Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H III 28, 974/84 (2)
Täisviide H III 28, 974/84 (2) < Smolenski – E. Kitzberg (1896)
Viite osad Kogu:H IIIKöide:28LK1:974LK2:984Pala:2
Kogumisaasta(d) 1896
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Ernst Kitzberg
Pala päritolukoht Pärnumaa, Karksi
Teksti sisu
Objekti liik mägi, koobas, sild
Tegelased hiid/kurat
Žanr muist, topon
Jututüüp Kolm vanapaganat elanud Karksi lossis, Mäkiste põrguhauas ja Koodiorus. Vanapaganad olnud sõbrad, laenanud leivalabidaid. Vanapagan teinud ka Sukksilla ja viimaks lahkunud, kui tüdrukud laulnud aina enam vaimulikke laule. Põllemägi
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Mäkiste põrguhaud
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Allaste
ERA kood Krk_Allaste_01
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Allaste
Koht 2
Objekti nimetus Koodiorg
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Päigiste
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Päigiste
Koht 3
Objekti nimetus Kariste järv
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Vana-Kariste
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Vana-Kariste
Koht 4
Objekti nimetus Karksi lossi koobas
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana küla Karksi
ERA kood Krk_Karksi-Nuia_02
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Karksi
Koht 5
Objekti nimetus Põllemägi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana küla Leipse
ERA kood Krk_Pöögle_01
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Pöögle
Koht 6
Objekti nimetus Sukksild
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana küla Leipse
ERA kood Krk_Pöögle_01
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Pöögle
Tekst
Karksi põrguhauad
Karksi lossimäe ümbrus on üks kaunimatest maakohtadest Pärnumaal. Õitsevast heinamaast ja Linnaveske järve sinise vee voogudest sisse piiratud, tõuseb järsk mäekupp vaataja silma, mille kõrgelt harjalt lossivaremate rusud taeva poole tõusevad, millede keskel kena valge Karksi kirik kui pruudilinnikuga ehitud neitsi alla orgu vaatab. Ajahammas on tugevatest müürikantsidest peaaegu puudumata mööda läinud, sest ka kõige vanemad inimesed ei mäleta näinud olevat, et nende müüritükkidest mõni nurk ehk torn maha oleks pudenenud. Kõikumata seisavad nad seal ja kuulutavad tumma suuga muistesest uhkusest ja vägevate võimusest – jutustavad mõtlejale vaatajale lugusi endisest aegade õnnest ja õnnetusest, langenud suurustest ja kadunud läigetest, armuta raudmeeste õelusest ja Eesti esivanemate orjapõlve kibedusest ja viletsusest jne. Pöörad lossimäelt silmad hommiku, lõuna, õhtu poole, kaunim vaade avab sulle süle. Üle sügava laia oru ja järve tõusevad kõrged käärulised kaldad ülesse, millede vahelt hõbeallikad välja voolavad. Mägede harjul igavesed vanad pärna-, tammepuud ja sinavad männid ja kuused omi latvu taeva poole sirutavad. Kaugemal haljendavad hällivad viljapõllud, talud jne. Kogu koht on kirjeldamata luuleline ilus ja vist sellegipärast rahva raamat lossi ja ümbrusesse Vanapaganad elama on paigutanud. Karksi lossis ja ümbruses elanud ennemuiste kolm Vanapaganat, nimelt: lossis, Mäkiste põrguhauas ja Vana-Kariste Koodiorus. Karksi lossis elav Vanapagan ei olla inimestele mingit paha teinud, poisikesena hulkunud ta mööda metsa maad, mänginud küilakarjastega kurni, löönud murul hundirattast, vedanud vägipulka jne. Heinalistel söönud ta sagedaste kartovlipudru karbid tühjaks, pannud kivid asemele ja teinud palju muid karutükke. Hiljem nähtud Vanapaganat sagedaste mustas tõllas, neli musta täkku ees (täkud olnud kohalised surnud mõisaherrased), lossiplatsil ülmber kihutavat. Nii kui kukk laulnud, olnud ta kui maa alla kadunud. Sagedaste nähtud jälle musta kassi, tulist kera, ilust naesterahvast lossiplatsil jalutama, mis kiriku juure jõudes kui maa alla ära kadunud. Lossi ja Vana-Kariste Koodioru Vanapagan olnud head sõbrad. Iga esmaspäev ja reedi küpsetanud lossi Vanapagan värsket leiba, igakord annud ta ka Koodioru Vanale värsket kakku katsuda. Lossi Vanal olnud suur, lai pitka varrega leivalabidas. Pannud korraga kaks suurt pätsi labidale ja virutanud labida läbi õhu Koodiorgu, öeldes: \\\\\\\\\\\\\\\"Lisna, siih leivalasna!\\\\\\\\\\\\\\\" Koodioru Vanapagan pannud omalt poolt kah pätsi labidale ja saatnud selle tuldud teed tagasi, öeldes: \\\\\\\\\\\\\\\"Lasna, siih leivalisna!\\\\\\\\\\\\\\\" Nii lendanud labidad alalõpmata taeva all.
