Teade
| Arhiiviandmed | |||||||||||||||
| Viide | E 39233/5 | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | E 39233/5 < Tallinn - J. Keller < Jakob Aivart (1899) | ||||||||||||||
| Viite osad | Kogu:EKöide:LK1:39233LK2:39235Pala: | ||||||||||||||
| Kogumisaasta(d) | 1899 | ||||||||||||||
| Esitajad |
|
||||||||||||||
| Kogujad |
|
||||||||||||||
| Teksti sisu | |||||||||||||||
| Objekti liik | järv, auk/lohk, kivi, mets | ||||||||||||||
| Tegelased | hiid, haldjas, vaimolend | ||||||||||||||
| Žanr | muist, topon | ||||||||||||||
| Jututüüp | Kulla kivinõmmes kivi, kus nähtud haldjaid. Kivi all peab kulda olema. Kivi olevat maha pillanud Kalevipoja tütar. Nutnud järve, kuid see on praegu ära kuivanud | ||||||||||||||
| Pärimuskohad | |||||||||||||||
| Koht 1 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kaldaalune mets | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||||||||||
| Koht 2 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kivi Kulla kivinõmmes | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||||||||||
| Koht 3 | |||||||||||||||
| Objekti nimetus | Kulla kivinõmm | ||||||||||||||
| Vana maakond | Harjumaa | ||||||||||||||
| Kihelkond | Kuusalu | ||||||||||||||
| Uus maakond | Harju maakond | ||||||||||||||
| Tekst | |||||||||||||||
| Kulla kivinõmm Kuusalu kihelkondas ja kaldaalune mets Seal olnud karjamees ennevanast, sellel olnud niisugune karjaülikond - sinine pinsak või kampson ja vasknööbid olnud ees. Ja see on olnud ka kange pillimängija. [Mänginud] viiulit seal kõrtsus ühtejärge nii iga püha õhtul. See surnud ära, ja siis on käinud seal kivi otsas, ühtelugu on teda nähtud seal, vasknööbid on ees olnud ja olnud püsti kivi otsas. On teda seal metsas nähtud ühtesoodu. Mõisa tüdrukud on nii mitu korda teda seal näinud, ja palju neid, kes mõisas olnud. Ja selle mehe nimi olnud Jüri. Kulla kivinõmmes, seal on veel selle kivi otsas nii mitu korda nähtud noort ilust neiut seal kivi otses istumas, ja jällegi veikest last nutmas, ja nii mitmet moodi. - Üteldakse, et need on metsahaldjad, mis nii on näha olnud seal. Ja veel see Kulla kivinõmm on sellest tulnud, et sel kivil peab kulda olema. Küljest, vastu päeva peab ta särama justkui kuld kohe. Ja kaldaalune mets olla sellest tulnud, et seal ka suur kallas olla ja see mets. Ja see kivi olla sellest ajast seal [s. o. Kulla kivinõmmel], kui Kalevipoja tütar (aga ma arvan, et seda ei olnud Kalevil) olla oma isa haua peale tahtnud kanda, aga pillanud sinna maha põlle seest. Ja kui põllepaelad katki läinud, siis jäänud kivi sinna, siis olla ta seal kivi juures nutnud. Nutnud nii kaua, kui sinna alla järv tekkinud ja mis mõne aasta eest veel suur sügav võis olla. Aga nüüd on ta tühjaks lastud, sellepärast ei leia meie midagi tähtsat selle kohta muud, kui tühi lohkkoht (haud), kus midagi tähendust on. Ja seal peavad suured pikergused jäljed olema (ja põll olnud purpuripõll). Ja need jäljed olla paergu veel tunda. Ja seal olla pähklapuid palju või sarapuid selle kohal nii, et majal nii palju ei ole leida naljalt. |
|||||||||||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||||||||||
| Kulla kivinõmm Kuusalu kihelkondas ja kaldaalune mets Seal olnud karjamees ennevanast, sellel olnud niisugune karjaülikond - sinine pinsak või kampson ja vasknööbid olnud ees. Ja see on olnud ka kange pillimängija. [Mänginud] viiulit seal kõrtsus ühtejärge nii iga püha õhtul. See surnud ära, ja siis on käinud seal kivi otsas, ühtelugu on teda nähtud seal, vasknööbid on ees olnud ja olnud püsti kivi otsas. On teda seal metsas nähtud ühtesoodu. Mõisa tüdrukud on nii mitu korda teda seal näinud, ja palju neid, kes mõisas olnud. Ja selle mehe nimi olnud Jüri. Kulla kivinõmmes, seal on veel selle kivi otsas nii mitu korda nähtud noort ilust neiut seal kivi otses istumas, ja jällegi veikest last nutmas, ja nii mitmet moodi. - Üteldakse, et need on metsahaldjad, mis nii on näha olnud seal. Ja veel see Kulla kivinõmm on sellest tulnud, et sel kivil peab kulda olema. Küljest, vastu päeva peab ta särama justkui kuld kohe. Ja kaldaalune mets olla sellest tulnud, et seal ka suur kallas olla ja see mets. Ja see kivi olla sellest ajast seal [s. o. Kulla kivinõmmel], kui Kalevipoja tütar (aga ma arvan, et seda ei olnud Kalevil) olla oma isa haua peale tahtnud kanda, aga pillanud sinna maha põlle seest. Ja kui põllepaelad katki läinud, siis jäänud kivi sinna, siis olla ta seal kivi juures nutnud. Nutnud nii kaua, kui sinna alla järv tekkinud ja mis mõne aasta eest veel suur sügav võis olla. Aga nüüd on ta tühjaks lastud, sellepärast ei leia meie midagi tähtsat selle kohta muud, kui tühi lohkkoht (haud), kus midagi tähendust on. Ja seal peavad suured pikergused jäljed olema (ja põll olnud purpuripõll). Ja need jäljed olla paergu veel tunda. Ja seal olla pähklapuid palju või sarapuid selle kohal nii, et majal nii palju ei ole leida naljalt. |
|||||||||||||||
| Tööprotsess | |||||||||||||||
| IDkood (Koobas) | 33811 | ||||||||||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||||||||||
| Sisestuskuupäev | 02.10.2018 | ||||||||||||||
| Lisatud | 02.10.2018 14:19 | ||||||||||||||
| Viimati muudetud | 02.10.2018 14:19 | ||||||||||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||||||||||
| Säiliku viide | E | ||||||||||||||
| Säilik | |||||||||||||||
| Pala | |||||||||||||||