Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 41, 509/12 (1)
Täisviide H II 41, 509/12 (1) < Kärla khk ja v, Mõnnuste k – M. Maante (1878)
Viite osad Kogu:H IIKöide:41LK1:509LK2:512Pala:1
Kogumisaasta(d) 1878
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
M. Maante
Pala päritolukoht Saaremaa, Kärla, Mõnnuste k
Teksti sisu
Objekti liik talu, laut, lahingupaik, poolsaar, saun, järv, karjamaa, kirik, mets
Tegelased hiid
Žanr etn, muist
Jututüüp Tõll ehitab Kärla kirikut, peatub Rigu Hindriku kohas, Sõrves sõda, Tõll kutsutakse appi, Salme mehed Massi nõmmes laagris, Tõll ööd Tönno kohas, võitlus Massi nõmmes, relvaks vanker, ratas küljest, lõhub Läätsa Jaago sauna ja sealauda, teine ratas lõhub tuuliku ja Järve t metsa, sünnib järv, Tõllul pea otsast, sureb Metsa-Koorti kohta Sütemaa raiska; leinajate riietest.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kärla kirik
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kärla
Vana küla Kärla
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kärla
Koht 2
Objekti nimetus Rigu Hindriku koht
Rahvapärane nimi Rigu Hindriku koht
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kärla
Vana küla Sõmera
Uus maakond Saare maakond
Koht 3
Objekti nimetus Sõrve poolsaar
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Jämaja
Uus maakond Saare maakond
Koht 4
Objekti nimetus Massi nõmm/lahingupaik
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Vana küla Läätsa
Täpsem asukoht Sõrve õigeusuliste surnuaia kohas
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Läätsa
Koht 5
Objekti nimetus Tönno koht
Rahvapärane nimi Tönno koht
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Vana küla Metsalõuka
Täpsem asukoht Tirimetsa mõisa juures
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Metsalõuka
Koht 6
Objekti nimetus Jaago saun ja sealaut
Rahvapärane nimi Läätsa Jaago saun ja sealaut
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Vana küla Läätsa
Uus maakond Saare maakond
Koht 7
Objekti nimetus Järve talu/mets/järv
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Uus maakond Saare maakond
Koht 8
Objekti nimetus Sütemaa raisk
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kärla
Vana küla Hirmuste
Vana talu Metsa-Koorti
Täpsem asukoht Metsa-Koorti koht, Hirmuste küla ja Anseküla kihelkonna piiril.
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Hirmuste
Tekst
Kui Suur Töll Kerla kirikut ehitas, mis selle praeguse uue kiriko eest ära lammutati, siis oli ta Sõmera külas Rigu Hindriku kohas kortlis olnud. Senna oli temale sanum toodud, et vaenlane juba suuremat jägo Sörvemaad ära võitnud ja et Salme mehed Massi nömmes oma laagrit üles löönud ja tahavad keigest väest vasto panna, ning et nad keige alandlikuma palvega Suurt Töllo abi paluvad. Sanum tuli öhto hilja peale ja et abi tiitsest vaea oli, ruttas mees varsi teele. Ei ta käinud teed mööda, vaid otse silmalt metsadest läbi Tirimetsa möisa peale välja ja jäi ööseks Tönno kohta, mis Tirimetsa moisa juures. Seal puhkas Töllo lühikest aega ja, öige varakult jalul, kui oue läks, kuulis Salme pool hädaheält. Siis kihvatas ta süda viha pärast. Tiitse tulemisega oli ta unustand söariisto kaasa vötta. Nüüd alles leidis neid vaea. Muud ei olnud seäl õue peäl kätte saada, kui vanad puurattad, neid tõmbas ta sörmede otsa ja ruttas üle karjamaa välja Massi nömme poole, kus praego Sörve öigeusuliste surnoaed seisab, puuvalliga ümberringi müüritud. Kui ta senna oli saanud, nägi ta seda koledat lugu, mis vaenlane Salme ja Üüdibe meestega oli teinud, mis meie aga siin laiemalt seletama ei hakka. Ja see sündis, kui Töllo silmapilgul seda verist tööd oli üle vaatnud, et tema viha pölema läks ja ta jooksis suure rutuga kesk vaenlaste hulga sekka ja hakkas seäl nende ratastega ümber ööritama. Vaenlasi jäi nago heinu maha puperdama. Üürikese aea pärast, kui ligi tunni aega oli vaenlasi maha löönud, ja niikaugel juba lugu oli, et Salme ja Üüdibe mehed juba rõõmuga hakkasid höiskama: „Ta elago! hurrah!“ siis tuli önnetus. Rataste keelte hargi naga läks katki, tagumised rattad läksid keige reitega Tammera Peetri ouest läbi ja löhkusid Läätsa Jaago sauna ja sealauda maha. See alandas Töllo tapmise jõudu – taples veel, kuni rataste põlvepulk ka katki läks. Esemised rattad läksid suure jooniga Kaeta mäelt läbi ja viisid seäl ühe tuuliko juureni maha ja löhkusid Järve pere taga hulk metsa maha, kündsid tükk maad seäl segamini, kus iialgi pärast puu ega rohi ei kasvanud, ja viimaks sündis senna järv. Töllul on nüüd vehmer üksi veel käes, miska tuliselt taples, kuni vehmripulk katki läks ja enam peus ei seisnud. Ja see sündis, kui vehmer Töllo käest ära lipsas, et ta seda kummardades rahva seast läks üles vötma, et üks suur ja tugev mees vaenlaste hulgast möögaga Töllo pea otsast ära löi. Töllo sai varsi aro, et asi öige ep olnud, sai rutuga oma pea maast kätte, võttis kaenla ja hakkas Kerla poole ruttama. Tuli jälle karjamaa väljalt, Suurna ja Lönga külast läbi. Kui ta Kangro pere väravast mööda tuli, siis nägi ta perenaest seäl lehma lüpsvad, oli aga kükitades oma kuuehända natuke paljo üles töstnud. Seda nähes ütles Töllo pea kaenlast:“Vui, noor inimene, ise lüpsad lehma ja perse paljas, kas sul häbi ei ole?“ Noorik kostis: „Kas see siis mitte häbi ei ole, ise suur mees ja käid teed, pead kainus kandes!“ See sana äratas Töllo meele, et ta pea enam otsas ei ole, ja ta süda lõi nõdraks ja pea hakkas kaenlas higistama. Kui ta Söro nõmme Dolli kohast mööda, vana Metsa Koorti kohta Sütema raiska oli jõudnud, seäl löppis ta jõud jalgadest ära; ta langes maha ja heitis hinge. Senna maeti tema keha suure auga tee äere tammede alla maha. Tema surma leinamiseks kandsid keik Saaremaa rahvas 30 päeva kotiriideid selgas. Naesterahvas, kes Kerla kirkkonnas enne suisel aeal punased sukavarred kandsid, ei jöudnud nii rutulise leinaaea tarvis musti sukavarsi tiitsel tööaeal valmis kududa, löikasid sukapöised otsast ära ja käisid leinaaea sukaseärtega. Pärast nägid, et sinised ja mustad sukavarred küll kõlbavad, võtsid naesterahvas nõuks Suure Töllo mälestuseks sinised ja mustad sukavarred kanda ja teevad seda tänapäävani. Teised kirkkonnad pöle seda au Töllole mälestuseks mitte teinud, vaid kandvad suisel aeal punased sukavarred.
