 1 1/2 versta pitk ja ligi verst lai. Selle lageda peal ei kasva ühtki seltsi puuvõsukest. Ta on päris lage. Hobuse laka kohal kasvab praegu paksult pilliroogu. Küla pool olevas nahaaseme sõrvas on kopsu-maksa hunnik. Sinna kohta lahutanud Kalevipoeg oma hobuse kopsud ja maksad, milledest see rüngas seal sündinudki (kopsu-maksa hunniku peal on praegu Assamala küla tuuleveski). Teine pool naha servas on sisikonnahunnik. Sinna kohta lahutanud Kalevipoeg oma hobuse sisikonna, millest see rüngas seal sündinudki ja ka oma nime saanud. (Kalevipoja hobuse naha ase on väga madal ja vesine maa. Kevadel on seal madalamates kohtades vettki. Tema vesisuse pärast ei ole seal peal ühtki hoonet ehitatud. Et seal peal ka ühtki puuvõsu ei kasva, sellepärast näeb see Kalevipoja hobuse naha ase suur lage välja.) |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Kalevipoja hobuse naha ase Ennemuiste tulnud kord eesti kangelane Kalevipoeg Vao mõisa poolt oma hobusega (Vao mõis on Väike-Maarja kihelkonnas). Läinud kuni Porkuni vallas oleva Assamala küla alla. Need jäljed Vao mõisa alt kuni Assamala külani on praegu kaunis suurte aukudena tunda. Assamala küla all pannud Kalevipoeg oma hobuse rohtu sööma, ise heitnud magama. Taga tulnud hundid ja murdnud hobuse ära. Kui Kalevipoeg ärkanud ja surnud hobuse leidnud, olnud tal väga hale meel. Ta nülginud hobuse ära ja lahutanud naha praegu seal oleva Assamala küla alla. Nahaase on praegu tunda. Ta on umbes 1 1/2 versta pitk ja ligi verst lai. Selle lageda peal ei kasva ühtki seltsi puuvõsukest. Ta on päris lage. Hobuse laka kohal kasvab praegu paksult pilliroogu. Küla pool olevas nahaaseme sõrvas on kopsu-maksa hunnik. Sinna kohta lahutanud Kalevipoeg oma hobuse kopsud ja maksad, milledest see rüngas seal sündinudki (kopsu-maksa hunniku peal on praegu Assamala küla tuuleveski). Teine pool naha servas on sisikonnahunnik. Sinna kohta lahutanud Kalevipoeg oma hobuse sisikonna, millest see rüngas seal sündinudki ja ka oma nime saanud. (Kalevipoja hobuse naha ase on väga madal ja vesine maa. Kevadel on seal madalamates kohtades vettki. Tema vesisuse pärast ei ole seal peal ühtki hoonet ehitatud. Et seal peal ka ühtki puuvõsu ei kasva, sellepärast näeb see Kalevipoja hobuse naha ase suur lage välja.) |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Tekstimärkus | Vt. ka: ERA II 33, 241 (3) < Kadrina, Undla v., Vandu k. — L. Vilmre < Hans Treial (1931); E 42003 < Väike-Maarja, Porkuni v. — J. Elken < Jakob Kuusler ja Juhan Ventsel (1901) | ||||||
Kirjandus | Trükitud: M. J. Eisen, Endised jõumehed, lk. 15—16 (15) | ||||||
Sisu kommentaar | Kp | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 34080 | ||||||
Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
Sisestuskuupäev | 21.10.2018 | ||||||
Lisatud | 21.10.2018 14:10 | ||||||
Viimati muudetud | 21.10.2018 14:10 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | E | ||||||
Säilik | |||||||
Pala |