Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 182, 316/8 (135)
Täisviide ERA II 182, 316/8 (135) < Laiuse khk, Laius-Tähkvere v, Sadala k — F. Eichenbaum < Peeter Käär, snd 1859 (1937)
Viite osad Kogu:ERA II Köide:182LK1:316LK2:318Pala:135
Kogumisaasta(d) 1937
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Peeter Käär Tartumaa, Laiuse, Laius-Tähkvere v, Sadala k
1859
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
F. Eichenbaum
Teksti sisu
Objekti liik kirik
Tegelased uss, loom/lind/kala, hiid, ametmees
Muud märksõnad surm
Žanr muist, topon
Jututüüp Oleviste kirikumeister ehitab nimetult kirikut, kuni nimi välja hõigatakse, kukub surnuks, konn ja uss suust välja.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Oleviste kirik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Täpsem asukoht vanalinnas
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Tekst
Vanal hallil ajal hakatud Tallinna kirikut ehitama. Sinna läinud üks tundmata ehitajameister ja võtnud ehituse oma kätte järgmiste tingimistega: tema ehitab kiriku valmis linna materjalist. Ehituse rahalised kulud on tema kanda, tööliste palgad ja muud rahalised kulud. Kui kerik valmis saab ja tema ülesse läheb kellatorni otsa risti viima ja seda aega antakse inimestele teada, et igaüks võib tulla tema nime ütlema. Siis kui rist on torni otsa pandud, kui tema nimi öeldud saab, siis ei ole linnal temale mingisugust rahalist tasu maksta, mis temal kiriku ehitusetööde eest on välja makstud.
Kerikuehitus hakanud pääle. Meister olnud igal tööajal töö juures tööliste järel vaatamas ja neid juhatamas. Aga kos tema söögiajal ja ööd on olnud, seda ei ole keski teadnud. Keegi tark mees hakanud tema jälgi uurima, kos tema elab. Läinud niikaua kui Peterpuri temale jälgi mööda järele. Leidnud ka selle maja ülesse, kos ehitajameister elanud. Jäänud kuulatama. Ehk kuuleb midagi ütelust, kost võib meistri nimest aru saada. Üks laps hakanud nutma. Üks naisterahvas vaigistanud teda ja ütelnud:
„Ole vait, ole vait, Oleviste pojakene. Olevist tuleb kodu, toob meile palju raha.“
Kui mees need sõnad oli ära kuulnud, pööranud ümber, läinud Tallinnasse tagasi. Keriku ehitus ei ole veel nii kaugel olnud, et ristipanek käes oleks olnud.
Kui ristipaneku päev kätte jõudis, anti linnarahvale teadus, et tulla nime ütlema. Olnud palju rahvast keriku ümber kogunud. Igaühel olnud luba nime hõigata. Hõigatud ühte ja teist nime. Meister oodanud torni otsas ja kuulanud nimeütlejaid. Viimaks öelnud see mees:
„Olevist!“
Selle pääle kukkunud ehitajameister torni otsast maha. Konn ja uss karanuvad tema suust välja tema rindade pääle. Meister olevat surnud. Selle järele hakatud kerikut Oleviste kerikuks nimetama ja kannab seda nime tänapäevani.
Redigeeritud tekst
Vanal hallil ajal hakatud Tallinna kirikut ehitama. Sinna läinud üks tundmata ehitajameister ja võtnud ehituse oma kätte järgmiste tingimistega: tema ehitab kiriku valmis linna materjalist. Ehituse rahalised kulud on tema kanda, tööliste palgad ja muud rahalised kulud. Kui kerik valmis saab ja tema ülesse läheb kellatorni otsa risti viima ja seda aega antakse inimestele teada, et igaüks võib tulla tema nime ütlema. Siis kui rist on torni otsa pandud, kui tema nimi öeldud saab, siis ei ole linnal temale mingisugust rahalist tasu maksta, mis temal kiriku ehitusetööde eest on välja makstud.
Kerikuehitus hakanud pääle. Meister olnud igal tööajal töö juures tööliste järel vaatamas ja neid juhatamas. Aga kos tema söögiajal ja ööd on olnud, seda ei ole keski teadnud. Keegi tark mees hakanud tema jälgi uurima, kos tema elab. Läinud niikaua kui Peterpuri temale jälgi mööda järele. Leidnud ka selle maja ülesse, kos ehitajameister elanud. Jäänud kuulatama. Ehk kuuleb midagi ütelust, kost võib meistri nimest aru saada. Üks laps hakanud nutma. Üks naisterahvas vaigistanud teda ja ütelnud:
„Ole vait, ole vait, Oleviste pojakene. Olevist tuleb kodu, toob meile palju raha.“
Kui mees need sõnad oli ära kuulnud, pööranud ümber, läinud Tallinnasse tagasi. Keriku ehitus ei ole veel nii kaugel olnud, et ristipanek käes oleks olnud.
Kui ristipaneku päev kätte jõudis, anti linnarahvale teadus, et tulla nime ütlema. Olnud palju rahvast keriku ümber kogunud. Igaühel olnud luba nime hõigata. Hõigatud ühte ja teist nime. Meister oodanud torni otsas ja kuulanud nimeütlejaid. Viimaks öelnud see mees:
„Olevist!“
Selle pääle kukkunud ehitajameister torni otsast maha. Konn ja uss karanuvad tema suust välja tema rindade pääle. Meister olevat surnud. Selle järele hakatud kerikut Oleviste kerikuks nimetama ja kannab seda nime tänapäevani.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Olev
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33675
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 27.09.2018
Lisatud 27.09.2018 09:24
Viimati muudetud 27.09.2018 09:24
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 182
Säilik
Pala