Redigeeritud tekst
Kui Suur Töll Kerla kirikut ehitas, mis selle praeguse uue kiriko eest ära lammutati, siis oli ta Sõmera külas Rigu Hindriku kohas kortlis olnud. Senna oli temale sanum toodud, et vaenlane juba suuremat jägo Sörvemaad ära võitnud ja et Salme mehed Massi nömmes oma laagrit üles löönud ja tahavad keigest väest vasto panna, ning et nad keige alandlikuma palvega Suurt Töllo abi paluvad. Sanum tuli öhto hilja peale ja et abi tiitsest vaea oli, ruttas mees varsi teele. Ei ta käinud teed mööda, vaid otse silmalt metsadest läbi Tirimetsa möisa peale välja ja jäi ööseks Tönno kohta, mis Tirimetsa moisa juures. Seal puhkas Töllo lühikest aega ja, öige varakult jalul, kui oue läks, kuulis Salme pool hädaheält. Siis kihvatas ta süda viha pärast. Tiitse tulemisega oli ta unustand söariisto kaasa vötta. Nüüd alles leidis neid vaea. Muud ei olnud seäl õue peäl kätte saada, kui vanad puurattad, neid tõmbas ta sörmede otsa ja ruttas üle karjamaa välja Massi nömme poole, kus praego Sörve öigeusuliste surnoaed seisab, puuvalliga ümberringi müüritud. Kui ta senna oli saanud, nägi ta seda koledat lugu, mis vaenlane Salme ja Üüdibe meestega oli teinud, mis meie aga siin laiemalt seletama ei hakka. Ja see sündis, kui Töllo silmapilgul seda verist tööd oli üle vaatnud, et tema viha pölema läks ja ta jooksis suure rutuga kesk vaenlaste hulga sekka ja hakkas seäl nende ratastega ümber ööritama. Vaenlasi jäi nago heinu maha puperdama. Üürikese aea pärast, kui ligi tunni aega oli vaenlasi maha löönud, ja niikaugel juba lugu oli, et Salme ja Üüdibe mehed juba rõõmuga hakkasid höiskama: „Ta elago! hurrah!“ siis tuli önnetus. Rataste keelte hargi naga läks katki, tagumised rattad läksid keige reitega Tammera Peetri ouest läbi ja löhkusid Läätsa Jaago sauna ja sealauda maha. See alandas Töllo tapmise jõudu – taples veel, kuni rataste põlvepulk ka katki läks. Esemised rattad läksid suure jooniga Kaeta mäelt läbi ja viisid seäl ühe tuuliko juureni maha ja löhkusid Järve pere taga hulk metsa maha, kündsid tükk maad seäl segamini, kus iialgi pärast puu ega rohi ei kasvanud, ja viimaks sündis senna järv. Töllul on nüüd vehmer üksi veel käes, miska tuliselt taples, kuni vehmripulk katki läks ja enam peus ei seisnud. Ja see sündis, kui vehmer Töllo käest ära lipsas, et ta seda kummardades rahva seast läks üles vötma, et üks suur ja tugev mees vaenlaste hulgast möögaga Töllo pea otsast ära löi. Töllo sai varsi aro, et asi öige ep olnud, sai rutuga oma pea maast kätte, võttis kaenla ja hakkas Kerla poole ruttama. Tuli jälle karjamaa väljalt, Suurna ja Lönga külast läbi. Kui ta Kangro pere väravast mööda tuli, siis nägi ta perenaest seäl lehma lüpsvad, oli aga kükitades oma kuuehända natuke paljo üles töstnud. Seda nähes ütles Töllo pea kaenlast:“Vui, noor inimene, ise lüpsad lehma ja perse paljas, kas sul häbi ei ole?“ Noorik kostis: „Kas see siis mitte häbi ei ole, ise suur mees ja käid teed, pead kainus kandes!“ See sana äratas Töllo meele, et ta pea enam otsas ei ole, ja ta süda lõi nõdraks ja pea hakkas kaenlas higistama. Kui ta Söro nõmme Dolli kohast mööda, vana Metsa Koorti kohta Sütema raiska oli jõudnud, seäl löppis ta jõud jalgadest ära; ta langes maha ja heitis hinge. Senna maeti tema keha suure auga tee äere tammede alla maha. Tema surma leinamiseks kandsid keik Saaremaa rahvas 30 päeva kotiriideid selgas. Naesterahvas, kes Kerla kirkkonnas enne suisel aeal punased sukavarred kandsid, ei jöudnud nii rutulise leinaaea tarvis musti sukavarsi tiitsel tööaeal valmis kududa, löikasid sukapöised otsast ära ja käisid leinaaea sukaseärtega. Pärast nägid, et sinised ja mustad sukavarred küll kõlbavad, võtsid naesterahvas nõuks Suure Töllo mälestuseks sinised ja mustad sukavarred kanda ja teevad seda tänapäävani. Teised kirkkonnad pöle seda au Töllole mälestuseks mitte teinud, vaid kandvad suisel aeal punased sukavarred.
Lisaandmed
Tekstimärkus = E 7/10 (2) < Kärla – P. Süda (1874)
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33398
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 20.09.2018
Lisatud 20.09.2018 10:50
Viimati muudetud 27.09.2018 02:40
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 41
Säilik
Pala