Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | Eisen, Vanapagana jutud | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | M. J. Eisen, Vanapagana jutud, lk. 52–54 | ||||||
| Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | |||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | mõis, kirik, mägi | ||||||
| Tegelased | vaimulik, hiid/kurat, mõisnik | ||||||
| Žanr | mj, muist | ||||||
| Jututüüp | Vanapagan tahtnud Suuremõisa mõisat enesele, tuli öösel kolistama. Kuid kirikuõp. teinud ristid ustele ja enam ei saanud Vp sisse. Tahtis minna kirikuõp. kätte maksma, kuid ehmus risti nähes ja sõitis tagasi oma sepikotta Kallaste mäel | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Suuremõisa mõis | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Pühalepa | ||||||
| Vana küla | Suuremõisa | ||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||
| Uus küla | Suuremõisa | ||||||
| Koht 2 | |||||||
| Objekti nimetus | Pühalepa kirik | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Pühalepa | ||||||
| Vana küla | Pühalepa | ||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||
| Uus küla | Pühalepa | ||||||
| Koht 3 | |||||||
| Objekti nimetus | Vanapagana sepapada | ||||||
| Vana maakond | Läänemaa | ||||||
| Kihelkond | Pühalepa | ||||||
| Täpsem asukoht | Kallaste mäel | ||||||
| Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Vanapagan ja Pühalepa kirikuõpetaja Muiste elanud Hiiumaal üks herra. See armastanud väga rikkust ja uhkust. Ei ole oma vana mõisaga enam rahul olnud, vaid tahtnud uut ehitada. Ei ükski meie maa meister osanud aga nii toredat mõisat ehitada, kui herra tahtnud. Pole aidanud muud nõu, kui et herra Rootsimaale läinud ja Rootsimaalt meistrid toonud. Rootsi meistrid tulivadki ja ehitasivad herrale toreda mõisa. See on praegune Suurmõisa. Mõis sai viimaks valmis. See oli herral väga meele pärast, veel enam aga Vanapaganal. Vanapagan võttis nõuks mõisat enesele nõuda. Hakas herraga kauplema, aga ei herra anna. Aga ega Vanapagan nõunäljane ole. Pea nõu peetud: tahtis mõisarahvast mõisast välja peletada. Tuli iga ööse mõisa ja tegi hirmust kära, müra. Ei keegi julgend enam magada. Vanapagan hõerus aga rõõmu pärast käsi. Lootis, et mõisarahvas nüüd kartuse pärast välja kolivad. Aga võta näpust! Mehed nii kavalad, lähevad kirikuherra juurde, kutsuvad kirikuherra appi. Kirikuherra tuli, õnnistas mõisa ära. Tegi iga ukse peale kolm risti ja luges iga akna peal seitse issameiet. Kus iganes avaus oli, sinna rist tehti. Õhtu tuli Vanapagan vana viisi mõisa rahvast hirmutama. Aga tee, mis tahad, ei pääse sisse kusagilt. Katsus uksest, katsus aknast, katsus korstnast: rist ees igal pool. Sai hirmus vihaseks: lubas seda kurjust kirikuherrale koledasti kätte maksta. Mõisa rahvas kuulsivad Vanapoisi ähvardust. Läksivad, rääkisivad Pühalepa kirikuherrale Galleusele ülesse. Galleusel tuli hirm peale. Hakas arvama, kudas ennast kurja eest kaitsta. Teadis, et Vanapagan ikka nelja hobuse tõllaga sõidab. Andis sellepärast rehepapile kõva käsu kätte, et kui rehepapp näeb saksu papsi [= kirikumõisa] poole sõitvat, rehepapp seda kohe kirikuherrale piab teada andma, olgu see ööse või päeva. Rehepapp nüüd alati valvamas. Ühel ööl näeb kedagi Suuremõisa poolt Veskemäelt papsi poole sõitvat, mustad täkud tõlla ees. Rehepapp sedamaid kirikuherra juurde, kirikuherrad üles äratama. Aga kirikuherra magab nii raskesti, et ei ärka ega ärka. Viimaks ei aidand rehepapil muu asi, kui tõstis kirikuherra voodist välja. Sellega läks aga juba nii palju aega ära, et võeras papsi ukse ette jõudis ja kotta astus. Rutuga ajas Galleus nüüd kirikukuue selga, võttis risti ühte ja piibli teise kätte ja tõttas Vanapaganale vasta. Vanapagan oligi aga juba saalis. Piiblit ja risti nähes hakas ta taganema ja läks tagurpidi uksest välja. Õues istus ta tõlda ja sõitis Kallaste mäele. Seal oli ta sepapada ja sinna jäi ta nüüd ka elama. Et ta katsed kõik nurja läinud, jättis ta sest ajast saadik Suuremõisa ja kirikuherra Galleuse rahule. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Vanapagan ja Pühalepa kirikuõpetaja Muiste elanud Hiiumaal üks herra. See armastanud väga rikkust ja uhkust. Ei ole oma vana mõisaga enam rahul olnud, vaid tahtnud uut ehitada. Ei ükski meie maa meister osanud aga nii toredat mõisat ehitada, kui herra tahtnud. Pole aidanud muud nõu, kui et herra Rootsimaale läinud ja Rootsimaalt meistrid toonud. Rootsi meistrid tulivadki ja ehitasivad herrale toreda mõisa. See on praegune Suurmõisa. Mõis sai viimaks valmis. See oli herral väga meele pärast, veel enam aga Vanapaganal. Vanapagan võttis nõuks mõisat enesele nõuda. Hakas herraga kauplema, aga ei herra anna. Aga ega Vanapagan nõunäljane ole. Pea nõu peetud: tahtis mõisarahvast mõisast välja peletada. Tuli iga ööse mõisa ja tegi hirmust kära, müra. Ei keegi julgend enam magada. Vanapagan hõerus aga rõõmu pärast käsi. Lootis, et mõisarahvas nüüd kartuse pärast välja kolivad. Aga võta näpust! Mehed nii kavalad, lähevad kirikuherra juurde, kutsuvad kirikuherra appi. Kirikuherra tuli, õnnistas mõisa ära. Tegi iga ukse peale kolm risti ja luges iga akna peal seitse issameiet. Kus iganes avaus oli, sinna rist tehti. Õhtu tuli Vanapagan vana viisi mõisa rahvast hirmutama. Aga tee, mis tahad, ei pääse sisse kusagilt. Katsus uksest, katsus aknast, katsus korstnast: rist ees igal pool. Sai hirmus vihaseks: lubas seda kurjust kirikuherrale koledasti kätte maksta. Mõisa rahvas kuulsivad Vanapoisi ähvardust. Läksivad, rääkisivad Pühalepa kirikuherrale Galleusele ülesse. Galleusel tuli hirm peale. Hakas arvama, kudas ennast kurja eest kaitsta. Teadis, et Vanapagan ikka nelja hobuse tõllaga sõidab. Andis sellepärast rehepapile kõva käsu kätte, et kui rehepapp näeb saksu papsi [= kirikumõisa] poole sõitvat, rehepapp seda kohe kirikuherrale piab teada andma, olgu see ööse või päeva. Rehepapp nüüd alati valvamas. Ühel ööl näeb kedagi Suuremõisa poolt Veskemäelt papsi poole sõitvat, mustad täkud tõlla ees. Rehepapp sedamaid kirikuherra juurde, kirikuherrad üles äratama. Aga kirikuherra magab nii raskesti, et ei ärka ega ärka. Viimaks ei aidand rehepapil muu asi, kui tõstis kirikuherra voodist välja. Sellega läks aga juba nii palju aega ära, et võeras papsi ukse ette jõudis ja kotta astus. Rutuga ajas Galleus nüüd kirikukuue selga, võttis risti ühte ja piibli teise kätte ja tõttas Vanapaganale vasta. Vanapagan oligi aga juba saalis. Piiblit ja risti nähes hakas ta taganema ja läks tagurpidi uksest välja. Õues istus ta tõlda ja sõitis Kallaste mäele. Seal oli ta sepapada ja sinna jäi ta nüüd ka elama. Et ta katsed kõik nurja läinud, jättis ta sest ajast saadik Suuremõisa ja kirikuherra Galleuse rahule. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Sisu kommentaar | Vp | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 33743 | ||||||
| Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
| Sisestuskuupäev | 28.09.2018 | ||||||
| Lisatud | 28.09.2018 13:01 | ||||||
| Viimati muudetud | 28.09.2018 13:06 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | |||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||