Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide VM 7. XI 1928, nr. 259
Täisviide VM 7. XI 1928, nr. 259, lk. 8. H. P[rants].
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1928
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
H. Prants
Teksti sisu
Objekti liik kirik
Tegelased hiid, ametmees
Muud märksõnad surm
Žanr muist, topon
Jututüüp Oleviste kiriku ehitaja lubab oma palga sellele, kes ta nime ära arvab; sant kuuleb naise laulust nime, Olev kukub alla.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Oleviste kirik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Täpsem asukoht vanalinnas
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Tekst
Tallinnas ehitati suurt ja väga kõrge torniga kirikut, missugust polnud kümne kuninga maal. Meistriks oli kaugelt tulnud tark mees, kelle nime keegi ei teadnud. Selle peale oli ta väga uhke ning hoidiski enda nime kindlas saladuses. Hakkas ka kiitlema, et keegi ta nime teada ei saa. Peaks see aga korda minema, annab ta teadjale kõige selle palga, mis saab kiriku ehitamise eest. Inimesed murdsid küll pead, aga kellegil polnud aimu, kuidas asjale jälile saada. Juhtus aga nõnda, et lühike aeg enne kiriku valmissaamist keegi kerjaja sattus sinna maja juurde, kus meistri naine enda väikese lapsega elas, ja kuulis ukse tagant, kuidas ema lapsukest magama kussutas, talle lauldes:
„Küll tulõ hummil Ollev kodo,
tuu meile pütütävve kulda,
tõsõ tävve hõbõhõt,
kolmanda killingit“ jne.
Nendest sõnadest sai kerjaja kuulda kirikumeistri nime ja tõttas kohe seda teatama. Ta jõudis, parajasti seks ajaks pärale, kui meister seisis juba kirikutorni tipul kukke paigale seadmas, mille juures uuesti kordas oma tõotust, et annab kõige oma palga sellele, kes ta nime ütleb. Seal hüüdis kerjaja pilkavalt: „Ollev, Ollev, kikas um mere poole kõvver!" Seda hüüet kuuldes jahmatas meister hirmsasti, kuna nõnda oli kaotanud kõige oma oodatava suure palga. Ärevuses vääratas jalg ja ta kukkus maha — surnuks.
(Rahvaluule motiiv Setu rajalt.)
Redigeeritud tekst
Tallinnas ehitati suurt ja väga kõrge torniga kirikut, missugust polnud kümne kuninga maal. Meistriks oli kaugelt tulnud tark mees, kelle nime keegi ei teadnud. Selle peale oli ta väga uhke ning hoidiski enda nime kindlas saladuses. Hakkas ka kiitlema, et keegi ta nime teada ei saa. Peaks see aga korda minema, annab ta teadjale kõige selle palga, mis saab kiriku ehitamise eest. Inimesed murdsid küll pead, aga kellegil polnud aimu, kuidas asjale jälile saada.
Juhtus aga nõnda, et lühike aeg enne kiriku valmissaamist keegi kerjaja sattus sinna maja juurde, kus meistri naine enda väikese lapsega elas, ja kuulis ukse tagant, kuidas ema lapsukest magama kussutas, talle lauldes:
„Küll tulõ hummil Ollev kodo,
tuu meile pütütävve kulda,
tõsõ tävve hõbõhõt,
kolmanda killingit“ jne.
Nendest sõnadest sai kerjaja kuulda kirikumeistri nime ja tõttas kohe seda teatama. Ta jõudis, parajasti seks ajaks pärale, kui meister seisis juba kirikutorni tipul kukke paigale seadmas, mille juures uuesti kordas oma tõotust, et annab kõige oma palga sellele, kes ta nime ütleb. Seal hüüdis kerjaja pilkavalt:
„Ollev, Ollev, kikas um mere poole kõvver!"
Seda hüüet kuuldes jahmatas meister hirmsasti, kuna nõnda oli kaotanud kõige oma oodatava suure palga. Ärevuses vääratas jalg ja ta kukkus maha — surnuks.
(Rahvaluule motiiv Setu rajalt.)
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Olev; Olevi naine
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33688
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 27.09.2018
Lisatud 27.09.2018 13:01
Viimati muudetud 27.09.2018 13:03
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala