Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | E 51089/91 | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | E 51089/91 < Maarja-Magdaleena, Elistvere v. — R. Nõmm (1920) | ||||||
Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:51089LK2:51091Pala: | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1920 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Pala kogumiskoht | Tartumaa, Maarja-Magdaleena, Elistvere v. |
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | soo/raba, mägi, mõis, linnamägi | ||||||
Tegelased | hiid, hiid/kurat | ||||||
Žanr | muist, topon | ||||||
Jututüüp | Kalevipoja säng, Linnamägi, Kalevipoja haud - üks koht Salu külas. Lavasoost tahtnud Kp teed läbi teha, kuid põlle pealed katkenud ja nii tekkinud mägi | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Saadjärve mägi | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Äksi | ||||||
Vana küla | Saadjärve | ||||||
Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
Uus küla | Saadjärve | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Lavasoo | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Äksi | ||||||
Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
Koht 3 | |||||||
Objekti nimetus | Saadjärve mõis | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Äksi | ||||||
Vana küla | Saadjärve | ||||||
Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
Uus küla | Saadjärve | ||||||
Koht 4 | |||||||
Objekti nimetus | Elistvere mõis | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Äksi | ||||||
Vana küla | Elistvere | ||||||
Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
Uus küla | Elistvere | ||||||
Koht 5 | |||||||
Objekti nimetus | Kalevipoja säng | ||||||
Rahvapärane nimi | Linnamägi, Kalevipoja haud | ||||||
Vana maakond | Tartumaa | ||||||
Kihelkond | Äksi | ||||||
Vana küla | Salu | ||||||
Uus maakond | Tartu maakond | ||||||
Uus küla | Salu | ||||||
Tekst | |||||||
Saadjärve Linnamägi ehk Kalevipoja säng või Kalevipoja haud Elistvere mõisast Saadjärve mõisa viiva maantee ääres Saadjärve salust ida pool tõmbab üks iseäraline kõrge küngas möödasõitja tähelepanu enese peale. Rahvas kutsub teda Linnamäeks, Kalevipoja sängiks ja ka Kalevipoja hauaks. Mäe tekkimise kohta jutustatakse järgmist: Kalevipoeg olla siin Elistvere ja Saadjärve mõisate ümber soode ja järvede vahel sortsilastega sõda pidanud, sest järvedesse olnud hea Kalevipojal sortsilasi uputada ja niisama ka mäda soode sisse neid pilduda, kust nad enam välja pole pääsenud. Korra niisugusel sõjakäigul tahtnud Kalevipoeg ühest mädast soost, Lavasoost teed läbi teha ja hakkanud Saadjärve mäest põllega liiva kandma. Soo äärde saades on aga põllepaelad katkenud ja liiv sinnapaika maha kukkunud. Kalevipoeg olla vihastanud, teetegemise mõttest loobunud, kuna sellest esimesest põlletäiest see mägi sai. Mäe kõrgus ulatab 10 süllani — laius niisama palju ja pikkus umbes 20 süllani. Mäel on sarnadust sadulaga, kahelt poolt otsad on kõrgemad, kuna keskpaik märksa madalam on. Ida poolt küljest on mägi nii järsk, et ainult osaval ronijal on võimalik üles pääseda. Tõepoolest on meil siin muidugi mõne eestlaste maalinnaga tegemist, sest ta seisab Lavasoo idapoolsel serval, ja siin on veel mitmed teised mädad sood ja järved, nii kui Soits-, Saad-, Elistvere, Kaiavere ja Raigastvere järved. Sarnane rohkete soode, selle mäe ja järvede seisukord laseb oletada, et siinkohal vanal ajal eestlased sakslaste vastu on võidelnud ja sellest maalinnast, mille aset see mägi näitab, endid ja oma varandust on kaitsnud. |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Saadjärve Linnamägi ehk Kalevipoja säng või Kalevipoja haud Elistvere mõisast Saadjärve mõisa viiva maantee ääres Saadjärve salust ida pool tõmbab üks iseäraline kõrge küngas möödasõitja tähelepanu enese peale. Rahvas kutsub teda Linnamäeks, Kalevipoja sängiks ja ka Kalevipoja hauaks. Mäe tekkimise kohta jutustatakse järgmist: Kalevipoeg olla siin Elistvere ja Saadjärve mõisate ümber soode ja järvede vahel sortsilastega sõda pidanud, sest järvedesse olnud hea Kalevipojal sortsilasi uputada ja niisama ka mäda soode sisse neid pilduda, kust nad enam välja pole pääsenud. Korra niisugusel sõjakäigul tahtnud Kalevipoeg ühest mädast soost, Lavasoost teed läbi teha ja hakkanud Saadjärve mäest põllega liiva kandma. Soo äärde saades on aga põllepaelad katkenud ja liiv sinnapaika maha kukkunud. Kalevipoeg olla vihastanud, teetegemise mõttest loobunud, kuna sellest esimesest põlletäiest see mägi sai. Mäe kõrgus ulatab 10 süllani — laius niisama palju ja pikkus umbes 20 süllani. Mäel on sarnadust sadulaga, kahelt poolt otsad on kõrgemad, kuna keskpaik märksa madalam on. Ida poolt küljest on mägi nii järsk, et ainult osaval ronijal on võimalik üles pääseda. Tõepoolest on meil siin muidugi mõne eestlaste maalinnaga tegemist, sest ta seisab Lavasoo idapoolsel serval, ja siin on veel mitmed teised mädad sood ja järved, nii kui Soits-, Saad-, Elistvere, Kaiavere ja Raigastvere järved. Sarnane rohkete soode, selle mäe ja järvede seisukord laseb oletada, et siinkohal vanal ajal eestlased sakslaste vastu on võidelnud ja sellest maalinnast, mille aset see mägi näitab, endid ja oma varandust on kaitsnud. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Tekstimärkus | Vt. ka: E 42747 (2) < Torma, Võtikvere v., Tõikvere m. — J. Moisa (1902) | ||||||
Kirjandus | Dr. Fählmann'i kirjatööd, lk. 72. |
||||||
Sisu kommentaar | Kp | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 33951 | ||||||
Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
Sisestuskuupäev | 08.10.2018 | ||||||
Kontrollimiskuupäev | 08.10.2018 | ||||||
Lisatud | 20.03.2013 09:34 | ||||||
Viimati muudetud | 08.10.2018 14:55 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | E | ||||||
Säilik | |||||||
Pala |