Teine Vanapagan elanud 3–4 versta lossimäelt Polli Mäkiste talu maa piiris Mäkiste põrguhauas. Järsu mäe kaldal on ilus liivapae koobas, umbes 3 sülda kõrge, mis pealt püstköögi moodi kokku käib, Koobas on alt 4 sülda lai, tema Seest vuliseb ilus selge allikas välja. Siin olnud Vanapagana eluase. Sel ajal aga, kui meie maal vaimulikusi laulusi hakatud laulma, olla ta ära läinud. Tol ajal ei ole mitte üksi kirikus ja kodus lauldud, vaid ka väljas töö juures ja õitsi, iseäranis neljapäeva ja laupäeva õhtudel kõlanud metsad ja mäed küla noorte neidude lahkeist lauludest. Ka olnud sel ajal alles põrguhaua ümberkaudu külade karjasmaad, kus härjad ammunud ja küüni kaapinud. Seda kõike pole Vanapagan sallida võinud, olla viha pärast oma elukoha maha jätnud. Ära minnes olla ta sajatanud: \\\\\\\\\\\\\\\"Kadugu tüdruku häbi ja härja kasu!\\\\\\\\\\\\\\\" Sest ajast ei olla külaneiud enam nii kasinad, karsid ja härja kasv olla ka kängu jäänud. Põrguhaua vastu, üle mädasoo ja Kurejõe, seisab Põllemäe kohal Sukksild, kus palju suuremaid ja vähemaid kive pehme maa sees. Vanapagan tahtnud kõrra oma emale paari Maarja sukke kinkida, kautanud neid aga üle mere tulles merde ära. Pahameelega hakkanud ta üle mere silda tegema. Tassinud ühe põlletäie kive merde, põllekanne katkenud, kivid kukkunud maha ja jäänud sinna paika, kus nad praegu on.
Kolmas Vanapagan Koodiorus elanud tasahiljukesi. Sagedaste tassinud ta mõisaherraste keldrivõtmed ära, kus ta siis üht ja tõist maiust nosimas käinud. Herraste toapoiss Mats olnud Vanapaganaga sõbramees, kes siis igakord härra palve pääle põrguhauas võtmede järel käinud. Abja metsast kipunud hundid sagedaste Vanapagana naha peale, kus ta siis igakord nende eest Kariste järve peidupaika pugenud.
Redigeeritud tekst
Karksi põrguhauad
Karksi lossimäe ümbrus on üks kaunimatest maakohtadest Pärnumaal. Õitsevast heinamaast ja Linnaveske järve sinise vee voogudest sisse piiratud, tõuseb järsk mäekupp vaataja silma, mille kõrgelt harjalt lossivaremate rusud taeva poole tõusevad, millede keskel kena valge Karksi kirik kui pruudilinnikuga ehitud neitsi alla orgu vaatab. Ajahammas on tugevatest müürikantsidest peaaegu puudumata mööda läinud, sest ka kõige vanemad inimesed ei mäleta näinud olevat, et nende müüritükkidest mõni nurk ehk torn maha oleks pudenenud. Kõikumata seisavad nad seal ja kuulutavad tumma suuga muistesest uhkusest ja vägevate võimusest – jutustavad mõtlejale vaatajale lugusi endisest aegade õnnest ja õnnetusest, langenud suurustest ja kadunud läigetest, armuta raudmeeste õelusest ja Eesti esivanemate orjapõlve kibedusest ja viletsusest jne. Pöörad lossimäelt silmad hommiku, lõuna, õhtu poole, kaunim vaade avab sulle süle. Üle sügava laia oru ja järve tõusevad kõrged käärulised kaldad ülesse, millede vahelt hõbeallikad välja voolavad. Mägede harjul igavesed vanad pärna-, tammepuud ja sinavad männid ja kuused omi latvu taeva poole sirutavad. Kaugemal haljendavad hällivad viljapõllud, talud jne. Kogu koht on kirjeldamata luuleline ilus ja vist sellegipärast rahva raamat lossi ja ümbrusesse Vanapaganad elama on paigutanud. Karksi lossis ja ümbruses elanud ennemuiste kolm Vanapaganat, nimelt: lossis, Mäkiste põrguhauas ja Vana-Kariste Koodiorus. Karksi