| Arhiiviandmed |
| Viide |
H II 41, 509/12 (1) |
| Täisviide |
H II 41, 509/12 (1) < Kärla khk ja v, Mõnnuste k – M. Maante (1878) |
| Viite osad |
Kogu:H IIKöide:41LK1:509LK2:512Pala:1 |
| Kogumisaasta(d) |
1878 |
| Kogujad |
|
| Pala päritolukoht |
Saaremaa, Kärla, Mõnnuste k
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
talu, laut, lahingupaik, poolsaar, saun, järv, karjamaa, kirik, mets |
| Tegelased |
hiid |
| Žanr |
etn, muist |
| Jututüüp |
Tõll ehitab Kärla kirikut, peatub Rigu Hindriku kohas, Sõrves sõda, Tõll kutsutakse appi, Salme mehed Massi nõmmes laagris, Tõll ööd Tönno kohas, võitlus Massi nõmmes, relvaks vanker, ratas küljest, lõhub Läätsa Jaago sauna ja sealauda, teine ratas lõhub tuuliku ja Järve t metsa, sünnib järv, Tõllul pea otsast, sureb Metsa-Koorti kohta Sütemaa raiska; leinajate riietest. |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Kärla kirik |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kärla |
| Vana küla |
Kärla |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Kärla |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Rigu Hindriku koht |
| Rahvapärane nimi |
Rigu Hindriku koht |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kärla |
| Vana küla |
Sõmera |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 3 |
| Objekti nimetus |
Sõrve poolsaar |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Jämaja |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 4 |
| Objekti nimetus |
Massi nõmm/lahingupaik |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Vana küla |
Läätsa |
| Täpsem asukoht |
Sõrve õigeusuliste surnuaia kohas |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Läätsa |
| Koht 5 |
| Objekti nimetus |
Tönno koht |
| Rahvapärane nimi |
Tönno koht |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Vana küla |
Metsalõuka |
| Täpsem asukoht |
Tirimetsa mõisa juures |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Metsalõuka |
| Koht 6 |
| Objekti nimetus |
Jaago saun ja sealaut |
| Rahvapärane nimi |
Läätsa Jaago saun ja sealaut |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Vana küla |
Läätsa |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 7 |
| Objekti nimetus |
Järve talu/mets/järv |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 8 |
| Objekti nimetus |
Sütemaa raisk |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Kärla |
| Vana küla |
Hirmuste |
| Vana talu |
Metsa-Koorti |
| Täpsem asukoht |
Metsa-Koorti koht, Hirmuste küla ja Anseküla kihelkonna piiril. |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Hirmuste |
| Tekst |
| Kui Suur Töll Kerla kirikut ehitas, mis selle praeguse uue kiriko eest ära lammutati, siis oli ta Sõmera külas Rigu Hindriku kohas kortlis olnud. Senna oli temale sanum toodud, et vaenlane juba suuremat jägo Sörvemaad ära võitnud ja et Salme mehed Massi nömmes oma laagrit üles löönud ja tahavad keigest väest vasto panna, ning et nad keige alandlikuma palvega Suurt Töllo abi paluvad. Sanum tuli öhto hilja peale ja et abi tiitsest vaea oli, ruttas mees varsi teele. Ei ta käinud teed mööda, vaid otse silmalt metsadest läbi Tirimetsa möisa peale välja ja jäi ööseks Tönno kohta, mis Tirimetsa moisa juures. Seal puhkas Töllo lühikest aega ja, öige varakult jalul, kui oue läks, kuulis Salme pool hädaheält. Siis kihvatas ta süda viha pärast. Tiitse tulemisega oli ta unustand söariisto kaasa vötta. Nüüd alles leidis neid vaea. Muud ei olnud seäl õue peäl kätte saada, kui vanad puurattad, neid tõmbas ta sörmede otsa ja ruttas üle karjamaa välja Massi nömme poole, kus praego Sörve öigeusuliste surnoaed seisab, puuvalliga ümberringi müüritud. Kui ta senna oli saanud, nägi ta seda koledat lugu, mis vaenlane Salme ja Üüdibe meestega oli teinud, mis meie aga siin laiemalt seletama ei hakka. Ja see sündis, kui Töllo silmapilgul seda verist tööd oli üle vaatnud, et tema viha pölema läks ja ta jooksis suure rutuga kesk vaenlaste hulga sekka ja hakkas seäl nende ratastega ümber ööritama. Vaenlasi jäi nago heinu maha puperdama. Üürikese aea pärast, kui ligi tunni aega oli vaenlasi maha löönud, ja niikaugel juba lugu oli, et Salme ja Üüdibe mehed juba rõõmuga hakkasid höiskama: „Ta elago! hurrah!“ siis tuli önnetus. Rataste keelte hargi naga läks katki, tagumised rattad läksid keige reitega Tammera Peetri ouest läbi ja löhkusid Läätsa Jaago sauna ja sealauda maha. See alandas Töllo tapmise jõudu – taples veel, kuni rataste põlvepulk ka katki läks. Esemised rattad läksid suure jooniga Kaeta mäelt läbi ja viisid seäl ühe tuuliko juureni maha ja löhkusid Järve pere taga hulk metsa maha, kündsid tükk maad seäl segamini, kus iialgi pärast puu ega rohi ei kasvanud, ja viimaks sündis senna järv. Töllul on nüüd vehmer üksi veel käes, miska tuliselt taples, kuni vehmripulk katki läks ja enam peus ei seisnud. Ja see sündis, kui vehmer Töllo käest ära lipsas, et ta seda kummardades rahva seast läks üles vötma, et üks suur ja tugev mees vaenlaste hulgast möögaga Töllo pea otsast ära löi. Töllo sai varsi aro, et asi öige ep olnud, sai rutuga oma pea maast kätte, võttis kaenla ja hakkas Kerla poole ruttama. Tuli jälle karjamaa väljalt, Suurna ja Lönga külast läbi. Kui ta Kangro pere väravast mööda tuli, siis nägi ta perenaest seäl lehma lüpsvad, oli aga kükitades oma kuuehända natuke paljo üles töstnud. Seda nähes ütles Töllo pea kaenlast:“Vui, noor inimene, ise lüpsad lehma ja perse paljas, kas sul häbi ei ole?“ Noorik kostis: „Kas see siis mitte häbi ei ole, ise suur mees ja käid teed, pead kainus kandes!“ See sana äratas Töllo meele, et ta pea enam otsas ei ole, ja ta süda lõi nõdraks ja pea hakkas kaenlas higistama. Kui ta Söro nõmme Dolli kohast mööda, vana Metsa Koorti kohta Sütema raiska oli jõudnud, seäl löppis ta jõud jalgadest ära; ta langes maha ja heitis hinge. Senna maeti tema keha suure auga tee äere tammede alla maha. Tema surma leinamiseks kandsid keik Saaremaa rahvas 30 päeva kotiriideid selgas. Naesterahvas, kes Kerla kirkkonnas enne suisel aeal punased sukavarred kandsid, ei jöudnud nii rutulise leinaaea tarvis musti sukavarsi tiitsel tööaeal valmis kududa, löikasid sukapöised otsast ära ja käisid leinaaea sukaseärtega. Pärast nägid, et sinised ja mustad sukavarred küll kõlbavad, võtsid naesterahvas nõuks Suure Töllo mälestuseks sinised ja mustad sukavarred kanda ja teevad seda tänapäävani. Teised kirkkonnad pöle seda au Töllole mälestuseks mitte teinud, vaid kandvad suisel aeal punased sukavarred. |
| Redigeeritud tekst |
| Kui Suur Töll Kerla kirikut ehitas, mis selle praeguse uue kiriko eest ära lammutati, siis oli ta Sõmera külas Rigu Hindriku kohas kortlis olnud. Senna oli temale sanum toodud, et vaenlane juba suuremat jägo Sörvemaad ära võitnud ja et Salme mehed Massi nömmes oma laagrit üles löönud ja tahavad keigest väest vasto panna, ning et nad keige alandlikuma palvega Suurt Töllo abi paluvad. Sanum tuli öhto hilja peale ja et abi tiitsest vaea oli, ruttas mees varsi teele. Ei ta käinud teed mööda, vaid otse silmalt metsadest läbi Tirimetsa möisa peale välja ja jäi ööseks Tönno kohta, mis Tirimetsa moisa juures. Seal puhkas Töllo lühikest aega ja, öige varakult jalul, kui oue läks, kuulis Salme pool hädaheält. Siis kihvatas ta süda viha pärast. Tiitse tulemisega oli ta unustand söariisto kaasa vötta. Nüüd alles leidis neid vaea. Muud ei olnud seäl õue peäl kätte saada, kui vanad puurattad, neid tõmbas ta sörmede otsa ja ruttas üle karjamaa välja Massi nömme poole, kus praego Sörve öigeusuliste surnoaed seisab, puuvalliga ümberringi müüritud. Kui ta senna oli saanud, nägi ta seda koledat lugu, mis vaenlane Salme ja Üüdibe meestega oli teinud, mis meie aga siin laiemalt seletama ei hakka. Ja see sündis, kui Töllo silmapilgul seda verist tööd oli üle vaatnud, et tema viha pölema läks ja ta jooksis suure rutuga kesk vaenlaste hulga sekka ja hakkas seäl nende ratastega ümber ööritama. Vaenlasi jäi nago heinu maha puperdama. Üürikese aea pärast, kui ligi tunni aega oli vaenlasi maha löönud, ja niikaugel juba lugu oli, et Salme ja Üüdibe mehed juba rõõmuga hakkasid höiskama: „Ta elago! hurrah!“ siis tuli önnetus. Rataste keelte hargi naga läks katki, tagumised rattad läksid keige reitega Tammera Peetri ouest läbi ja löhkusid Läätsa Jaago sauna ja sealauda maha. See alandas Töllo tapmise jõudu – taples veel, kuni rataste põlvepulk ka katki läks. Esemised rattad läksid suure jooniga Kaeta mäelt läbi ja viisid seäl ühe tuuliko juureni maha ja löhkusid Järve pere taga hulk metsa maha, kündsid tükk maad seäl segamini, kus iialgi pärast puu ega rohi ei kasvanud, ja viimaks sündis senna järv. Töllul on nüüd vehmer üksi veel käes, miska tuliselt taples, kuni vehmripulk katki läks ja enam peus ei seisnud. Ja see sündis, kui vehmer Töllo käest ära lipsas, et ta seda kummardades rahva seast läks üles vötma, et üks suur ja tugev mees vaenlaste hulgast möögaga Töllo pea otsast ära löi. Töllo sai varsi aro, et asi öige ep olnud, sai rutuga oma pea maast kätte, võttis kaenla ja hakkas Kerla poole ruttama. Tuli jälle karjamaa väljalt, Suurna ja Lönga külast läbi. Kui ta Kangro pere väravast mööda tuli, siis nägi ta perenaest seäl lehma lüpsvad, oli aga kükitades oma kuuehända natuke paljo üles töstnud. Seda nähes ütles Töllo pea kaenlast:“Vui, noor inimene, ise lüpsad lehma ja perse paljas, kas sul häbi ei ole?“ Noorik kostis: „Kas see siis mitte häbi ei ole, ise suur mees ja käid teed, pead kainus kandes!“ See sana äratas Töllo meele, et ta pea enam otsas ei ole, ja ta süda lõi nõdraks ja pea hakkas kaenlas higistama. Kui ta Söro nõmme Dolli kohast mööda, vana Metsa Koorti kohta Sütema raiska oli jõudnud, seäl löppis ta jõud jalgadest ära; ta langes maha ja heitis hinge. Senna maeti tema keha suure auga tee äere tammede alla maha. Tema surma leinamiseks kandsid keik Saaremaa rahvas 30 päeva kotiriideid selgas. Naesterahvas, kes Kerla kirkkonnas enne suisel aeal punased sukavarred kandsid, ei jöudnud nii rutulise leinaaea tarvis musti sukavarsi tiitsel tööaeal valmis kududa, löikasid sukapöised otsast ära ja käisid leinaaea sukaseärtega. Pärast nägid, et sinised ja mustad sukavarred küll kõlbavad, võtsid naesterahvas nõuks Suure Töllo mälestuseks sinised ja mustad sukavarred kanda ja teevad seda tänapäävani. Teised kirkkonnad pöle seda au Töllole mälestuseks mitte teinud, vaid kandvad suisel aeal punased sukavarred. |
| Lisaandmed |
| Tekstimärkus |
= E 7/10 (2) < Kärla – P. Süda (1874) |
| Kirjandus |
HVM II |
| Sisu kommentaar |
Tõll |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
33398 |
| Sisestaja |
Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev |
20.09.2018 |
| Lisatud |
20.09.2018 10:50 |
| Viimati muudetud |
27.09.2018 02:40 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
H II 41 |
| Säilik |
|
| Pala |
|
