Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide Eisen, Eesti kohalikud...
Täisviide M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 82—83 (49)
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d)
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Matthias Johann Eisen
Teksti sisu
Objekti liik mägi, järv, soo/raba
Tegelased hiid, loom/lind/kala
Žanr topon, muist
Jututüüp Kp tulnud Pihkvast ja teinud endale samblast magamisaseme - Munamägi. Jalad vajutanud Vaskna järve. Samuti magamisase Vällamägi. Emumäe ja Peetla soo tekitanud Kp hobune huntidega võideldes
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Pihkva
Vana maakond välismaa
Kihelkond Venemaa
Koht 2
Objekti nimetus Peipsi järv
Koht 3
Objekti nimetus Vällamägi
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Haanja
Uus maakond Võru maakond
Uus küla Haanja
Koht 4
Objekti nimetus Vaskna järv
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Plaksi, Trolla, Purka
Uus maakond Võru maakond
Uus küla Plaksi, Trolla, Purka
Koht 5
Objekti nimetus Munamägi
Vana maakond Võrumaa
Kihelkond Rõuge
Vana küla Haanja
Uus maakond Võru maakond
Uus küla Haanja
Koht 6
Objekti nimetus Peetla soo
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Simuna
Vana küla Käru
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Käru
Koht 7
Objekti nimetus Emumägi
Vana maakond Virumaa
Kihelkond Simuna
Vana küla Emumäe
ERA kood Sim_Emumäe_03
Uus maakond Lääne-Viru maakond
Uus küla Emumäe
Tekst
Muna-, Välla- ja Emumäe tekkimine
Kalevipoeg tulnud lauakoormaga Pihkvast. Teel magama heites varastanud sorts ta mõõga ära. Sortsi pojad kippunud kallale. Kalevipoeg peksnud nende selga lauad puruks. Läinud uusi laudu Pihkvast tooma. Tagasi tulles väsinud Rõuges ära. Tahtnud puhata. Aga kus puhkad! Märg soo igal pool ees. vägimees viskab koorma seljast. Otsib puhkepaika. Leiab suure kivi. Tahaks kivil puhata, aga kivi liig kõva. Pealegi kivil vähe ruumi pikaliheitmiseks. vägimees vaatab — ümberringi pehme maa, igal pool samblad kasvamas. Ei muud kui samblaid korjama. Kaabib kahe käega samblaid enese ümbert kokku, viskab kivi otsa. Satub niisugusesse kogumise tuhinasse, et sületäis sületäie peale kogub ja kogutud samblatest kogu mägi tekib, ümargune nagu muna. Viimaks paneb Kalevipoeg tähele, kui palju ilmaaegu tööd ta teinud: puhkease palju kõrgem kui ta ise. Ei nüüd muud kui samblahunniku otsa puhkama. Peab kuus ööd-päeva unetaadiga samblahunniku otsas magusat sõprust. Viimaks unetaadil aeg mujale minna. Unetaat lahkub Kalevipojast. vägimees puhates samblahunniku kivikõvaks vajutanud. Samblahunnikust Munamägi tekkinud. Magamise ajal vajunud vägimehe jalad sügavasse maa sisse, vajutanud sinna augu. Pärast vägimehe jaluletõusmist nõrgunud vesi vägimehe jalaasemetesse. Nii tekkinud Vaskna järv Munamäe ääres. Korra tulnud Kalevipoeg Peipsi poolt Võrumaale. Tunnud väsimust, tahtnud puhata. Vaatab, kuhu heita. Ennäe, natukese maa peal paras küngas. Ei muud kui Kalevipoeg sinna peale puhkama. Puhkab unetaadi hõlmas seitse ööd-päeva ühtejärge. Raske keha vajutab nii pika aja peale, künka üsna mõhku. Viimaks ärkab Kalevipoeg üles, murrab enesele seitsmesüllase männi kepiks, sammub edasi. Kalevipoja puhkamise küngast hüütakse Vällamäeks. Mäe keskkohal magamisest vajutatud nõgu praegu alles näha. Korra sõjast tagasi ratsutades jõudnud Kalevipoeg Simuna kihelkonda. Kange väsimus kippunud mehele ratsutamise järele peale. vägimees hüpanud hobuse seljast maha, pannud ratsu kammitsasse, heitnud ise puhkama. vägimees puhkab — maa müdiseb, mets mühiseb, linnud lendavad hirmul kaugele ära. Seda julgemad kriimsilmad. Ei karda norskavat vägimeest sugugi. Tulevad palju enam ratsule võõraks. Annavad ratsu kõrile suud. Ratsule ei meeldi niisugune suudlemine. Et esimesed jalad kammitsas, tõrjub ta tagumistega suudlejatele vasta. Aga ei aita: pajuvasikad tahavad ratsu kogu keha suudelda, tõmmavad ta oma sülle. Tagasitõrjumise puhul ratsu tasaselt lagendikult jalgadega hulga maad üles kraapinud. Sellest jalgadega lahtipekstud mullast tekib Emumägi. [Emumägi — Emamägi. Ei teata, miks mäge Emu-Emamäeks nimetatud. M. J. Eisen.] Mullast ilma jäänud koht muutub pehmeks maaks; seda kohta hüütakse Peetla sooks. Kalevipoeg ärkab mõne päeva pärast üles, vaatab ratsut. Ei hoost enam kusagil. Selle eest siin soo, seal mägi. vägimees ei tunne kohta enam äragi. Ilma ratsuta peab vägimees jala edasi rändama.
