Arhiiviandmed |
Viide |
KM KO Fond 51, M. 12: l |
Täisviide |
KM KO Fond 51, M. 12: ll – J. Jõgever. |
Viite osad |
Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala: |
Kogumisaasta(d) |
|
Kogujad |
|
Teksti sisu |
Objekti liik |
talu, küla, laager, lahingupaik, poolsaar, saun, järv, rand, mõis, mets |
Tegelased |
rahvas, hiid |
Žanr |
topon, etn, muist |
Jututüüp |
Tammiku peres killapäev; Tõll Hiiumaal saunas; saadikud kutsuvad Tõllu Tõlluste mõisast appi; rüüstajad Sõrve säärel; lahing Määpä/Mäebe k väljal, vankriratas murrab metsa Koltse kõrtsi taga, asemele järv; sõrulased ajavad vaenlase Türju rannal merre; vaenlane Massi t juures laagris; Tiirimetsa mõisa kohal oli 2 Tedremetsa t - tedremängu järgi - siit Tiidrimetsa k nimi. |
Pärimuskohad |
Koht 1 |
Objekti nimetus |
Tammiku talu |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Kihelkonna |
Vana küla |
Rootsiküla? |
Täpsem asukoht |
Kihelkonna kirikult arvata 6 versta lõuna pool, üksik talukoht metsa sees. |
Uus maakond |
Saare maakond |
Koht 2 |
Objekti nimetus |
saun |
Vana maakond |
Läänemaa |
Kihelkond |
Emmaste |
Uus maakond |
Hiiu maakond |
Koht 3 |
Objekti nimetus |
Tõlluste mõis |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Püha |
Vana vald |
Pihtla |
Vana küla |
Tõlluste |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Tõlluste |
Koht 4 |
Objekti nimetus |
Sõrve säär |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Jämaja |
Vana küla |
Sääre |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Sääre |
Koht 5 |
Objekti nimetus |
Koltse järv/mets |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Jämaja |
Vana küla |
Mässa |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Mässa |
Koht 6 |
Objekti nimetus |
Mäebe küla väli |
Rahvapärane nimi |
Määpä küla väli |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Jämaja |
Vana küla |
Mäebe |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Mäebe |
Koht 7 |
Objekti nimetus |
Türju rand |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Jämaja |
Vana küla |
Türju |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Türju |
Koht 8 |
Objekti nimetus |
vaenlase laagripaik |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Anseküla |
Vana küla |
Läätsa |
Täpsem asukoht |
Massi pere juures |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Läätsa |
Koht 9 |
Objekti nimetus |
Tiirimetsa mõis |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Anseküla |
Vana küla |
Metsalõuka |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Metsalõuka |
Koht 10 |
Objekti nimetus |
Tedremetsa talud |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Anseküla |
Vana küla |
Tiirimetsa |
Täpsem asukoht |
varemalt Tiirimetsa mõisa kohal |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Metsalõuka |
Koht 11 |
Objekti nimetus |
Tiirimetsa küla |
Vana maakond |
Saaremaa |
Kihelkond |
Anseküla |
Vana küla |
Tiirimetsa |
Uus maakond |
Saare maakond |
Uus küla |
Tiirimetsa |
Tekst |
(See paik on Kihelkonna kirikkonnas Karala piiris.) Saadikud olid läkitud Suurt Tõllut appi paluma, kes ka temale pidivad ütlema, et rahva esimehed on Tammiku peresse kokku tulnud killapäeva pidama. (Killapäev oli vanarahva nõupidamise päev, mil rahvavanemad, keda esi- ehk eesmeesteks hüüti, kokku tulivad nõu pidama. Tammiku pere on Kihelkonna kirikult arvata 6 versta lõuna pool, üksik talukoht metsa sees.) Suur Tõll andis käsku, et saadikud killaperesse Tammikule tõttavad ja killale ütlevad, et nad ruttu teised saadikud Katri randa läkitavad vaenlaste lugu tähele panema ja siis killale teadust toovad. „Mina,“ ütles Suur Tõll, „tahan täna õhtu Hiiumaale sauna minna, homme õhtu olen ma ka Tammikul, siis saame näha, mis tuleb ette võtta.“ Saadikud ruttasivad tagasi Tammikule ja andsivad killale Suure Tõllu käsku teada. Silmapilk olivad teised saadikud Katri poole tõttamas. Kui vaenlased teadust saivad, et Suur Tõll tulemas on, põgenesivad nad oma laevade peale ja purjetasivad ära... Teisel hommikul tulivad saadikud Sõrvemaalt Tõlluste mõisa. Need palusivad Suurt Tõllut väga alandlikult, et neile appi tuleks, sest need vaenlaste salgad, kes Katri rannast ära põgenesivad, olivad Sõrve säärele maale tulnud ja rüüstasivad rahvast, riisusivad varandust ja tapsivad neid, kes vastu hakkasivad. Peale selle oli sõrulastel see häda, et kõik noored ja tugevamad mehed sel ajal väljas kalapüügil olivad, sellepärast palusivad Sõrve saadikud väga, et Suur Tõll ka meeste abi juure võtaks... Kui Suur Tõll Määpä küla väljale jõudis, sai ta seal ühe vaenlaste salgaga kokku. Nüüd seadis ta omad mehed platsi ja ütles: „Näitke üles, et teie mehed olete, võitke!“ Ise jäi ta pealt vaatama ja juhatama. Kui Suur Tõll tähele pani, et vaenlaste hulk palju perekam oli ja et juba üks Tõlluste mees maha langes, arvas ta enesel õige aja olevat peale hakata, enne kui veel keegi tema meestest appi kisendas. Nüüd ei viitnud Suur Tõll sugugi enam aega, võttis teised vankrirattad teise käe otsa ja hakkas ümber veeretama, mis nii suure hoo ja rutuga sündis, et lühikese ajaga vaenlasi nagu loogu maas oli; omad mehed oli ta enne kõrvale saatnud. Üks salk vaenlasi olivad jalgele valu annud ja põgenesivad Mentu mäest alla. Seda nähes sai Suur Tõll Rüssa Tiidrika rehe ulualt ühe 6-süllase kuusepalgi kätte, sellega viskas ta vaenlaste järele, mis neid viimse meheni magama pani. Kui Suur Tõll rattaid ümber keerutas, oli parema käe vasaku külje tagumise ratta pulk eest ära läinud, ratas lendas õhust läbi kuni Koltse kõrtsi taha metsa, kus ta maha oli langenud. Seal on ratas ühest ära lagunedes hirmust kära teinud, metsa maha murdnud ja maapinda purustanud, kuhu asemele sestsaadik puud ega rohtu pole kasvanud, vaid järv sündinud. Kui Suur Tõll sõrulaste asjad seekord jälle oli korrale seadnud ja vaenlaste surnukehad Mendu rünka lasknud maha matta, pööris ta jälle otse Tõlluste poole. Mehi ei võtnud ta seekord mitte kaasa, vaid käskis neid sõrulaste juures välja puhata ja siis taga järele tulla. Ühel õhtul hilja toodi Tõllule Riigu peresse Sõrvemaalt sõnumid, et Lääne poolt vaenlaste vägi Sõrve säärele maale tulnud ja nii suure jõuga endid laiali laotanud, et vahvad Sõrve mehed neid ei ole jaksanud tagasi tõrjuda. Ühes paigas on sõrulased väikse salga vaenlastega küll nalja teinud, neid põgenema ajades, kus vaenlased sõrulaste vägeva vommide eest põgenedes ja oma nahka hoides meresse läinud ja ära uppunud; tahtnud parem veesurma surra, kui kuival maal sõrulaste kuivas saunas hinge heita. (Seda paika, kus sõrulased vaenlasi meresse tõrjunud, nimetakse tänapäevani Türju rand.) Siiski oli vaenlaste vägi teistes paikades tugev küll; nad tungisivad edasi, tapsivad, riisusivad ja põletasivad, künni Sõrvemaast läbi jõudes Massi pere juure laagrisse heitsivad, et sõjamehed hingada saaksivad. Salme ja Üüdibe rahvas olivad endid kõigest väest vastupanemisele valmistanud ja Tõllule alandliku palvesõna läkitanud – abi paluma. Kui Sõrve saadikud kõik seda lugu Tõllule olivad ära rääkinud ja oma alandliku palve sõnad temale ära ütelnud, ei viitnud Tõll ka sugugi aega, ehk küll õhtu käes oli, ta pistis Sõrve saadikud jakitasku ja ruttas Sõrve poole. Ta ei käinud mitte teed mööda, vaid otse metsast läbi. See tee, mis ta praegu käis, viis teda Tirimetsa mõisa juure Tõnu pere peale metsast läbi. Seal, kus praegu Tirimetsa mõis seisab, olnud sel ajal kaks talukohta, mis Tedremetsa taludeks kutsutud, suures metsalaanes, mis sealt juba peale algas, kus praegu Käeselja mõis seisab. Lõuna pool otsas ses laanes oli enamiste lehtpuumets, kus igasugu lehtpuid võis leida, ka okaspuid oli küllalt. Selles metsas elas väga palju tetri, kes kevadisel hommikul koidu ajal kõik seda metsa oma kudrutamisega täitsivad; seega andis rahvas nende taludele nimeks Tedremetsa talud, kust natukese muutmise läbi praegune Tirimetsa nimi tulnud. Tõll puhkas Tõnu pere õues lühikest aega. Kui juba koiduvalge välja tuli, tungis Massi poolt hädaheal Tõllu kõrvu ja viha vaenlaste ülekohtutöö pärast, mis need tema armsa Sõrvemaa rahvale olivad teinud, täitis kuhjaga tema südant. Seal tuli nüüd korraga tema meele, et rutulise tulemisega eilsel õhtul oli unustanud sõjariistu kaasa võtta. See viga võis parandatud saada, sest Tõnu õues [---]. |
Redigeeritud tekst |
Saadikud olid läkitud Suurt Tõllut appi paluma, kes ka temale pidivad ütlema, et rahva esimehed on Tammiku peresse kokku tulnud killapäeva pidama. (Killapäev oli vanarahva nõupidamise päev, mil rahvavanemad, keda esi- ehk eesmeesteks hüüti, kokku tulivad nõu pidama. Tammiku pere on Kihelkonna kirikult arvata 6 versta lõuna pool, üksik talukoht metsa sees.) Suur Tõll andis käsku, et saadikud killaperesse Tammikule tõttavad ja killale ütlevad, et nad ruttu teised saadikud Katri randa läkitavad vaenlaste lugu tähele panema ja siis killale teadust toovad. „Mina,“ ütles Suur Tõll, „tahan täna õhtu Hiiumaale sauna minna, homme õhtu olen ma ka Tammikul, siis saame näha, mis tuleb ette võtta.