Teade
| Arhiiviandmed | |||||||
| Viide | H III 18, 34/6 | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Täisviide | H III 18, 34/6 < Peetri khk – O. J. M[ünther?] (1894) | ||||||
| Viite osad | Kogu:H IIIKöide:18LK1:34LK2:36Pala: | ||||||
| Kogumisaasta(d) | 1894 | ||||||
| Kogujad |
|
||||||
| Pala päritolukoht | Järvamaa, Peetri |
||||||
| Teksti sisu | |||||||
| Objekti liik | saar | ||||||
| Tegelased | hiid | ||||||
| Žanr | muist | ||||||
| Jututüüp | Tõllus võidab üksi kõik vaenlased, heidab rahuajal magama, lapsed äratavad asjata, vihastab, ega tõuse enam. | ||||||
| Pärimuskohad | |||||||
| Koht 1 | |||||||
| Objekti nimetus | Saaremaa | ||||||
| Vana maakond | Saaremaa | ||||||
| Kihelkond | Kärla | ||||||
| Uus maakond | Saare maakond | ||||||
| Tekst | |||||||
| Kui ma pisuke olin, rääkis mulle minu vanaema ühte juttu ühest väga suurest mehest nimega Tõlus*, kes vanal ajal on elanud meie maal ja kes kõik Eestimaa üksi on alati sõdadest vabastanud. Ja kui viimaks sõdasi enam ei ole olnud, siis on temal igav olnud maa peal. Ta on heitnud magama ja on ütelnud, et kui siia maale ehk ükskord sõda tuleb, siis peab tema haua peale tulema ja hüüdma kolm kord: „Tõlus, Tõlus, tõuse üles, juba sõda Sõrve sääres!“ Seda sõna on rääkinud ka vanemad oma järeltulijatele ja nii läinud see ikka edasi. Kord rääkinud isa oma lastele seda juttu ja lapsed olnud väga uudishimulised, läinud tema haua peale ja ütelnud need sanad. Hädaste olnud nad viimseid sõnu saand suust välja ütelda, kui Tõlus suure mürina ja praginaga üles tõusnud ja küsind: „Kus on sõda?“ Aga need ei ole ehmatuse pärast sõnagi välja saanud öölda, ja selsamal silmapilgul sõitnud üks tõld sakstega sealt mööda. Ta on vihastanud, tõmband tõlla alt ratta ja visanud edasi ja see on läinud seitse versta edasi ja viimaks läinud veel vasta kirikutorni puruks. Siis heitnud ta uueste magama ja ei ole luband enam ilmaski üles tõusta. *Ta rääkis tema suurusest ka, aga ma olen unustanud. – Jutustaja märkus. |
|||||||
| Redigeeritud tekst | |||||||
| Kui ma pisuke olin, rääkis mulle minu vanaema ühte juttu ühest väga suurest mehest nimega Tõlus*, kes vanal ajal on elanud meie maal ja kes kõik Eestimaa üksi on alati sõdadest vabastanud. Ja kui viimaks sõdasi enam ei ole olnud, siis on temal igav olnud maa peal. Ta on heitnud magama ja on ütelnud, et kui siia maale ehk ükskord sõda tuleb, siis peab tema haua peale tulema ja hüüdma kolm kord: „Tõlus, Tõlus, tõuse üles, juba sõda Sõrve sääres!“ Seda sõna on rääkinud ka vanemad oma järeltulijatele ja nii läinud see ikka edasi. Kord rääkinud isa oma lastele seda juttu ja lapsed olnud väga uudishimulised, läinud tema haua peale ja ütelnud need sanad. Hädaste olnud nad viimseid sõnu saand suust välja ütelda, kui Tõlus suure mürina ja praginaga üles tõusnud ja küsind: „Kus on sõda?“ Aga need ei ole ehmatuse pärast sõnagi välja saanud öölda, ja selsamal silmapilgul sõitnud üks tõld sakstega sealt mööda. Ta on vihastanud, tõmband tõlla alt ratta ja visanud edasi ja see on läinud seitse versta edasi ja viimaks läinud veel vasta kirikutorni puruks. Siis heitnud ta uueste magama ja ei ole luband enam ilmaski üles tõusta. *Ta rääkis tema suurusest ka, aga ma olen unustanud. – Jutustaja märkus. |
|||||||
| Lisaandmed | |||||||
| Kirjandus | HVM II | ||||||
| Sisu kommentaar | Tõll | ||||||
| Tööprotsess | |||||||
| IDkood (Koobas) | 33470 | ||||||
| Sisestaja | Pille Vahtmäe | ||||||
| Sisestuskuupäev | 21.09.2018 | ||||||
| Lisatud | 21.09.2018 09:43 | ||||||
| Viimati muudetud | 27.09.2018 02:44 | ||||||
| Andmed Kivikeses | |||||||
| Säiliku viide | H III 18 | ||||||
| Säilik | |||||||
| Pala | |||||||