Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide Eisen, Eesti kohalikud...
Täisviide M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud I—III, lk. 93—94 (55)
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d)
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Matthias Johann Eisen
Pala päritolukoht Tartumaa, Laiuse, Tuimõisa k.
Teksti sisu
Objekti liik soo/raba
Tegelased hiid
Žanr muist, topon
Jututüüp Kp aidanud lesknaisel Lusikasoos heina niita
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kalevipoja luisk
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Laiuse
Vana küla Tuimõisa
Vana talu Kuke
Uus maakond Jõgeva maakond
Uus küla Tuimõisa
Koht 2
Objekti nimetus Lusikasoo
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Laiuse
Vana küla Tuimõisa
Uus maakond Jõgeva maakond
Uus küla Tuimõisa
Tekst
Heinaniitmine
Korra läinud vaene lesknaine Laius-Tähkvere Lusikasohu heinamaale. Naisel lehm kodu, nõuab talveks toidust. Talumehed teevad ise heal heinamaal heina, lese jaoks ainult soo. Lesk võtab nädalase moona kaasa. Lehm jääb külakarja; lambal pole kedagi järelevaatajat; lamba viib lesk enesega sohu kaasa. Lesk ju söömavahe agaralt niitnud. Avab leivakoti, istub mättale sööma. Lammas vahib kõrval, ootab palukesi. Ega lesk villaandjat ilma jäta. Korraga näeb lesk: Kalevipoeg tuleb otsekohe tema poole. «Leivale jätku!» hüüab Kalevipoeg. «Jätku tarvis! Tule ise, too jätkki kaasa!» vastab naine. «Tulen, tulen! Näen, siin just paras söömaaeg! Minul suur nälg. Ole hea, anna mullegi süüa!» «Kulla mees, vaata siin mu leivakott! Vähe muidugi sees. Pean sellega nädala läbi saama! Annan sulle, mis mulle enesele, siis üle jääb! Jään mõneks päevaks nälga!» «Pole viga! Aitan su töö ära teha, pääsed varemini koju!» Naine kardab, et Kalevipoeg ta leivakoti tühjaks sööb. Ei tahaks heameelega süüa anda, aga vägimees ei jäta järele nurumast. «Noh, tule siis!» ütleb naine viimaks poolpahaselt. Kalevipoeg istub sedamaid naise kõrvale, võtab noa, lõikab leiba. Üks vilukas teise järele kaob suhu. Mõne minuti pärast naise leivakott tühi. «Anna veel leiba!» nõuab Kalevipoeg. «Pole enam ivagi,» kaebab naine. «Minul alles niisama suur nälg kui enne! Tapa lammas ära, siis võin nälga kustutada!» «Helde taevas, kust enam villa saan, kui ute ära tapan!» Kalevipoeg ei pea pikka nõu. Tapab ise lamba, teeb tule üles, küpsetab liha tulel. Naine vaatab pisarsilmil pealt, kudas vägimees ute korraga ära sööb. «Nüüd sai vähe kehakinnitust! Nüüd tööle!» Kalevipoeg, vikat kätte, niitma. Lööb vikatiga korra, suur tükk sood rohtst lage. Lööb teise — niisama. Kännud ja puujändrikud lendavad ees, mättad kaovad, pind muutub tasaseks kui laud. Niites sõnub Kalevipoeg: «Putked maha! Putked maha!» Naine imestleb: niisuguse hooga vägimees niidab ja kudas kogu maa korraga siledaks saab. «Tarvis tulevagi põlve eest hoolt kanda, et niitjatel vähem vaeva oleks!» ütleb Kalevipoeg. Pea Kalevipoja vikat nüri. Ei muud kui luisukivi kätte, vikatit luiskama. Siis uuesti niitma. Pea pikk, lai kaar niidetud, tükk teist ka. Kalevipoeg vaatab tehtud tööd, viskab vikati käest, ütleb naisele: «Nüüd su aastane heinajagu käes. Ulatab sulle küll lehma ülespidamiseks talvel! Korja heinad kokku!» Sammub ise Laiuse poole, jätab naise maha loogu võtma. Naisel tegemist rohtu mätastest, puudest ja võsadest puhastada. Heinu talveks küll, kuid tapetud lammas ei unu naise meelest. Lusikasoos praegu alles Kalevipoja kaared näha. Hulk sood kaare moodi päris lage. Kaare harja kohal kasvavad mõned üksikud jändrikud. Ka Kalevipoja luisukivi seal soos praegu alles.
