Teade
Arhiiviandmed | |
Viide | Eisen, Eesti kohalikud... |
---|---|
Täisviide | M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 118–120 |
Viite osad | Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: |
Kogumisaasta(d) | |
Teksti sisu | |
Objekti liik | koobas, org |
Tegelased | hiid, hiid/kurat |
Žanr | topon, mj |
Jututüüp | Lossiorus, Koodiorus ja Mäkisteorus elanud vägimehed oma perekondadega. Visanud üksteisele leiba ja olnud muidu head sõbrad. Saanud ka külainimestega hästi läbi, aga kui ristisuks rohkem levima hakkas, siis kolinud ära |
Pärimuskohad | |
Koht 1 | |
Objekti nimetus | Koodiorg |
Vana maakond | Pärnumaa |
Kihelkond | Halliste |
Vana küla | Päigiste |
Uus maakond | Viljandi maakond |
Uus küla | Päigiste |
Koht 2 | |
Objekti nimetus | Vägimehe ema haud |
Vana maakond | Pärnumaa |
Kihelkond | Karksi |
Vana küla | Pöögle |
Vana talu | Leisi |
ERA kood | Krk_Pöögle_02 |
Uus maakond | Viljandi maakond |
Uus küla | Pöögle |
Koht 3 | |
Objekti nimetus | Mäkiste org |
Vana maakond | Pärnumaa |
Kihelkond | Karksi |
Vana küla | Allaste |
ERA kood | Krk_Allaste_01 |
Uus maakond | Viljandi maakond |
Uus küla | Allaste |
Koht 4 | |
Objekti nimetus | Lossiorg |
Vana maakond | Pärnumaa |
Kihelkond | Karksi |
Vana küla | Karksi |
ERA kood | Krk_Karksi-Nuia_02 |
Uus maakond | Viljandi maakond |
Uus küla | Karksi |
Tekst | |
Karksi vägimehed Karksis elanud muiste kolmes \\\"põrgus\\\" koopaelanikud vägimehed oma perekondadega, üks lossi juures, teine Koodiorus, kolmas Mäkistes. Lossi vägimeest hüütud Lasnaks, Koodioru oma Lisnaks; Mäkiste vägimehe nimi on meie ajal ununud. Lasna ja Lisna pidanud head sõprust. Jaganud kõik vennalikult, omandanud ühiselt maja- ja muid riistu. Tarvitanud Lasna mingisugust majariista, hüüdnud ta Koodiorgu: \\\"Lisna, anna Lasnale labidat, kirvest!\\\" Kohe visanud Lisna Lasnale nõutud asja kätte. Niisama Lasna Lisnale, kui Lisna midagi tarvitanud. Igapäev küpsetanud Karksi ja Koodioru omad leiba. Iga korra saatnud teine teisele külaleiba. Üks leib arvatud vähäks, visatud ikka kaks leiba korraga teisele kätte. Vägimeeste pojad käinud tihti lihtinimeste majades mõnesugust vallatust tegemas. Söönud heinalistel pudrukarbid, töölistel leivakotid tühjaks, pannud kivid asemele. Korra lõpnud Karksis täkk ära. Raibe visatud orgu. Vägimeeste poisid võtnud ilma kellegi nägemata selle raipe, viinud lossi söögituppa lauale, pannud noa ja kahvli kõrvale. Vahel käinud vägimeeste pojad külalaste seas, mänginud nendega kurni, vedanud vägipulka, löönud hundiratast ja teinud muid tükka. Võit jäänud iga korra vägimeeste poistele. Korra sammunud üks naine Koodiorust mööda. Äkisti vägimees ta juures. Ütleb: \\\"Tule minu juurde last imetama. Minu naine läks vanale isale külaliseks!\\\" Ei aita midagi, naine peab kaasa minema. Vägimees viskab naisele naise omasuuruse karuse jõmsika sülle. Ütleb: \\\"Imeta mu poega!