Teade
Arhiiviandmed | |||||||
Viide | Saareste MK (542) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Täisviide | Saareste MK (542) < Reigi khk — G. Tikerpuu (1916) | ||||||
Viite osad | Kogu:Saareste MKKöide:LK1:LK2:Pala:542 | ||||||
Kogumisaasta(d) | 1916 | ||||||
Kogujad |
|
||||||
Pala päritolukoht | Läänemaa, Reigi |
||||||
Teksti sisu | |||||||
Objekti liik | mägi, järv, küla, mets, talu | ||||||
Tegelased | hiid, loom/lind/kala | ||||||
Žanr | muist, topon, üh, ol | ||||||
Jututüüp | Mõtisklus Leigri nime teemal; Leigri mets ja talu; Leigri mägi Palukülas, kirjeldus; Kidaste k juures mädajärv, kus elab hüüp - kõrval Järve t, mille elanikke sõimati hüüpideks. | ||||||
Pärimuskohad | |||||||
Koht 1 | |||||||
Objekti nimetus | Leigri mägi | ||||||
Vana maakond | Läänemaa | ||||||
Kihelkond | Pühalepa | ||||||
Vana küla | Paluküla | ||||||
Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||
Uus küla | Paluküla | ||||||
Koht 2 | |||||||
Objekti nimetus | Leigri talu | ||||||
Vana maakond | Läänemaa | ||||||
Kihelkond | Pühalepa | ||||||
Vana küla | Paluküla | ||||||
Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||
Uus küla | Paluküla | ||||||
Koht 3 | |||||||
Objekti nimetus | Leigri mets | ||||||
Vana maakond | Läänemaa | ||||||
Kihelkond | Pühalepa | ||||||
Vana küla | Paluküla | ||||||
Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||
Uus küla | Paluküla | ||||||
Koht 4 | |||||||
Objekti nimetus | mädajärv/Järve talu | ||||||
Vana maakond | Läänemaa | ||||||
Kihelkond | Reigi | ||||||
Vana küla | Kidaste/Kidase | ||||||
Vana talu | Järve | ||||||
Uus maakond | Hiiu maakond | ||||||
Uus küla | Kidaste | ||||||
Tekst | |||||||
Leigri mägi Palakülas Leigri mets ja üksik pere Rõigi kihelkonnas juhivad meid L[eigri] jälgile, kes mitte Leiger ei võinud olla, nii kui praegune nimi kõlab ja kuidas “Suures Tõllis”* sellest seletatakse, vaid nime alguskuju oli teisiti, kas Leigero, Eigero ehk teisiti. Aga võib olla, et meil siin Karriga tegemist on, sest Leigri mets vajab põlise ja läbipääsemata Õinigu metsa vastu. Kas ei asunud sääl mitte leetkärr (võrdle Pugukärr)? Sellest g r ek Le-- är- = leiger Leigri mägi on Palakülas, kõrge järsk kruusamägi. Hommiku pool ja mäe seljakul kasvab praegugi kuusemets. Metsa ääres kadakad ja härjapõlvekuused (= Abies nana) katavad kruusakinkusid ülitoreda rohelise sõbana, kes mõnes kohas ligi kaks sülda lai on. Leigri mäest loode poole on. Hiiesaare küla; viimane nimi tunnistab isigi, missugune tähtsus sellel kohal oli, kus praegune küla asub. Siis katsivad laiad laaned neid kohti, kus praegu Lõppe, Lõbepäe (= Lõppepäeksi), Prähla, Ala, Sakla, Tammela ja Unduma külad asuvad. Kas ei asunud sääl metsades Kärr, sääl, kus ühel pool Hiiesaar ja teises kulges Unduma metsas kiiksugused metsavaimud undusivad? Kas ei ole Leigril mitte sellega ühendust? Kas ei saanud leetkärr mitte ühe inimesele sõimunimeks, kes leetkärri metsas ehk metsa servas asus? Kas ei sündinud mitte niiviisi Leiger? Võibolla, sest Rõigi kihelkonnas Ridaste (Kidase) küla juures on mädajärv, kus varem ja võib-olla praegugi hüüp asus. Järve talu selle mülka kõrval ja Järve talu inimesi sõimati aastat 30—40 tagasi veel hüüpideks. Kas ei juhi see meid Leigri juurde? *Arvatavasti on mõeldud P. Süda raamatut “Suur-Tõll”. — E. N. |
|||||||
Redigeeritud tekst | |||||||
Leigri mägi Palakülas Leigri mets ja üksik pere Rõigi kihelkonnas juhivad meid L[eigri] jälgile, kes mitte Leiger ei võinud olla, nii kui praegune nimi kõlab ja kuidas “Suures Tõllis”* sellest seletatakse, vaid nime alguskuju oli teisiti, kas Leigero, Eigero ehk teisiti. Aga võib olla, et meil siin Karriga tegemist on, sest Leigri mets vajab põlise ja läbipääsemata Õinigu metsa vastu. Kas ei asunud sääl mitte leetkärr (võrdle Pugukärr)? Sellest g r ek Le-- är- = leiger Leigri mägi on Palakülas, kõrge järsk kruusamägi. Hommiku pool ja mäe seljakul kasvab praegugi kuusemets. Metsa ääres kadakad ja härjapõlvekuused (= Abies nana) katavad kruusakinkusid ülitoreda rohelise sõbana, kes mõnes kohas ligi kaks sülda lai on. Leigri mäest loode poole on. Hiiesaare küla; viimane nimi tunnistab isigi, missugune tähtsus sellel kohal oli, kus praegune küla asub. Siis katsivad laiad laaned neid kohti, kus praegu Lõppe, Lõbepäe (= Lõppepäeksi), Prähla, Ala, Sakla, Tammela ja Unduma külad asuvad. Kas ei asunud sääl metsades Kärr, sääl, kus ühel pool Hiiesaar ja teises kulges Unduma metsas kiiksugused metsavaimud undusivad? Kas ei ole Leigril mitte sellega ühendust? Kas ei saanud leetkärr mitte ühe inimesele sõimunimeks, kes leetkärri metsas ehk metsa servas asus? Kas ei sündinud mitte niiviisi Leiger? Võibolla, sest Rõigi kihelkonnas Ridaste (Kidase) küla juures on mädajärv, kus varem ja võib-olla praegugi hüüp asus. Järve talu selle mülka kõrval ja Järve talu inimesi sõimati aastat 30—40 tagasi veel hüüpideks. Kas ei juhi see meid Leigri juurde? *Arvatavasti on mõeldud P. Süda raamatut “Suur-Tõll”. — E. N. |
|||||||
Lisaandmed | |||||||
Kirjandus | HVM II | ||||||
Sisu kommentaar | Leiger | ||||||
Tööprotsess | |||||||
IDkood (Koobas) | 33513 | ||||||
Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
Sisestuskuupäev | 21.09.2018 | ||||||
Lisatud | 21.09.2018 13:28 | ||||||
Viimati muudetud | 21.09.2018 13:28 | ||||||
Andmed Kivikeses | |||||||
Säiliku viide | Saareste MK | ||||||
Säilik | |||||||
Pala |