Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | H I 9, 253/4 (122) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | H I 9, 253/4 (122) — A. Suurkask (1897) | ||||||
Viite osad | Kogu:H IKöide:9LK1:253LK2:254Pala:122 | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1897 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | mägi, kivi, soo/raba | ||||||
Tegelased | hiid, loom/lind/kala | ||||||
Žanr | muist, topon | ||||||
Jututüüp | Ummumägi. Lähedal raba, kus pool Kp luisku, millega ta hunte visanud. Luisusoo. Sealt leitud kunagi ka vaat viina | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Luisusoo | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Laiuse | ||||||
Vana küla | Tuimõisa | ||||||
Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
Uus küla | Tuimõisa | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Kalevipoja luisk | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Laiuse | ||||||
Vana küla | Tuimõisa | ||||||
Uus maakond | Jõgeva maakond | ||||||
Uus küla | Tuimõisa | ||||||
Koht 3 | |||||||
Objekti nimetus | Ummumägi | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Torma | ||||||
ERA kood | Trm_Oti | ||||||
Uus maakond | Lääne-Viru maakond | ||||||
Uus küla | Oti | ||||||
Tekst | |||||||
Ummumägi Peipsi rannamaal Avinurme suures soos Venevere piiril on üks suur ja kaunis kõrge mägi, mida Ummumägi saab nimetatud. See mägi on oma vormi ja väljanägemise poolest sarnane, nagu oleks ta üles villitud (tehtud). Kas ta vana eesti linnamägi on, ei või tõendada, aga et sääl mäe pääl ka inimesed on kord elanud ehk kuidagi viibinud, näitavad mõned elujätised, mida mäe päält ja seest on leitud. Mäe pääl on mõned kivihunnikud kokku aetud, mis mõned koja asemed võivad olla. Ehk jälle on seda mäge põlluks haritud, mispärast kivid — nagu ikka põldude pääl — hunnikutesse saivad aetud. Mäe seest on üks päratu suur ja paks tammepuust tehtud vankriratas leitud, mis üsna terve alles on olnud. See ratas leitud kruusikaevjatest, kes ühel talveajal säält mäest kruusi on vedanud. Pääle seda ratast on kruusikaevjad säält veel mitmed asjad leidnud, mis inimeste kätetöö on olnud ja nõnda tunnistust annab, et see Ummumägi ka elamiseks on ühel ajal tarvitatud. Selle mäe ligidal on ka see raba, kus Kalevipoja pool luisku on. Ta olevat sääl heinal olnud ja hobune söönud ligilähedal. Parajaste, kui ta vikatit luisanud, näinud ta, et hundid tema hobuse kallale tükkinud, siis murdnud Kalevipoeg oma luisu pooleks ja viskanud sellega huntisid, kes punuma pistnud. Mitmed kutsuvad seda kohta ka Luisusooks. See Kalevipoja luisutükk on üks päratu suur pikerik kivi, mis nagu luisu otsast on ära murtud. Pääle seda olla säält rabast, ühest mädast laukast (mülkast) üks suur tammepuust vaat täis viina leitud, mis vististe vanal ajal, kui viinavoorid üle raba talve ajal käisivad, kõige reega on laukasse sisse vajunud, sest vaadi all olnud nagu reejalased veel tunda, mis aga üsna ära olnud mädanenud. See vaadis olev viin olnud väga heaks ja kangeks maa sees seistes läinud. Üks osa sellest viinast saanud leidjatele, kaks osa võetud ülemate poolt ära. Nagu räägitakse, olevat apteegid selle viina talupoegade ja ülemate käest ära ostnud. |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Ummumägi Peipsi rannamaal Avinurme suures soos Venevere piiril on üks suur ja kaunis kõrge mägi, mida Ummumägi saab nimetatud. See mägi on oma vormi ja väljanägemise poolest sarnane, nagu oleks ta üles villitud (tehtud). Kas ta vana eesti linnamägi on, ei või tõendada, aga et sääl mäe pääl ka inimesed on kord elanud ehk kuidagi viibinud, näitavad mõned elujätised, mida mäe päält ja seest on leitud. Mäe pääl on mõned kivihunnikud kokku aetud, mis mõned koja asemed võivad olla. Ehk jälle on seda mäge põlluks haritud, mispärast kivid — nagu ikka põldude pääl — hunnikutesse saivad aetud. Mäe seest on üks päratu suur ja paks tammepuust tehtud vankriratas leitud, mis üsna terve alles on olnud. See ratas leitud kruusikaevjatest, kes ühel talveajal säält mäest kruusi on vedanud. Pääle seda ratast on kruusikaevjad säält veel mitmed asjad leidnud, mis inimeste kätetöö on olnud ja nõnda tunnistust annab, et see Ummumägi ka elamiseks on ühel ajal tarvitatud. Selle mäe ligidal on ka see raba, kus Kalevipoja pool luisku on. Ta olevat sääl heinal olnud ja hobune söönud ligilähedal. Parajaste, kui ta vikatit luisanud, näinud ta, et hundid tema hobuse kallale tükkinud, siis murdnud Kalevipoeg oma luisu pooleks ja viskanud sellega huntisid, kes punuma pistnud. Mitmed kutsuvad seda kohta ka Luisusooks. See Kalevipoja luisutükk on üks päratu suur pikerik kivi, mis nagu luisu otsast on ära murtud. Pääle seda olla säält rabast, ühest mädast laukast (mülkast) üks suur tammepuust vaat täis viina leitud, mis vististe vanal ajal, kui viinavoorid üle raba talve ajal käisivad, kõige reega on laukasse sisse vajunud, sest vaadi all olnud nagu reejalased veel tunda, mis aga üsna ära olnud mädanenud. See vaadis olev viin olnud väga heaks ja kangeks maa sees seistes läinud. Üks osa sellest viinast saanud leidjatele, kaks osa võetud ülemate poolt ära. Nagu räägitakse, olevat apteegid selle viina talupoegade ja ülemate käest ära ostnud. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Sisu kommentaar | Kp | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 34066 | ||||||
Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
Sisestuskuupäev | 20.10.2018 | ||||||
Lisatud | 20.10.2018 22:17 | ||||||
Viimati muudetud | 04.03.2019 13:24 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | H I 9 | ||||||
Säilik | |||||||
Pala |