\\\" Eks naine imeta. Kui laps imetatud, saadab vägimees naise \\\"põrgust\\\" ilusasti jälle välja ja annab talle vaevapalgaks raha. Naisel ometi nii kange hirm omasuuruse imeja eest, et edespidi enam ei julge Koodioru vägilaste lähedale minna. Mäkiste vägimehe ema käinud teine pool jõge suure kivi juures sagedasti vihtlemas, komistanud kevadel suure vee ajal, uppunud jõkke. Teised vägimehed tulnud, viinud eide Pööglesse Leisi talu maa peale, matnud sinna maha, veeretanud suure kivi hauale. Seal kibi praegu alles näha. Kohalikkude elanikkudega saanud vägimehed hästi läbi. Mõnegi korra teinud nad neile head. Kohalikud elanikud palunud tarbekorral vägimeeste abi ja need tulnud palujatele appi. Vägimehed elanud väga vanadeks. Nende elu ajal asunud nende ümbrusesse ikka enam ristiinimesi. Vägimehed selle vasta olnud ju muistsest ajast peale paganad. Uuemal ajal on seepärast vägimehi hakatud vanadekspaganateks hüüdma. Tõepoolest ei ole neil vägilastel ometi vanadepaganatega mingisugust tegemist. Karksi elanikud armastanud kristlasteks hakates palju vaimulikka laulusid laulda. Kodu ja väljas, nurmel ja niidul, mäel ja orul kõlanud vaimulikud laulud neiude ja naiste suus. Niisugune vaimulikkude laulude laulmine pahandanud Karksi vägimehi kangesti. Veel teise süü pärast pahandunud vägimehed. Karksi elanikud hakanud palju karja kasvatama. Põrgute ümber uitnud igal pool ristinimeste karjad; härjad möiranud ja kaapinud ega annud vägimeestele sugugi rahu. Korra tulnud kõik kolm vägimeest, Lasna, Lisna ja Mäkiste oma kokku nõu pidama, mida niisuguses täbaras seisukorras teha, mil kodu enam koduna ei tundunud. Ühelmeelel otsustanud vägimehed: \\\"Karksist ära kolida mujale paremasse asupaika!\\\" Varsti korjanud vägimehed kimpsud-kampsud kokku, tõstnud selga, läinud kõigi naiste, lastega uut asukohta otsima. Minnes sajatanud üks vägimees eneste ärasaatjaid: \\\"Kadugu tüdrukute häbi ja -härgade kasv!\\\" Sestsaadik kadunudki Karksi tütarlaste häbitundmine. Enne olnud nad kiiduväärt kained ja häbelikud. Niisama jäänud kängu härjad, kes Karksis varemalt, suured kui metssõnnid, möllanud ja möiranud. Teated puuduvad, kus koopaasunikud Lasna, Lisna ja Mäkiste oma perekondadega enestele uued asupaigad leidnud. |
|
Redigeeritud tekst | |
Karksi vägimehed Karksis elanud muiste kolmes \\\"põrgus\\\" koopaelanikud vägimehed oma perekondadega, üks lossi juures, teine Koodiorus, kolmas Mäkistes. Lossi vägimeest hüütud Lasnaks, Koodioru oma Lisnaks; Mäkiste vägimehe nimi on meie ajal ununud. Lasna ja Lisna pidanud head sõprust. Jaganud kõik vennalikult, omandanud ühiselt maja- ja muid riistu. Tarvitanud Lasna mingisugust majariista, hüüdnud ta Koodiorgu: \\\"Lisna, anna Lasnale labidat, kirvest!\\\" Kohe visanud Lisna Lasnale nõutud asja kätte. Niisama Lasna Lisnale, kui Lisna midagi tarvitanud. Igapäev küpsetanud Karksi ja Koodioru omad leiba. Iga korra saatnud teine teisele külaleiba. Üks leib arvatud vähäks, visatud ikka kaks leiba korraga teisele kätte. Vägimeeste pojad käinud tihti lihtinimeste majades mõnesugust vallatust tegemas. Söönud heinalistel pudrukarbid, töölistel leivakotid tühjaks, pannud kivid asemele. Korra lõpnud Karksis täkk ära. Raibe visatud orgu. Vägimeeste poisid võtnud ilma kellegi nägemata selle raipe, viinud lossi söögituppa lauale, pannud noa ja kahvli kõrvale. Vahel käinud vägimeeste pojad külalaste seas, mänginud nendega kurni, vedanud vägipulka, löönud hundiratast ja teinud muid tükka. Võit jäänud iga korra vägimeeste poistele. Korra sammunud üks naine Koodiorust mööda. Äkisti vägimees ta juures. Ütleb: \\\"Tule minu juurde last imetama. Minu naine läks vanale isale külaliseks!