Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | Eisen, Eesti kohalikud... | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 38—39 (20) | ||||||
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | |||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala päritolukoht | Harjumaa, Kuusalu |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | mägi, maastik | ||||||
| Tegelased | loom/lind/kala, hiid | ||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||
| Jututüüp | Härg tulnud Kuusalu elanikke kimbutama ja järvi tühjaks jooma. Inimesed ei saanud loomast jagu, küll aga Kalevipoeg | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Rummu järv | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana küla | Rummu | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Uus küla | Rummu | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Härjakivi | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana küla | Kaberla | ||||||
| Täpsem asukoht | Innu kaldal | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Uus vald | Kuusalu vald | ||||||
| Uus küla | Kaberla | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Kaleviliiva mägi | ||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||
| Vana küla | Kaberla | ||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||
| Uus vald | Kuusalu vald | ||||||
| Uus küla | Kaberla | ||||||
| Tekst | |||||||
| Kalevi härg Ennemuiste ilmunud korra kole härjamürakas Harjumaale Kuusalusse. Kui mere äärest metsa sammunud, paistnud pea ja sarved üle metsa. Ammumise ajal värisenud mets, liikunud põõsad. Korra hakanud härg jalgadega kaapima. Tolm katnud sedamaid päikese kinni; inimestele jäänud hingamine raskeks. Kole härg-koll tahtnud Kuusalu veed hävitada. Joonud kõigepealt Liivajärve tühjaks. Inimesed vaatavad kolli joomist pealt; ootavad, mil koll lõhkeb. Ei kollil vähematki viga. Sammub edasi Rummu järve niisama tühjaks jooma. Kuusalu elanikkudel hirm käes: joob härg järved tühjaks, kust siis vett saada? Ei muud, kui mehed kirved kätte, härga tapma. Sada meest sasivad sarvist kinni, tuhat turjast. Härg raputab korra. Nagu puulehed lendavad mehed härja küljest eemale kaugele. Härg vaatab põrnitsedes meeste peale, vehkleb ise sabaga. Meestel nagu tuli taga, kand ei kuule, mida jalg juhatab. Ei ole aega enne tagasi vaadata, kui padrik ees, põõsas taga, härg viis versta kaugel. Tülitsejad härjast kadunud, ainult kirved vahivad veel liivalt härjale vasta. Härg ei karda kirveid; sammub julgelt edasi Rummu järve tühjaks jooma. Korraga Kalevipoeg teel härjale vasta. Härg tõstab põrnitsedes sarvi Kalevipoja poole. Enne veel, kui härg suudab vägimeest sarvedega puutuda, välgub ju mõõk Kalevipoja peos. Hoop tabab härja pead. Uimaselt langeb härg maha. Sedamaid Kalevipoeg — jalg härja turjale. Uuesti välgub mõõk. Nagu kapsapea varre otsast veereb härja pea kehast eemale. Mõõk silmapilguga kolli elu lõpetanud. Kalevipoeg arvab: siit saab liha enesele, saab suntidele, santidele. Võime kas nädalate kaupa liha süüa. Tahab härjal nahka seljast nülgida. Aga mida nülid! Härg silmapilguga kivistunud. Kivimürakana härg praegu alles Kuusalus Kaberla küla ligidal näha; kivistunud pea kehast pisut kaugemal. Kuusalu elanikud kutsuvad kivimürakat veel meie päevil Kalevi härjaks. Härja tühjaks joodud järve ase versta poolteist kaugemal. Seda järve aset hüütakse Kaleviliivaks. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Kalevi härg Ennemuiste ilmunud korra kole härjamürakas Harjumaale Kuusalusse. Kui mere äärest metsa sammunud, paistnud pea ja sarved üle metsa. Ammumise ajal värisenud mets, liikunud põõsad. Korra hakanud härg jalgadega kaapima. Tolm katnud sedamaid päikese kinni; inimestele jäänud hingamine raskeks. Kole härg-koll tahtnud Kuusalu veed hävitada. Joonud kõigepealt Liivajärve tühjaks. Inimesed vaatavad kolli joomist pealt; ootavad, mil koll lõhkeb. Ei kollil vähematki viga. Sammub edasi Rummu järve niisama tühjaks jooma. Kuusalu elanikkudel hirm käes: joob härg järved tühjaks, kust siis vett saada? Ei muud, kui mehed kirved kätte, härga tapma. Sada meest sasivad sarvist kinni, tuhat turjast. Härg raputab korra. Nagu puulehed lendavad mehed härja küljest eemale kaugele. Härg vaatab põrnitsedes meeste peale, vehkleb ise sabaga. Meestel nagu tuli taga, kand ei kuule, mida jalg juhatab. Ei ole aega enne tagasi vaadata, kui padrik ees, põõsas taga, härg viis versta kaugel. Tülitsejad härjast kadunud, ainult kirved vahivad veel liivalt härjale vasta. Härg ei karda kirveid; sammub julgelt edasi Rummu järve tühjaks jooma. Korraga Kalevipoeg teel härjale vasta. Härg tõstab põrnitsedes sarvi Kalevipoja poole. Enne veel, kui härg suudab vägimeest sarvedega puutuda, välgub ju mõõk Kalevipoja peos. Hoop tabab härja pead. Uimaselt langeb härg maha. Sedamaid Kalevipoeg — jalg härja turjale. Uuesti välgub mõõk. Nagu kapsapea varre otsast veereb härja pea kehast eemale. Mõõk silmapilguga kolli elu lõpetanud. Kalevipoeg arvab: siit saab liha enesele, saab suntidele, santidele. Võime kas nädalate kaupa liha süüa. Tahab härjal nahka seljast nülgida. Aga mida nülid! Härg silmapilguga kivistunud. Kivimürakana härg praegu alles Kuusalus Kaberla küla ligidal näha; kivistunud pea kehast pisut kaugemal. Kuusalu elanikud kutsuvad kivimürakat veel meie päevil Kalevi härjaks. Härja tühjaks joodud järve ase versta poolteist kaugemal. Seda järve aset hüütakse Kaleviliivaks. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Sisu kommentaar | Kp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 34047 | ||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
| Sisestuskuupäev | 15.04.2016 | ||||||
| Lisatud | 15.04.2016 18:35 | ||||||
| Viimati muudetud | 15.10.2018 22:51 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||