Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | H II 42, 331/4 (12) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | H II 42, 331/4 (12) < Halliste khk. – J. Jung (1893) | ||||||
Viite osad | Kogu:H IIKöide:42LK1:331LK2:334Pala:12 | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1893 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Pala kogumiskoht | Pärnumaa, Halliste |
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | haud, koobas, maa-alune tee | ||||||
Tegelased | hiid/kurat | ||||||
Žanr | muist, topon, mj | ||||||
Jututüüp | Osad hiiud inimeste tõugu, osa vanakuradi tõugu. Tori põrgus olla Vanapagana eluase olnud. Vanade munkade tee Haapsalu lossist Uuemõisa. Helme ja Võnnu lossimägedes maa-alused koopad ja teed. Hallistes ja Karksis kokku 4 põrguhauda - Karksi, Mäkiste, Koodiorg ja Indu põrguhaud. Sukksild. Põllemägi. Vanapagana ema haud | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Tori põrgu | ||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
Kihelkond | Tori | ||||||
Vana küla | Tori | ||||||
Uus maakond | Pärnu maakond | ||||||
Uus küla | Tori | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Võnnu lossimäed | ||||||
Vana maakond | välismaa | ||||||
Kihelkond | Läti | ||||||
Koht 3 | |||||||
Objekti nimetus | Helme lossimäed | ||||||
Vana maakond | Viljandimaa | ||||||
Kihelkond | Helme | ||||||
Vana küla | Helme | ||||||
Uus maakond | Valga maakond | ||||||
Uus küla | Helme | ||||||
Koht 4 | |||||||
Objekti nimetus | Maa-alune tee | ||||||
Vana maakond | Läänemaa | ||||||
Kihelkond | Ridala | ||||||
Vana küla | Haapsalu/Uuemõisa | ||||||
Uus maakond | Lääne maakond | ||||||
Uus küla | Haapsalu/Uuemõisa | ||||||
Koht 5 | |||||||
Objekti nimetus | Vanapagana ema hauakivi | ||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
Kihelkond | Karksi | ||||||
Vana küla | Leipse | ||||||
ERA kood | Krk_Pöögle_02 | ||||||
Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
Uus küla | Pöögle | ||||||
Koht 6 | |||||||
Objekti nimetus | Sukksild | ||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
Kihelkond | Karksi | ||||||
Vana küla | Pöögle | ||||||
ERA kood | Krk_Pöögle_01 | ||||||
Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
Uus küla | Pöögle | ||||||
Koht 7 | |||||||
Objekti nimetus | Põllemägi | ||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
Kihelkond | Karksi | ||||||
Vana küla | Leipse | ||||||
ERA kood | Krk_Pöögle_01 | ||||||
Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
Uus küla | Pöögle | ||||||
Koht 8 | |||||||
Objekti nimetus | Indu põrguhaud | ||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
Kihelkond | Halliste | ||||||
Vana küla | Abja | ||||||
Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
Uus küla | Abja | ||||||
Koht 9 | |||||||
Objekti nimetus | Mäkiste põrguhaud | ||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
Kihelkond | Karksi | ||||||
Vana küla | Allaste | ||||||
Vana talu | Mäkiste | ||||||
ERA kood | Krk_Allaste_01 | ||||||
Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
Uus küla | Allaste | ||||||
Koht 10 | |||||||
Objekti nimetus | Koodiorg | ||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
Kihelkond | Halliste | ||||||
Vana küla | Päigiste | ||||||
Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
Uus küla | Päigiste | ||||||
Koht 11 | |||||||
Objekti nimetus | Karksi põrguhaud | ||||||
Vana maakond | Pärnumaa | ||||||
Kihelkond | Karksi | ||||||
Vana küla | Karksi | ||||||
ERA kood | Krk_Karksi-Nuia_02 | ||||||
Uus maakond | Viljandi maakond | ||||||
Uus küla | Karksi | ||||||
Tekst | |||||||
Põrguhaudade elanikud Meie maal on mitmed kohad, mida rahvas põrguhaudadeks kutsuvad. Need on jõgede ja mägede kallaste sees olevad maa-alused koopad ehk teed, millest mõned loodud ja mõned inimestest kõva liivakivi sisse uuristatud on. Need olevat ennemuistesed vanapaganate eluasemed. Niisugused elukad näis kahte seltsi olevat: ühed on suured ja vägevad hiidlased ehk inimeste tõugu, teised vanapaganad ehk vanakuradi tõugu. Soome rahva juures nimetatakse ühte teistugust seltsi jätilästeks, kes nagu meie hiidlaste samatsed oleksivad; aga nende nimest on tunda, et nad ommeti vanapagana tõugu on. Kui meil keegi vanakuradit lausa ei taha nimetada, siis nimetab ta teda vana jätis mis soomlase jätiläisega ühte lähäb. Sakslastel on need Saksamaal Hüüni nimega tuttavad. Tori jõe järsu kalda sisse on suured maa-alused koopad ja teed õõnistatud, mida praegu Tori põrguks nimetatakse. Kes sinna sisse minevat, peavat muidu sinna sisse ära eksima ja iialgi enam välja saama, kui ta mitte niidikera välja koopasuhu ei jäta, kust ta siis niidi otsapidi kinni peab pidama, kui ta põõrguauku sisse lähäb, siis võida ta niiti mööda jälle välja tulla. Kui latretulega sisse mindavat, siis tulevat üks imelik külm tuul vastu, mis tule ära kustutavat, et mitte kaugemalle edasi minna ei võivat. See olla Vanapagana eluase olnud. Haapsalu vana lossi sees on ka üks niisugune maa-alune võlv, mis säält 7 versta kaugelle Uuemõisa, mere kaela alt läbi minevat. See olla vanaste munkade tee olnud, kust nad Uuemõisa välja käinud. Nüüd ei võivat aga kuigi kaugele selle võlvi alla minna, sest et üks imelik külm tuul tule latrest ära kustutavat. See olevat Vanapagan, kes tule latrest ära puhuvat. Ka Helme ja Võnnu lossimägede sees on niisugused maa-alused koopad ja teed, mida maa-alused vaimud nüüd valvata, et keegi sinna sisse ei võivat minna. Halliste ja Karksi kihelkonnas käib üks pikk org läbi, kust üks väike jõgi läbi jookseb. Selle jõe kallastel on 4 põrguhaua kohta. Esimene on lõuna pool Karksi lossi ja kirikut ja teine 7 versta eemal Polli mõisa all Mäkkiste talu kohal. Kui nende vanapaganate vanamoorid leiba olevat teinud, siis olla nad ikka leivalabida üksteise kätte visanud, sest et neil kahe perekonna pääle aga üksainus leivalabidas olnud. Ka olla Mäkkiste Vanapagan ümberkaudse elava ristiinimestega sõbralikult ümber käinud, ja kui temal ristsed olnud, siis kutsunud ta kõik naabruses elavad ristiinimesed oma ristsepidule. Sääl olnud uhked lauad, kõik või ja piima, juustu ja kõiksuguse hää roogadega täidetud; ometi ei ole ükski sääljuures jumala nime tohtinud nimetada. Ükskord olla üks piduvõõras söögi hakatusel ütelnud: \\\\\\\"Issand Jeesuke jätka!\\\\\\\", kui Vanapagan tulist viha täis saanud ja ütelnud: \\\\\\\"Mis, kurat, sa räägid sääl!\\\\\\\" Ühekorraga ei ole ka kalliste roogade asemel muud laua pääl olnud kui tõprasitt ja hobusekäbid, mispääle kõik võerad oma teed pühkinud. Ükskord olla ta oma vanaemale paari Maarja sukki kinkida tahtnud, aga kaotanud need üle oru minnes merde (jõkke) ära. Selle pahanduse pärast hakanud ta orust kivisilda läbi tegema. Ta olla juba ühe põlletäie kive merde (jõkke) viinud ja tahtnud teist veel viia, kui põllepael katki läinud ja kivid sinna paika maha kukkunud. Seda kivivaret oru kaldal kutsutakse nüüd Põllemäeks ja all jões, kus mõned kivid näha on, nimetatakse Sukksillaks. Põllemäe ligidal on veel üks teine terav mäekink, kelle tipu otsas üks suur päratu raudkivi on. See kivi on aga alt õõnes ja tühi nagu mõni suur laialitehtud vihmavari. Sinna alla ööldakse Vanapagana ema maetud olevat. Kui aga ristiusk siin maal enam aset võtnud, siis olla kõik karjatsed metsas ja inimesed põllutööl Mäkkiste ümberkaudu vaimulikke laule laulnud ja ka härjad olla sääl põrguhaua ümber möiranud ja küüsi kaapinud; seda ei olla Vanapagan mitte võinud ära kannatada. Ta olla vihaga selle elukoha maha jätnud ja ära minnes sajatanud: \\\\\\\"Kadugu tüdruku häbi ja härja kasu!\\\\\\\" Sellest saati ei olla külatüdrukud enam nii karsid ja kasinad kui endisel ajal ja härja kasu olevat ka kängu jäänud. Sellesama oru kallastel on veel Abja Indu kõrtsi taga ja 4 versta säält eemal Vana-Kariste Koordiorus põrguhauad, kus Vanapaganad elanud. Ka nende vanamoorid olla üheainsa labidaga leiba teinud ja seda üksteisele kätte visanud. |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Põrguhaudade elanikud Meie maal on mitmed kohad, mida rahvas põrguhaudadeks kutsuvad. Need on jõgede ja mägede kallaste sees olevad maa-alused koopad ehk teed, millest mõned loodud ja mõned inimestest kõva liivakivi sisse uuristatud on. Need olevat ennemuistesed vanapaganate eluasemed. Niisugused elukad näis kahte seltsi olevat: ühed on suured ja vägevad hiidlased ehk inimeste tõugu, teised vanapaganad ehk vanakuradi tõugu. Soome rahva juures nimetatakse ühte teistugust seltsi jätilästeks, kes nagu meie hiidlaste samatsed oleksivad; aga nende nimest on tunda, et nad ommeti vanapagana tõugu on. Kui meil keegi vanakuradit lausa ei taha nimetada, siis nimetab ta teda vana jätis mis soomlase jätiläisega ühte lähäb. Sakslastel on need Saksamaal Hüüni nimega tuttavad. Tori jõe järsu kalda sisse on suured maa-alused koopad ja teed õõnistatud, mida praegu Tori põrguks nimetatakse. Kes sinna sisse minevat, peavat muidu sinna sisse ära eksima ja iialgi enam välja saama, kui ta mitte niidikera välja koopasuhu ei jäta, kust ta siis niidi otsapidi kinni peab pidama, kui ta põõrguauku sisse lähäb, siis võida ta niiti mööda jälle välja tulla. Kui latretulega sisse mindavat, siis tulevat üks imelik külm tuul vastu, mis tule ära kustutavat, et mitte kaugemalle edasi minna ei võivat. See olla Vanapagana eluase olnud. Haapsalu vana lossi sees on ka üks niisugune maa-alune võlv, mis säält 7 versta kaugelle Uuemõisa, mere kaela alt läbi minevat. See olla vanaste munkade tee olnud, kust nad Uuemõisa välja käinud. Nüüd ei võivat aga kuigi kaugele selle võlvi alla minna, sest et üks imelik külm tuul tule latrest ära kustutavat. See olevat Vanapagan, kes tule latrest ära puhuvat. Ka Helme ja Võnnu lossimägede sees on niisugused maa-alused koopad ja teed, mida maa-alused vaimud nüüd valvata, et keegi sinna sisse ei võivat minna. Halliste ja Karksi kihelkonnas käib üks pikk org läbi, kust üks väike jõgi läbi jookseb. Selle jõe kallastel on 4 põrguhaua kohta. Esimene on lõuna pool Karksi lossi ja kirikut ja teine 7 versta eemal Polli mõisa all Mäkkiste talu kohal. Kui nende vanapaganate vanamoorid leiba olevat teinud, siis olla nad ikka leivalabida üksteise kätte visanud, sest et neil kahe perekonna pääle aga üksainus leivalabidas olnud. Ka olla Mäkkiste Vanapagan ümberkaudse elava ristiinimestega sõbralikult ümber käinud, ja kui temal ristsed olnud, siis kutsunud ta kõik naabruses elavad ristiinimesed oma ristsepidule. Sääl olnud uhked lauad, kõik või ja piima, juustu ja kõiksuguse hää roogadega täidetud; ometi ei ole ükski sääljuures jumala nime tohtinud nimetada. Ükskord olla üks piduvõõras söögi hakatusel ütelnud: \\\\\\\"Issand Jeesuke jätka!\\\\\\\", kui Vanapagan tulist viha täis saanud ja ütelnud: \\\\\\\"Mis, kurat, sa räägid sääl!\\\\\\\" Ühekorraga ei ole ka kalliste roogade asemel muud laua pääl olnud kui tõprasitt ja hobusekäbid, mispääle kõik võerad oma teed pühkinud. Ükskord olla ta oma vanaemale paari Maarja sukki kinkida tahtnud, aga kaotanud need üle oru minnes merde (jõkke) ära. Selle pahanduse pärast hakanud ta orust kivisilda läbi tegema. Ta olla juba ühe põlletäie kive merde (jõkke) viinud ja tahtnud teist veel viia, kui põllepael katki läinud ja kivid sinna paika maha kukkunud. Seda kivivaret oru kaldal kutsutakse nüüd Põllemäeks ja all jões, kus mõned kivid näha on, nimetatakse Sukksillaks. Põllemäe ligidal on veel üks teine terav mäekink, kelle tipu otsas üks suur päratu raudkivi on. See kivi on aga alt õõnes ja tühi nagu mõni suur laialitehtud vihmavari. Sinna alla ööldakse Vanapagana ema maetud olevat. Kui aga ristiusk siin maal enam aset võtnud, siis olla kõik karjatsed metsas ja inimesed põllutööl Mäkkiste ümberkaudu vaimulikke laule laulnud ja ka härjad olla sääl põrguhaua ümber möiranud ja küüsi kaapinud; seda ei olla Vanapagan mitte võinud ära kannatada. Ta olla vihaga selle elukoha maha jätnud ja ära minnes sajatanud: \\\\\\\"Kadugu tüdruku häbi ja härja kasu!\\\\\\\" Sellest saati ei olla külatüdrukud enam nii karsid ja kasinad kui endisel ajal ja härja kasu olevat ka kängu jäänud. Sellesama oru kallastel on veel Abja Indu kõrtsi taga ja 4 versta säält eemal Vana-Kariste Koordiorus põrguhauad, kus Vanapaganad elanud. Ka nende vanamoorid olla üheainsa labidaga leiba teinud ja seda üksteisele kätte visanud. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Sisu kommentaar | Vp, Vp naine, Vp ema | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 33656 | ||||||
Sisestaja | Reeli Reinaus | ||||||
Sisestuskuupäev | 26.09.2018 | ||||||
Lisatud | 26.09.2018 14:18 | ||||||
Viimati muudetud | 26.09.2018 14:18 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | H II 42 | ||||||
Säilik | |||||||
Pala |