\\\" Ei aita midagi, naine peab kaasa minema. Vägimees viskab naisele naise omasuuruse karuse jõmsika sülle. Ütleb: \\\"Imeta mu poega!\\\" Eks naine imeta. Kui laps imetatud, saadab vägimees naise \\\"põrgust\\\" ilusasti jälle välja ja annab talle vaevapalgaks raha. Naisel ometi nii kange hirm omasuuruse imeja eest, et edespidi enam ei julge Koodioru vägilaste lähedale minna. Mäkiste vägimehe ema käinud teine pool jõge suure kivi juures sagedasti vihtlemas, komistanud kevadel suure vee ajal, uppunud jõkke. Teised vägimehed tulnud, viinud eide Pööglesse Leisi talu maa peale, matnud sinna maha, veeretanud suure kivi hauale. Seal kibi praegu alles näha. Kohalikkude elanikkudega saanud vägimehed hästi läbi. Mõnegi korra teinud nad neile head. Kohalikud elanikud palunud tarbekorral vägimeeste abi ja need tulnud palujatele appi. Vägimehed elanud väga vanadeks. Nende elu ajal asunud nende ümbrusesse ikka enam ristiinimesi. Vägimehed selle vasta olnud ju muistsest ajast peale paganad. Uuemal ajal on seepärast vägimehi hakatud vanadekspaganateks hüüdma. Tõepoolest ei ole neil vägilastel ometi vanadepaganatega mingisugust tegemist. Karksi elanikud armastanud kristlasteks hakates palju vaimulikka laulusid laulda. Kodu ja väljas, nurmel ja niidul, mäel ja orul kõlanud vaimulikud laulud neiude ja naiste suus. Niisugune vaimulikkude laulude laulmine pahandanud Karksi vägimehi kangesti. Veel teise süü pärast pahandunud vägimehed. Karksi elanikud hakanud palju karja kasvatama. Põrgute ümber uitnud igal pool ristinimeste karjad; härjad möiranud ja kaapinud ega annud vägimeestele sugugi rahu. Korra tulnud kõik kolm vägimeest, Lasna, Lisna ja Mäkiste oma kokku nõu pidama, mida niisuguses täbaras seisukorras teha, mil kodu enam koduna ei tundunud. Ühelmeelel otsustanud vägimehed: \\\"Karksist ära kolida mujale paremasse asupaika!\\\" Varsti korjanud vägimehed kimpsud-kampsud kokku, tõstnud selga, läinud kõigi naiste, lastega uut asukohta otsima. Minnes sajatanud üks vägimees eneste ärasaatjaid: \\\"Kadugu tüdrukute häbi ja -härgade kasv!\\\" Sestsaadik kadunudki Karksi tütarlaste häbitundmine. Enne olnud nad kiiduväärt kained ja häbelikud. Niisama jäänud kängu härjad, kes Karksis varemalt, suured kui metssõnnid, möllanud ja möiranud. Teated puuduvad, kus koopaasunikud Lasna, Lisna ja Mäkiste oma perekondadega enestele uued asupaigad leidnud. |
|
Lisaandmed | |
Sisu kommentaar | Vp |
Tööprotsess | |
IDkood (Koobas) | 33651 |
Sisestaja | Reeli Reinaus |
Sisestuskuupäev | 26.09.2018 |
Lisatud | 26.09.2018 13:11 |
Viimati muudetud | 26.09.2018 13:38 |
Andmed Kivikeses | |
Säiliku viide | |
Säilik | |
Pala |