Arhiiviandmed |
Viide |
E 42562 |
Täisviide |
E 42562 < Kadrina, Palmse v. - J. Sõster (1902) |
Viite osad |
Kogu:EKöide:LK1:42562LK2:Pala: |
Kogumisaasta(d) |
1902 |
Kogujad |
|
Pala kogumiskoht |
Virumaa, Kadrina, Palmse v.
|
Teksti sisu |
Objekti liik |
sild, mõis, saar, kivivare |
Tegelased |
hiid/kurat, loom/lind/kala, hiid |
Žanr |
muist |
Jututüüp |
Kp tahtnud silda ehitada, kuid põll katkenud ja kivid pudenenud. Teise loo kohaselt teinud sama Vp, aga siis laulnud Vasta mõisa kukk. Kivid Tuukri mõisa väljal |
Pärimuskohad |
Koht 1 |
Objekti nimetus |
Kivihunnik |
Vana maakond |
Virumaa |
Kihelkond |
Viru-Nigula |
Vana küla |
Tüükri |
Vana talu |
Tüükri mõis |
Uus maakond |
Lääne-Viru maakond |
Uus küla |
Tüükri |
Koht 2 |
Objekti nimetus |
Vikkuri loo |
Vana maakond |
Virumaa |
Kihelkond |
Viru-Nigula |
Vana küla |
Kalvi |
Uus maakond |
Lääne-Viru maakond |
Uus küla |
Kalvi |
Koht 3 |
Objekti nimetus |
Vasta mõis |
Vana maakond |
Virumaa |
Kihelkond |
Viru-Nigula |
Vana küla |
Vasta |
Uus maakond |
Lääne-Viru maakond |
Uus küla |
Vasta |
Koht 4 |
Objekti nimetus |
Suursaar |
Koht 5 |
Objekti nimetus |
Tütarsaared |
Tekst |
Kalevipoeg käinud sagedaste Soomes. Kas ta ujudes või jalgsi käis, ei tea, aga Tütarsaared ja Suursaar olnud talle puhkepaikadeks. Need käigud väsitanud teda ikka ära ja ta võtnud nõuks üle lahe silda teha, mida mööda kergem oleks käia. Kolm sületäit korjanud ta kiva ja puistanud natuke lääne pool Kalvi mõisat merde. Igast sületäiest saanud tee pool versta pikemaks. Kui ta neljanda sületäiega tulnud, läinud põllepaelad Tüükri mõisa väljal katki ja kivid kukkunud sinna maha, kus nad veel praegu on. Poolelijäänud teed meres aga hüütakse Vikkuri looks. Miks Kalevipoeg põllepaelu kokku ei sõlminud, ei tea rahvas. Mitmest jutust näib, kui oleks eesti jumalaid ja kangelasi nägemata saatus varitsemas olnud. Selle jutu teisend teeb Kalevipoja Vanakspaganaks. Vanapagan ehmatanud sellepärast, et «Vasta mõisa kukk laulnud posti otsas». Kui Vanapagan joostes Tüükri mõisa väljale saanud, laulnud Vasta kukk kolmat korda ja Vanapagan kangenud kiviks, kus ta veel praegu on. |
Redigeeritud tekst |
Kalevipoeg käinud sagedaste Soomes. Kas ta ujudes või jalgsi käis, ei tea, aga Tütarsaared ja Suursaar olnud talle puhkepaikadeks. Need käigud väsitanud teda ikka ära ja ta võtnud nõuks üle lahe silda teha, mida mööda kergem oleks käia. Kolm sületäit korjanud ta kiva ja puistanud natuke lääne pool Kalvi mõisat merde. Igast sületäiest saanud tee pool versta pikemaks. Kui ta neljanda sületäiega tulnud, läinud põllepaelad Tüükri mõisa väljal katki ja kivid kukkunud sinna maha, kus nad veel praegu on. Poolelijäänud teed meres aga hüütakse Vikkuri looks. Miks Kalevipoeg põllepaelu kokku ei sõlminud, ei tea rahvas. Mitmest jutust näib, kui oleks eesti jumalaid ja kangelasi nägemata saatus varitsemas olnud. Selle jutu teisend teeb Kalevipoja Vanakspaganaks. Vanapagan ehmatanud sellepärast, et «Vasta mõisa kukk laulnud posti otsas». Kui Vanapagan joostes Tüükri mõisa väljale saanud, laulnud Vasta kukk kolmat korda ja Vanapagan kangenud kiviks, kus ta veel praegu on. |
Lisaandmed |
Tekstimärkus |
Vrd. ka: ERA II 31, 309/10 < Kuusalu, Kõnnu v. - J. Sõster < Joosep Mühlbach, sünd. 1820 (1916); E 44737 < Kadrina, Palmse v. - J. Sõster (1903). Ümber jutustatud: J. Jung, Muinasajateadus III, lk. 132-133 (56). |
Sisu kommentaar |
Kp, Vp |
Tööprotsess |
IDkood (Koobas) |
33842 |
Sisestaja |
Reeli Reinaus |
Sisestuskuupäev |
03.10.2018 |
Lisatud |
03.10.2018 14:41 |
Viimati muudetud |
03.10.2018 14:41 |
Andmed Kivikeses |
Säiliku viide |
E |
Säilik |
|
Pala |
|