Redigeeritud tekst
Muna-, Välla- ja Emumäe tekkimine
Kalevipoeg tulnud lauakoormaga Pihkvast. Teel magama heites varastanud sorts ta mõõga ära. Sortsi pojad kippunud kallale. Kalevipoeg peksnud nende selga lauad puruks. Läinud uusi laudu Pihkvast tooma. Tagasi tulles väsinud Rõuges ära. Tahtnud puhata. Aga kus puhkad! Märg soo igal pool ees. vägimees viskab koorma seljast. Otsib puhkepaika. Leiab suure kivi. Tahaks kivil puhata, aga kivi liig kõva. Pealegi kivil vähe ruumi pikaliheitmiseks. vägimees vaatab — ümberringi pehme maa, igal pool samblad kasvamas. Ei muud kui samblaid korjama. Kaabib kahe käega samblaid enese ümbert kokku, viskab kivi otsa. Satub niisugusesse kogumise tuhinasse, et sületäis sületäie peale kogub ja kogutud samblatest kogu mägi tekib, ümargune nagu muna. Viimaks paneb Kalevipoeg tähele, kui palju ilmaaegu tööd ta teinud: puhkease palju kõrgem kui ta ise. Ei nüüd muud kui samblahunniku otsa puhkama. Peab kuus ööd-päeva unetaadiga samblahunniku otsas magusat sõprust. Viimaks unetaadil aeg mujale minna. Unetaat lahkub Kalevipojast. vägimees puhates samblahunniku kivikõvaks vajutanud. Samblahunnikust Munamägi tekkinud. Magamise ajal vajunud vägimehe jalad sügavasse maa sisse, vajutanud sinna augu. Pärast vägimehe jaluletõusmist nõrgunud vesi vägimehe jalaasemetesse. Nii tekkinud Vaskna järv Munamäe ääres. Korra tulnud Kalevipoeg Peipsi poolt Võrumaale. Tunnud väsimust, tahtnud puhata. Vaatab, kuhu heita. Ennäe, natukese maa peal paras küngas. Ei muud kui Kalevipoeg sinna peale puhkama. Puhkab unetaadi hõlmas seitse ööd-päeva ühtejärge. Raske keha vajutab nii pika aja peale, künka üsna mõhku. Viimaks ärkab Kalevipoeg üles, murrab enesele seitsmesüllase männi kepiks, sammub edasi. Kalevipoja puhkamise küngast hüütakse Vällamäeks. Mäe keskkohal magamisest vajutatud nõgu praegu alles näha. Korra sõjast tagasi ratsutades jõudnud Kalevipoeg Simuna kihelkonda. Kange väsimus kippunud mehele ratsutamise järele peale. vägimees hüpanud hobuse seljast maha, pannud ratsu kammitsasse, heitnud ise puhkama. vägimees puhkab — maa müdiseb, mets mühiseb, linnud lendavad hirmul kaugele ära. Seda julgemad kriimsilmad. Ei karda norskavat vägimeest sugugi. Tulevad palju enam ratsule võõraks. Annavad ratsu kõrile suud. Ratsule ei meeldi niisugune suudlemine. Et esimesed jalad kammitsas, tõrjub ta tagumistega suudlejatele vasta. Aga ei aita: pajuvasikad tahavad ratsu kogu keha suudelda, tõmmavad ta oma sülle. Tagasitõrjumise puhul ratsu tasaselt lagendikult jalgadega hulga maad üles kraapinud. Sellest jalgadega lahtipekstud mullast tekib Emumägi. [Emumägi — Emamägi. Ei teata, miks mäge Emu-Emamäeks nimetatud. M. J. Eisen.] Mullast ilma jäänud koht muutub pehmeks maaks; seda kohta hüütakse Peetla sooks. Kalevipoeg ärkab mõne päeva pärast üles, vaatab ratsut. Ei hoost enam kusagil. Selle eest siin soo, seal mägi. vägimees ei tunne kohta enam äragi. Ilma ratsuta peab vägimees jala edasi rändama.
Lisaandmed
Kirjandus M. Nurmik jt., Fr. R. Kreutzwald, Kalevipoeg, lk. 217—218.
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34059
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 19.10.2018
Lisatud 19.10.2018 00:24
Viimati muudetud 04.03.2019 20:05
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala