Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide J. Jung, Muinasajateadus II
Täisviide J. Jung, Muinasajateadus II, lk. 172 < Tarvastu khk, Vooru v — J. Vaine
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d)
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
J. Vaine
Pala päritolukoht Viljandimaa, Tarvastu, Vooru v
Teksti sisu
Objekti liik kirik, haud, kivi
Tegelased uss, loom/lind/kala, hiid, ametmees
Muud märksõnad surm
Žanr muist, topon
Jututüüp Oleviste kirikumeistri nimi teadmata, lobiseb liiderlikule naisele, kes teda nimepidi hüüab, Olev kukub surnuks, uss ja konn suust välja; kiriku juures hauakivi ussi ja konnaga, selle seletus.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus hauakivi
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Täpsem asukoht Oleviste kiriku hommikupoolse seina ääres.
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Koht 2
Objekti nimetus Oleviste kirik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Täpsem asukoht vanalinnas
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Tekst
Oleviste kiriku ehitaja Tallinnas olnud üks võeras, tugeva kasvuga mees. Keegi ei ole ta nime teadnud. Kui kirik juba valmis hakanud saama, avaldanud ta ühele liiderlikule naisterahvale oma nime, kes teda selleks olla meelitanud.
Kui kirik valmis saanud ja ehitajameister tornile veel kukke otsa seadnud, hüüdnud see naisterahvas alt rahva hulgast:
„Olev, torn on ju viltu!“
Nii kui ta selle sõna ütelnud, kukkunud Olev kohe torni otsast maha ja surnuks. Kukkumise järele tulnud tal uss ja kärnkonn suust välja.
Poleks ta oma nime mitte selle naisterahvale avaldanud, siis oleks ta vigata jäänud.
See tükk on ühe hauakivile luuletatud, mis Oleviste kiriku hommikupoolse seina ääres on. Seal on hauakivi peale surnu luudekuju välja raiutud, kellel uss pealuust läbi käib ja konn rinde peal seisab. Uss tähendavat seal inimese eksitajat, konn roojust ehk pattu, ja et patu läbi surm tulnud, seda tähendavat inimese luukere. Nõnda olen ma kuulnud seda seletama.
Redigeeritud tekst
Oleviste kiriku ehitaja Tallinnas olnud üks võeras, tugeva kasvuga mees. Keegi ei ole ta nime teadnud. Kui kirik juba valmis hakanud saama, avaldanud ta ühele liiderlikule naisterahvale oma nime, kes teda selleks olla meelitanud.
Kui kirik valmis saanud ja ehitajameister tornile veel kukke otsa seadnud, hüüdnud see naisterahvas alt rahva hulgast:
„Olev, torn on ju viltu!“
Nii kui ta selle sõna ütelnud, kukkunud Olev kohe torni otsast maha ja surnuks. Kukkumise järele tulnud tal uss ja kärnkonn suust välja.
Poleks ta oma nime mitte selle naisterahvale avaldanud, siis oleks ta vigata jäänud.
See tükk on ühe hauakivile luuletatud, mis Oleviste kiriku hommikupoolse seina ääres on. Seal on hauakivi peale surnu luudekuju välja raiutud, kellel uss pealuust läbi käib ja konn rinde peal seisab. Uss tähendavat seal inimese eksitajat, konn roojust ehk pattu, ja et patu läbi surm tulnud, seda tähendavat inimese luukere. Nõnda olen ma kuulnud seda seletama.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Olev
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33657
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 26.09.2018
Lisatud 26.09.2018 14:22
Viimati muudetud 26.09.2018 14:22
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala