Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 55873/6
Täisviide E 55873/6 — A. Ahlberg (1925)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:55873LK2:55876Pala:
Kogumisaasta(d) 1925
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
A. Ahlberg
Teksti sisu
Objekti liik kirik
Tegelased loom/lind/kala, isik, ametmees, uss
Žanr muist, topon
Jututüüp Oleviste kirikule pole risti panijat, Olev võtab ette, naine hüüab nimepidi, kukub surnuks, uss ja konn välja.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Oleviste kirik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Täpsem asukoht vanalinnas
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Tekst
Korra ehitatud Tallinnasse uut kirikut. Kirik saanud väga ilus ja puudunud ainult rist torni otsas, muidu oleks kirik täitsa valmis olnud. Linnas pole aga kedagi leidunud, kes oleks julgenud torni otsa risti seadma minna, sest et torn väga kõrge olnud. Kiriku juures elanud aga üks võõras mees oma naesega. Mees olnud väga paha ja julge inimene. Iga päev peksnud ja piinanud ta oma naest. Keegi pole ka selle mehe nime teadnud, sest et ta seda kellelegi ei avaldanud. Kui mees näinud, et keegi pole julenud kiriku torni otsa minna, võtnud ta seda nõuks ise teha, öeldes: „Ma ei karda Kuraditki, ammu siis selle torni otsa minna!“ Mees võtnud risti ja roninud torni otsa risti üles seadma. All olnud suur rahvamurd tema julgust imestamas. Rahva hulgas olnud ka ta naene. Mees seadnud risti üles, hakanud alla tulema. Seal märganud ta naene alt, et rist natuke viltu on, ja hüüdnud kõigest jõust: „Olev! Olev! vaata, rist on viltu, sea ta õigeks!“ Aga niipea, kui Olev kuulnud, et naene ta nime hüüdnud, kukkunud ta surnult kiriku ette maha. Ta rinna peale hüpanud suur must kärnkonn ja suust tulnud inetu madu välja, mis rahvast hirmuga täitnud. Hiljem maetud mees kiriku müüri alla ja rahvas hakanud sest ajast saadik uut kirikut Oleviste kirikuks nimetama, mis nimi tal ka praegugi on.
Redigeeritud tekst
Korra ehitatud Tallinnasse uut kirikut. Kirik saanud väga ilus ja puudunud ainult rist torni otsas, muidu oleks kirik täitsa valmis olnud. Linnas pole aga kedagi leidunud, kes oleks julgenud torni otsa risti seadma minna, sest et torn väga kõrge olnud. Kiriku juures elanud aga üks võõras mees oma naesega. Mees olnud väga paha ja julge inimene. Iga päev peksnud ja piinanud ta oma naest. Keegi pole ka selle mehe nime teadnud, sest et ta seda kellelegi ei avaldanud. Kui mees näinud, et keegi pole julenud kiriku torni otsa minna, võtnud ta seda nõuks ise teha, öeldes:
„Ma ei karda Kuraditki, ammu siis selle torni otsa minna!“
Mees võtnud risti ja roninud torni otsa risti üles seadma. All olnud suur rahvamurd tema julgust imestamas. Rahva hulgas olnud ka ta naene. Mees seadnud risti üles, hakanud alla tulema. Seal märganud ta naene alt, et rist natuke viltu on, ja hüüdnud kõigest jõust:
„Olev! Olev! Vaata, rist on viltu, sea ta õigeks!“
Aga niipea, kui Olev kuulnud, et naene ta nime hüüdnud, kukkunud ta surnult kiriku ette maha. Ta rinna peale hüpanud suur must kärnkonn ja suust tulnud inetu madu välja, mis rahvast hirmuga täitnud. Hiljem maetud mees kiriku müüri alla ja rahvas hakanud sest ajast saadik uut kirikut Oleviste kirikuks nimetama, mis nimi tal ka praegugi on.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Olev; Olevi naine
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33691
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 27.09.2018
Lisatud 27.09.2018 13:40
Viimati muudetud 27.09.2018 13:41
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik
Pala