lossis elav Vanapagan ei olla inimestele mingit paha teinud, poisikesena hulkunud ta mööda metsa maad, mänginud küilakarjastega kurni, löönud murul hundirattast, vedanud vägipulka jne. Heinalistel söönud ta sagedaste kartovlipudru karbid tühjaks, pannud kivid asemele ja teinud palju muid karutükke. Hiljem nähtud Vanapaganat sagedaste mustas tõllas, neli musta täkku ees (täkud olnud kohalised surnud mõisaherrased), lossiplatsil ülmber kihutavat. Nii kui kukk laulnud, olnud ta kui maa alla kadunud. Sagedaste nähtud jälle musta kassi, tulist kera, ilust naesterahvast lossiplatsil jalutama, mis kiriku juure jõudes kui maa alla ära kadunud. Lossi ja Vana-Kariste Koodioru Vanapagan olnud head sõbrad. Iga esmaspäev ja reedi küpsetanud lossi Vanapagan värsket leiba, igakord annud ta ka Koodioru Vanale värsket kakku katsuda. Lossi Vanal olnud suur, lai pitka varrega leivalabidas. Pannud korraga kaks suurt pätsi labidale ja virutanud labida läbi õhu Koodiorgu, öeldes: \\\\\\\\\\\\\\\"Lisna, siih leivalasna!\\\\\\\\\\\\\\\" Koodioru Vanapagan pannud omalt poolt kah pätsi labidale ja saatnud selle tuldud teed tagasi, öeldes: \\\\\\\\\\\\\\\"Lasna, siih leivalisna!\\\\\\\\\\\\\\\" Nii lendanud labidad alalõpmata taeva all.
Teine Vanapagan elanud 3–4 versta lossimäelt Polli Mäkiste talu maa piiris Mäkiste põrguhauas. Järsu mäe kaldal on ilus liivapae koobas, umbes 3 sülda kõrge, mis pealt püstköögi moodi kokku käib, Koobas on alt 4 sülda lai, tema Seest vuliseb ilus selge allikas välja. Siin olnud Vanapagana eluase. Sel ajal aga, kui meie maal vaimulikusi laulusi hakatud laulma, olla ta ära läinud. Tol ajal ei ole mitte üksi kirikus ja kodus lauldud, vaid ka väljas töö juures ja õitsi, iseäranis neljapäeva ja laupäeva õhtudel kõlanud metsad ja mäed küla noorte neidude lahkeist lauludest. Ka olnud sel ajal alles põrguhaua ümberkaudu külade karjasmaad, kus härjad ammunud ja küüni kaapinud. Seda kõike pole Vanapagan sallida võinud, olla viha pärast oma elukoha maha jätnud. Ära minnes olla ta sajatanud: \\\\\\\\\\\\\\\"Kadugu tüdruku häbi ja härja kasu!\\\\\\\\\\\\\\\" Sest ajast ei olla külaneiud enam nii kasinad, karsid ja härja kasv olla ka kängu jäänud. Põrguhaua vastu, üle mädasoo ja Kurejõe, seisab Põllemäe kohal Sukksild, kus palju suuremaid ja vähemaid kive pehme maa sees. Vanapagan tahtnud kõrra oma emale paari Maarja sukke kinkida, kautanud neid aga üle mere tulles merde ära. Pahameelega hakkanud ta üle mere silda tegema. Tassinud ühe põlletäie kive merde, põllekanne katkenud, kivid kukkunud maha ja jäänud sinna paika, kus nad praegu on.
Kolmas Vanapagan Koodiorus elanud tasahiljukesi. Sagedaste tassinud ta mõisaherraste keldrivõtmed ära, kus ta siis üht ja tõist maiust nosimas käinud. Herraste toapoiss Mats olnud Vanapaganaga sõbramees, kes siis igakord härra palve pääle põrguhauas võtmede järel käinud. Abja metsast kipunud hundid sagedaste Vanapagana naha peale, kus ta siis igakord nende eest Kariste järve peidupaika pugenud.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33668
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 26.09.2018
Lisatud 26.09.2018 22:31
Viimati muudetud 26.09.2018 22:37
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H III 28
Säilik
Pala