Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H I 8, 118/9 (5)
Täisviide H I 8, 118/9 (5) < Vastseliina — J. Sandra < Peter Ugur (1895)
Viite osad Kogu:H IKöide:8LK1:118LK2:119Pala:5
Kogumisaasta(d) 1895
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Peter Ugur Võrumaa, Vastseliina
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Jaan Sandra
Teksti sisu
Objekti liik kirik
Tegelased hiid, ametmees
Žanr muist, topon
Jututüüp Oleviste ja Riia Peetri kirikut ehitati samaaegselt jagatud vasaraga; Olev lubab kiriku tasuta ehitada, kui nime ei teata, sant kuuleb naise laulust nime, hüüab Olevit, see kukub surnuks.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Oleviste kirik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Täpsem asukoht vanalinnas
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Koht 2
Objekti nimetus Riia Püha Peetri kirik
Rahvapärane nimi Riia Petri kerik
Vana maakond välismaa
Kihelkond Läti
Vana küla Riia
Täpsem asukoht vanalinnas
Koht välismaal Riia
Tekst
Tallinna Olevisti ja Riia Petri keriku ehitaja olnu üts ja seesama. Neid mõlembit olli ka ütelisi ehitedu. Nee meistri olliva nii ütlemada kõva olnu, et Tallinnast Riiga ütstõisele vasara visksiva, kui tõine teda tarvitas. Olevisti keriku ehitaja lepnu liinaga, et ta sis see töö ilma hinnata saap tegema, kui keäki tema nime ära tiiap. Ent kui mitte ei tiia, sis olgu kerikuehitüse hind kuus püttü kulda, hõlmatävve hõbehet. Kerikut ehitedi ja ilustedi, ent kõik liinarahvakene olli tegevüsen meistri nime nõudmise ja kullemisega, mida kostki teeda es saa. Keriku meistril olli ka naine, see hällüt oman korterin väikest ikvat last ja laul:
„Tsüü, tsüü, tsurakene,
kooni Olev kodo tule, kuus
püttü kulda tuu,
hõlmatävve hõbehet!“
Seda johtu sant, kes majast majja kerjäman käve, kullema. See vaesekene es tiia sest suurest salausest lukugi pitta. Ta komberdas oma kepi nõal edesi kooni uhke kerikuni, kon meistri valmissaanu kerikule kikast veel otsa saad. Paljo rahvast olli seda kaeman. Säält hõigas sant meistrile üles: „Kuule, Olev! Kikas om mere poole kõverehe!“ Seda kuulden heitu mehekene ja sätte torni otsast maaha nink tapp henda ära.
Redigeeritud tekst
Tallinna Olevisti ja Riia Petri keriku ehitaja olnu üts ja seesama. Neid mõlembit olli ka ütelisi ehitedu. Nee meistri olliva nii ütlemada kõva olnu, et Tallinnast Riiga ütstõisele vasara visksiva, kui tõine teda tarvitas.
Olevisti keriku ehitaja lepnu liinaga, et ta sis see töö ilma hinnata saap tegema, kui keäki tema nime ära tiiap. Ent kui mitte ei tiia, sis olgu kerikuehitüse hind kuus püttü kulda, hõlmatävve hõbehet.
Kerikut ehitedi ja ilustedi, ent kõik liinarahvakene olli tegevüsen meistri nime nõudmise ja kullemisega, mida kostki teeda es saa.
Keriku meistril olli ka naine, see hällüt oman korterin väikest ikvat last ja laul:
„Tsüü, tsüü, tsurakene,
kooni Olev kodo tule,
kuus püttü kulda tuu,
hõlmatävve hõbehet!“
Seda johtu sant, kes majast majja kerjäman käve, kullema. See vaesekene es tiia sest suurest salausest lukugi pitta. Ta komberdas oma kepi nõal edesi kooni uhke kerikuni, kon meistri valmissaanu kerikule kikast veel otsa saad. Paljo rahvast olli seda kaeman. Säält hõigas sant meistrile üles:
„Kuule, Olev! Kikas om mere poole kõverehe!“
Seda kuulden heitu mehekene ja sätte torni otsast maaha nink tapp henda ärä.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Olev; Olevi naine
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33686
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 27.09.2018
Lisatud 27.09.2018 12:41
Viimati muudetud 27.09.2018 12:41
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H I 8
Säilik
Pala