Redigeeritud tekst
Heinaniitmine
Korra läinud vaene lesknaine Laius-Tähkvere Lusikasohu heinamaale. Naisel lehm kodu, nõuab talveks toidust. Talumehed teevad ise heal heinamaal heina, lese jaoks ainult soo. Lesk võtab nädalase moona kaasa. Lehm jääb külakarja; lambal pole kedagi järelevaatajat; lamba viib lesk enesega sohu kaasa. Lesk ju söömavahe agaralt niitnud. Avab leivakoti, istub mättale sööma. Lammas vahib kõrval, ootab palukesi. Ega lesk villaandjat ilma jäta. Korraga näeb lesk: Kalevipoeg tuleb otsekohe tema poole. «Leivale jätku!» hüüab Kalevipoeg. «Jätku tarvis! Tule ise, too jätkki kaasa!» vastab naine. «Tulen, tulen! Näen, siin just paras söömaaeg! Minul suur nälg. Ole hea, anna mullegi süüa!» «Kulla mees, vaata siin mu leivakott! Vähe muidugi sees. Pean sellega nädala läbi saama! Annan sulle, mis mulle enesele, siis üle jääb! Jään mõneks päevaks nälga!» «Pole viga! Aitan su töö ära teha, pääsed varemini koju!» Naine kardab, et Kalevipoeg ta leivakoti tühjaks sööb. Ei tahaks heameelega süüa anda, aga vägimees ei jäta järele nurumast. «Noh, tule siis!» ütleb naine viimaks poolpahaselt. Kalevipoeg istub sedamaid naise kõrvale, võtab noa, lõikab leiba. Üks vilukas teise järele kaob suhu. Mõne minuti pärast naise leivakott tühi. «Anna veel leiba!» nõuab Kalevipoeg. «Pole enam ivagi,» kaebab naine. «Minul alles niisama suur nälg kui enne! Tapa lammas ära, siis võin nälga kustutada!» «Helde taevas, kust enam villa saan, kui ute ära tapan!» Kalevipoeg ei pea pikka nõu. Tapab ise lamba, teeb tule üles, küpsetab liha tulel. Naine vaatab pisarsilmil pealt, kudas vägimees ute korraga ära sööb. «Nüüd sai vähe kehakinnitust! Nüüd tööle!» Kalevipoeg, vikat kätte, niitma. Lööb vikatiga korra, suur tükk sood rohtst lage. Lööb teise — niisama. Kännud ja puujändrikud lendavad ees, mättad kaovad, pind muutub tasaseks kui laud. Niites sõnub Kalevipoeg: «Putked maha! Putked maha!» Naine imestleb: niisuguse hooga vägimees niidab ja kudas kogu maa korraga siledaks saab. «Tarvis tulevagi põlve eest hoolt kanda, et niitjatel vähem vaeva oleks!» ütleb Kalevipoeg. Pea Kalevipoja vikat nüri. Ei muud kui luisukivi kätte, vikatit luiskama. Siis uuesti niitma. Pea pikk, lai kaar niidetud, tükk teist ka. Kalevipoeg vaatab tehtud tööd, viskab vikati käest, ütleb naisele: «Nüüd su aastane heinajagu käes. Ulatab sulle küll lehma ülespidamiseks talvel! Korja heinad kokku!» Sammub ise Laiuse poole, jätab naise maha loogu võtma. Naisel tegemist rohtu mätastest, puudest ja võsadest puhastada. Heinu talveks küll, kuid tapetud lammas ei unu naise meelest. Lusikasoos praegu alles Kalevipoja kaared näha. Hulk sood kaare moodi päris lage. Kaare harja kohal kasvavad mõned üksikud jändrikud. Ka Kalevipoja luisukivi seal soos praegu alles.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34041
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 15.10.2018
Lisatud 15.10.2018 17:25
Viimati muudetud 15.10.2018 17:45
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala