Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide Eisen, Eesti kohalikud...
Täisviide M. J. Eisen, Eesti kohalikud muistejutud, lk. 118–120
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d)
Teksti sisu
Objekti liik koobas, org
Tegelased hiid, hiid/kurat
Žanr topon, mj
Jututüüp Lossiorus, Koodiorus ja Mäkisteorus elanud vägimehed oma perekondadega. Visanud üksteisele leiba ja olnud muidu head sõbrad. Saanud ka külainimestega hästi läbi, aga kui ristisuks rohkem levima hakkas, siis kolinud ära
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Koodiorg
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Päigiste
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Päigiste
Koht 2
Objekti nimetus Vägimehe ema haud
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana küla Pöögle
Vana talu Leisi
ERA kood Krk_Pöögle_02
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Pöögle
Koht 3
Objekti nimetus Mäkiste org
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana küla Allaste
ERA kood Krk_Allaste_01
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Allaste
Koht 4
Objekti nimetus Lossiorg
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Karksi
Vana küla Karksi
ERA kood Krk_Karksi-Nuia_02
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Karksi
Tekst
Karksi vägimehed
Karksis elanud muiste kolmes \\\"põrgus\\\" koopaelanikud vägimehed oma perekondadega, üks lossi juures, teine Koodiorus, kolmas Mäkistes. Lossi vägimeest hüütud Lasnaks, Koodioru oma Lisnaks; Mäkiste vägimehe nimi on meie ajal ununud. Lasna ja Lisna pidanud head sõprust. Jaganud kõik vennalikult, omandanud ühiselt maja- ja muid riistu. Tarvitanud Lasna mingisugust majariista, hüüdnud ta Koodiorgu: \\\"Lisna, anna Lasnale labidat, kirvest!\\\" Kohe visanud Lisna Lasnale nõutud asja kätte. Niisama Lasna Lisnale, kui Lisna midagi tarvitanud. Igapäev küpsetanud Karksi ja Koodioru omad leiba. Iga korra saatnud teine teisele külaleiba. Üks leib arvatud vähäks, visatud ikka kaks leiba korraga teisele kätte. Vägimeeste pojad käinud tihti lihtinimeste majades mõnesugust vallatust tegemas. Söönud heinalistel pudrukarbid, töölistel leivakotid tühjaks, pannud kivid asemele. Korra lõpnud Karksis täkk ära. Raibe visatud orgu. Vägimeeste poisid võtnud ilma kellegi nägemata selle raipe, viinud lossi söögituppa lauale, pannud noa ja kahvli kõrvale.
Vahel käinud vägimeeste pojad külalaste seas, mänginud nendega kurni, vedanud vägipulka, löönud hundiratast ja teinud muid tükka. Võit jäänud iga korra vägimeeste poistele. Korra sammunud üks naine Koodiorust mööda. Äkisti vägimees ta juures. Ütleb: \\\"Tule minu juurde last imetama. Minu naine läks vanale isale külaliseks!\\\"
Ei aita midagi, naine peab kaasa minema. Vägimees viskab naisele naise omasuuruse karuse jõmsika sülle. Ütleb: \\\"Imeta mu poega!\\\" Eks naine imeta. Kui laps imetatud, saadab vägimees naise \\\"põrgust\\\" ilusasti jälle välja ja annab talle vaevapalgaks raha. Naisel ometi nii kange hirm omasuuruse imeja eest, et edespidi enam ei julge Koodioru vägilaste lähedale minna. Mäkiste vägimehe ema käinud teine pool jõge suure kivi juures sagedasti vihtlemas, komistanud kevadel suure vee ajal, uppunud jõkke. Teised vägimehed tulnud, viinud eide Pööglesse Leisi talu maa peale, matnud sinna maha, veeretanud suure kivi hauale. Seal kibi praegu alles näha. Kohalikkude elanikkudega saanud vägimehed hästi läbi. Mõnegi korra teinud nad neile head. Kohalikud elanikud palunud tarbekorral vägimeeste abi ja need tulnud palujatele appi. Vägimehed elanud väga vanadeks. Nende elu ajal asunud nende ümbrusesse ikka enam ristiinimesi. Vägimehed selle vasta olnud ju muistsest ajast peale paganad. Uuemal ajal on seepärast vägimehi hakatud vanadekspaganateks hüüdma.
Tõepoolest ei ole neil vägilastel ometi vanadepaganatega mingisugust tegemist. Karksi elanikud armastanud kristlasteks hakates palju vaimulikka laulusid laulda. Kodu ja väljas, nurmel ja niidul, mäel ja orul kõlanud vaimulikud laulud neiude ja naiste suus. Niisugune vaimulikkude laulude laulmine pahandanud Karksi vägimehi kangesti. Veel teise süü pärast pahandunud vägimehed. Karksi elanikud hakanud palju karja kasvatama. Põrgute ümber uitnud igal pool ristinimeste karjad; härjad möiranud ja kaapinud ega annud vägimeestele sugugi rahu.
Korra tulnud kõik kolm vägimeest, Lasna, Lisna ja Mäkiste oma kokku nõu pidama, mida niisuguses täbaras seisukorras teha, mil kodu enam koduna ei tundunud. Ühelmeelel otsustanud vägimehed: \\\"Karksist ära kolida mujale paremasse asupaika!\\\" Varsti korjanud vägimehed kimpsud-kampsud kokku, tõstnud selga, läinud kõigi naiste, lastega uut asukohta otsima. Minnes sajatanud üks vägimees eneste ärasaatjaid: \\\"Kadugu tüdrukute häbi ja -härgade kasv!\\\" Sestsaadik kadunudki Karksi tütarlaste häbitundmine. Enne olnud nad kiiduväärt kained ja häbelikud. Niisama jäänud kängu härjad, kes Karksis varemalt, suured kui metssõnnid, möllanud ja möiranud. Teated puuduvad, kus koopaasunikud Lasna, Lisna ja Mäkiste oma perekondadega enestele uued asupaigad leidnud.
Redigeeritud tekst
Karksi vägimehed
Karksis elanud muiste kolmes \\\"põrgus\\\" koopaelanikud vägimehed oma perekondadega, üks lossi juures, teine Koodiorus, kolmas Mäkistes. Lossi vägimeest hüütud Lasnaks, Koodioru oma Lisnaks; Mäkiste vägimehe nimi on meie ajal ununud. Lasna ja Lisna pidanud head sõprust. Jaganud kõik vennalikult, omandanud ühiselt maja- ja muid riistu. Tarvitanud Lasna mingisugust majariista, hüüdnud ta Koodiorgu: \\\"Lisna, anna Lasnale labidat, kirvest!\\\" Kohe visanud Lisna Lasnale nõutud asja kätte. Niisama Lasna Lisnale, kui Lisna midagi tarvitanud. Igapäev küpsetanud Karksi ja Koodioru omad leiba. Iga korra saatnud teine teisele külaleiba. Üks leib arvatud vähäks, visatud ikka kaks leiba korraga teisele kätte. Vägimeeste pojad käinud tihti lihtinimeste majades mõnesugust vallatust tegemas. Söönud heinalistel pudrukarbid, töölistel leivakotid tühjaks, pannud kivid asemele. Korra lõpnud Karksis täkk ära. Raibe visatud orgu. Vägimeeste poisid võtnud ilma kellegi nägemata selle raipe, viinud lossi söögituppa lauale, pannud noa ja kahvli kõrvale.
Vahel käinud vägimeeste pojad külalaste seas, mänginud nendega kurni, vedanud vägipulka, löönud hundiratast ja teinud muid tükka. Võit jäänud iga korra vägimeeste poistele. Korra sammunud üks naine Koodiorust mööda. Äkisti vägimees ta juures. Ütleb: \\\"Tule minu juurde last imetama. Minu naine läks vanale isale külaliseks!\\\"
Ei aita midagi, naine peab kaasa minema. Vägimees viskab naisele naise omasuuruse karuse jõmsika sülle. Ütleb: \\\"Imeta mu poega!\\\" Eks naine imeta. Kui laps imetatud, saadab vägimees naise \\\"põrgust\\\" ilusasti jälle välja ja annab talle vaevapalgaks raha. Naisel ometi nii kange hirm omasuuruse imeja eest, et edespidi enam ei julge Koodioru vägilaste lähedale minna. Mäkiste vägimehe ema käinud teine pool jõge suure kivi juures sagedasti vihtlemas, komistanud kevadel suure vee ajal, uppunud jõkke. Teised vägimehed tulnud, viinud eide Pööglesse Leisi talu maa peale, matnud sinna maha, veeretanud suure kivi hauale. Seal kibi praegu alles näha. Kohalikkude elanikkudega saanud vägimehed hästi läbi. Mõnegi korra teinud nad neile head. Kohalikud elanikud palunud tarbekorral vägimeeste abi ja need tulnud palujatele appi. Vägimehed elanud väga vanadeks. Nende elu ajal asunud nende ümbrusesse ikka enam ristiinimesi. Vägimehed selle vasta olnud ju muistsest ajast peale paganad. Uuemal ajal on seepärast vägimehi hakatud vanadekspaganateks hüüdma.
Tõepoolest ei ole neil vägilastel ometi vanadepaganatega mingisugust tegemist. Karksi elanikud armastanud kristlasteks hakates palju vaimulikka laulusid laulda. Kodu ja väljas, nurmel ja niidul, mäel ja orul kõlanud vaimulikud laulud neiude ja naiste suus. Niisugune vaimulikkude laulude laulmine pahandanud Karksi vägimehi kangesti. Veel teise süü pärast pahandunud vägimehed. Karksi elanikud hakanud palju karja kasvatama. Põrgute ümber uitnud igal pool ristinimeste karjad; härjad möiranud ja kaapinud ega annud vägimeestele sugugi rahu.
Korra tulnud kõik kolm vägimeest, Lasna, Lisna ja Mäkiste oma kokku nõu pidama, mida niisuguses täbaras seisukorras teha, mil kodu enam koduna ei tundunud. Ühelmeelel otsustanud vägimehed: \\\"Karksist ära kolida mujale paremasse asupaika!\\\" Varsti korjanud vägimehed kimpsud-kampsud kokku, tõstnud selga, läinud kõigi naiste, lastega uut asukohta otsima. Minnes sajatanud üks vägimees eneste ärasaatjaid: \\\"Kadugu tüdrukute häbi ja -härgade kasv!\\\" Sestsaadik kadunudki Karksi tütarlaste häbitundmine. Enne olnud nad kiiduväärt kained ja häbelikud. Niisama jäänud kängu härjad, kes Karksis varemalt, suured kui metssõnnid, möllanud ja möiranud. Teated puuduvad, kus koopaasunikud Lasna, Lisna ja Mäkiste oma perekondadega enestele uued asupaigad leidnud.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33651
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 26.09.2018
Lisatud 26.09.2018 13:11
Viimati muudetud 26.09.2018 13:38
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala