Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 34993/4 (4)
Täisviide E 34993/4 (4) < Kadrina khk, Hõbeda v — A. C. Kivi (1897)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:34993LK2:34994Pala:4
Kogumisaasta(d) 1897
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Alfred Constantin Kivi
Pala päritolukoht Virumaa, Kadrina, Hõbeda v
Teksti sisu
Objekti liik kirik
Tegelased loom/lind/kala, hiid
Žanr muist, topon
Jututüüp Tööline hüüab Olevit nimepidi, kui see risti Oleviste kiriku torni paneb, Olev kukub surnuks, kärnkonn ja uss kõhul.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Oleviste kirik
Vana maakond Harjumaa
Kihelkond Tallinn
Vana küla Tallinn
Uus maakond Harju maakond
Uus vald Tallinna linn
Uus küla Tallinn
Tekst
Tallinnasse tahetud kord ühte kirikut ehitada, mille sarnast teist Eestimaal ei ole. Teda tahetud nimelt hästi suurt ehitada. Ehitajaks kutsutud üks võeras, aga osav meister. Tema nime pole keegi teadnud. Ta nimi olnud Olev. Kui kirik valmis olnud, tahtnud Olev veel selle kirikule ise risti torni otsa panna. Sellel päeval, kui Olev risti torni otsa tahtnud panna, tulnud üks tööline Olevi maja juurest läbi. Kuulnud, et keegi naesterahvas tuas üelnud: „Täna tuleb Olev hulga rahaga koju!“ See olnud Olevi naene, kes nii oma lastele rääkinud. Seal kuulnud tööline esimest korda oma peremehe nime. Ta olnud ütlemata rõemus. Kui ta kiriku juure jõudnud, olnud Olev parajaste torni otsas risti seadmas. Tööline, kes oma meistri nime kõige enne teada saanud, näinud, et rist veel vähe viltu olnud. Ta hüidnud: „Olev, rist on veel vähe viltu!“ Olev ehmunud kangeste, et tema nime nimetatud. Keegi polnud iialgi enne teda nimepidi hüüdnud, sest keegi ei teadnud ta nime. Vaevalt saanud tööline oma viimsed sõnad ütelda, kui Olev torni otsast maha kukkunud. Suur kärnkonn ja uss ilmunud kõhu peale. Ehitaja nime järele pandud sellele nimi Olevi ehk Oleviste. Peale Olevi mahakukkumist pole keegi julgenud enam risti seadima minna. Sestsaadik jäänudki rist Oleviste kiriku torni otsas tänaseni viltu.*

*Kas lugu tõesti nii, ei tea mina tõendada. — Üleskirjutaja märkus.
Redigeeritud tekst
Tallinnasse tahetud kord ühte kirikut ehitada, mille sarnast teist Eestimaal ei ole. Teda tahetud nimelt hästi suurt ehitada. Ehitajaks kutsutud üks võeras, aga osav meister. Tema nime pole keegi teadnud. Ta nimi olnud Olev. Kui kirik valmis olnud, tahtnud Olev veel selle kirikule ise risti torni otsa panna. Sellel päeval, kui Olev risti torni otsa tahtnud panna, tulnud üks tööline Olevi maja juurest läbi. Kuulnud, et keegi naesterahvas tuas üelnud: „Täna tuleb Olev hulga rahaga koju!“ See olnud Olevi naene, kes nii oma lastele rääkinud. Seal kuulnud tööline esimest korda oma peremehe nime. Ta olnud ütlemata rõemus. Kui ta kiriku juure jõudnud, olnud Olev parajaste torni otsas risti seadmas. Tööline, kes oma meistri nime kõige enne teada saanud, näinud, et rist veel vähe viltu olnud. Ta hüidnud: „Olev, rist on veel vähe viltu!“ Olev ehmunud kangeste, et tema nime nimetatud. Keegi polnud iialgi enne teda nimepidi hüüdnud, sest keegi ei teadnud ta nime. Vaevalt saanud tööline oma viimsed sõnad ütelda, kui Olev torni otsast maha kukkunud. Suur kärnkonn ja uss ilmunud kõhu peale. Ehitaja nime järele pandud sellele nimi Olevi ehk Oleviste. Peale Olevi mahakukkumist pole keegi julgenud enam risti seadima minna. Sestsaadik jäänudki rist Oleviste kiriku torni otsas tänaseni viltu.*

*Kas lugu tõesti nii, ei tea mina tõendada. — Üleskirjutaja märkus.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Olev, Olevi naine ja laps
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33619
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 25.09.2018
Lisatud 25.09.2018 10:26
Viimati muudetud 25.09.2018 12:43
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik
Pala