Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H III 9, 172 (1)
Täisviide H III 9, 172 (l) < Laiuse, Laius-Tähkvere v., Tuimõisa k. — J. Sepp (1888)
Viite osad Kogu:H IIIKöide:9LK1:172LK2:Pala:1
Kogumisaasta(d) 1888
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
J. Sepp
Pala kogumiskoht Tartumaa, Laiuse, Laius-Tähkvere v., Tuimõisa k.
Teksti sisu
Objekti liik kivi, soo/raba
Tegelased hiid
Žanr muist, topon
Jututüüp Lusikasoo - Kp aidanud seal lesknaisel niita. Visanud luisu maha, mis Kuke talu heinamaal alles
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kalevipoja luisk
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Laiuse
Vana küla Tuimõisa
Vana talu Kuke
Uus maakond Jõgeva maakond
Uus küla Tuimõisa
Koht 2
Objekti nimetus Lusikasoo
Rahvapärane nimi Luisikasoo
Vana maakond Tartumaa
Kihelkond Laiuse
Vana küla Tuimõisa
Uus maakond Jõgeva maakond
Uus küla Tuimõisa
Tekst
Tükikene Kalevipojast
Ühekorra tehnud lesknaene just selle kõha pial heina, kus Eesti- ja Liivimua raja Tuimõisa küla alt läbi läheb. Naene olnud väsind ja puhanud käsi, mis künklise heinamua pärast väga vaevatud olnud. Tema juure tulnud Kalevipoeg, suur vikat õlal, ja küsnud: «Noh, memmeke, kuda heinatöö kua lähäb?» «Muidu ikke lähäks, aga küngaste pialt ja mätaste otsast togimine võtab pihad valusast ja venitab käsi.» Sõnalausumata võtnud Kalevipoeg vikati õlalt, luisanud ära ja visand siis luisu maha. Löönud siis tükikese aega heina maha, aga heinaga ühes kua puud ja põõsad, kivid ja kannud kuaru piale. Üelnud ära minnes veel lesenaesele: «Korja nüüd, siit suad küll nii palju, kui sulle vaja on!» Naene suanud palju heina, ja veel viimati kodu tulles nähnud ta, et mahavisatud luisk sinna õli jäänud. Sest ajast suat ütleb rahvas seda kohta Luisiku- või Lusikasoo, mis nime ta veel tänapäävani kannab. Soo on umbes 60—80 dessatiini suur ja koguni lage. Üksi pikk jõhvhein ja konnaõsi kasvavad sial. Luisk on aga paerga veel Kuke talu heinamaal näha, aga nüüd on ta juba keskelt katki.
Redigeeritud tekst
Tükikene Kalevipojast
Ühekorra tehnud lesknaene just selle kõha pial heina, kus Eesti- ja Liivimua raja Tuimõisa küla alt läbi läheb. Naene olnud väsind ja puhanud käsi, mis künklise heinamua pärast väga vaevatud olnud. Tema juure tulnud Kalevipoeg, suur vikat õlal, ja küsnud: «Noh, memmeke, kuda heinatöö kua lähäb?» «Muidu ikke lähäks, aga küngaste pialt ja mätaste otsast togimine võtab pihad valusast ja venitab käsi.» Sõnalausumata võtnud Kalevipoeg vikati õlalt, luisanud ära ja visand siis luisu maha. Löönud siis tükikese aega heina maha, aga heinaga ühes kua puud ja põõsad, kivid ja kannud kuaru piale. Üelnud ära minnes veel lesenaesele: «Korja nüüd, siit suad küll nii palju, kui sulle vaja on!» Naene suanud palju heina, ja veel viimati kodu tulles nähnud ta, et mahavisatud luisk sinna õli jäänud. Sest ajast suat ütleb rahvas seda kohta Luisiku- või Lusikasoo, mis nime ta veel tänapäävani kannab. Soo on umbes 60—80 dessatiini suur ja koguni lage. Üksi pikk jõhvhein ja konnaõsi kasvavad sial. Luisk on aga paerga veel Kuke talu heinamaal näha, aga nüüd on ta juba keskelt katki.
Lisaandmed
Kirjandus Niitmisest vt. ka: E 41957/9 < Laiuse, Laius-Tähkvere v. — J. Remmelg (1901). Trükitud: R. Viidebaum, Valimik rahvajutte, lk. 61; R. Viidebaum, O. Parlo, K. Mihkla, Eesti muinasjutte ja muistendeid, lk. 61. Samuti: Reasvere Kalevipoja säng, muist. 1
Sisu kommentaar Kp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 34040
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 15.10.2018
Lisatud 15.10.2018 17:25
Viimati muudetud 15.10.2018 17:38
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H III 9
Säilik
Pala