“ Saadikud ruttasivad tagasi Tammikule ja andsivad killale Suure Tõllu käsku teada. Silmapilk olivad teised saadikud Katri poole tõttamas. Kui vaenlased teadust saivad, et Suur Tõll tulemas on, põgenesivad nad oma laevade peale ja purjetasivad ära... Teisel hommikul tulivad saadikud Sõrvemaalt Tõlluste mõisa. Need palusivad Suurt Tõllut väga alandlikult, et neile appi tuleks, sest need vaenlaste salgad, kes Katri rannast ära põgenesivad, olivad Sõrve säärele maale tulnud ja rüüstasivad rahvast, riisusivad varandust ja tapsivad neid, kes vastu hakkasivad. Peale selle oli sõrulastel see häda, et kõik noored ja tugevamad mehed sel ajal väljas kalapüügil olivad, sellepärast palusivad Sõrve saadikud väga, et Suur Tõll ka meeste abi juure võtaks... Kui Suur Tõll Määpä küla väljale jõudis, sai ta seal ühe vaenlaste salgaga kokku. Nüüd seadis ta omad mehed platsi ja ütles: „Näitke üles, et teie mehed olete, võitke!“ Ise jäi ta pealt vaatama ja juhatama. Kui Suur Tõll tähele pani, et vaenlaste hulk palju perekam oli ja et juba üks Tõlluste mees maha langes, arvas ta enesel õige aja olevat peale hakata, enne kui veel keegi tema meestest appi kisendas. Nüüd ei viitnud Suur Tõll sugugi enam aega, võttis teised vankrirattad teise käe otsa ja hakkas ümber veeretama, mis nii suure hoo ja rutuga sündis, et lühikese ajaga vaenlasi nagu loogu maas oli; omad mehed oli ta enne kõrvale saatnud. Üks salk vaenlasi olivad jalgele valu annud ja põgenesivad Mentu mäest alla. Seda nähes sai Suur Tõll Rüssa Tiidrika rehe ulualt ühe 6-süllase kuusepalgi kätte, sellega viskas ta vaenlaste järele, mis neid viimse meheni magama pani. Kui Suur Tõll rattaid ümber keerutas, oli parema käe vasaku külje tagumise ratta pulk eest ära läinud, ratas lendas õhust läbi kuni Koltse kõrtsi taha metsa, kus ta maha oli langenud. Seal on ratas ühest ära lagunedes hirmust kära teinud, metsa maha murdnud ja maapinda purustanud, kuhu asemele sestsaadik puud ega rohtu pole kasvanud, vaid järv sündinud. Kui Suur Tõll sõrulaste asjad seekord jälle oli korrale seadnud ja vaenlaste surnukehad Mendu rünka lasknud maha matta, pööris ta jälle otse Tõlluste poole. Mehi ei võtnud ta seekord mitte kaasa, vaid käskis neid sõrulaste juures välja puhata ja siis taga järele tulla. Ühel õhtul hilja toodi Tõllule Riigu peresse Sõrvemaalt sõnumid, et Lääne poolt vaenlaste vägi Sõrve säärele maale tulnud ja nii suure jõuga endid laiali laotanud, et vahvad Sõrve mehed neid ei ole jaksanud tagasi tõrjuda. Ühes paigas on sõrulased väikse salga vaenlastega küll nalja teinud, neid põgenema ajades, kus vaenlased sõrulaste vägeva vommide eest põgenedes ja oma nahka hoides meresse läinud ja ära uppunud; tahtnud parem veesurma surra, kui kuival maal sõrulaste kuivas saunas hinge heita. (Seda paika, kus sõrulased vaenlasi meresse tõrjunud, nimetakse tänapäevani Türju rand.) Siiski oli vaenlaste vägi teistes paikades tugev küll; nad tungisivad edasi, tapsivad, riisusivad ja põletasivad, künni Sõrvemaast läbi jõudes Massi pere juure laagrisse heitsivad, et sõjamehed hingada saaksivad. Salme ja Üüdibe rahvas olivad endid kõigest väest vastupanemisele valmistanud ja Tõllule alandliku palvesõna läkitanud – abi paluma. Kui Sõrve saadikud kõik seda lugu Tõllule olivad ära rääkinud ja oma alandliku palve sõnad temale ära ütelnud, ei viitnud Tõll ka sugugi aega, ehk küll õhtu käes oli, ta pistis Sõrve saadikud jakitasku ja ruttas Sõrve poole. Ta ei käinud mitte teed mööda, vaid otse metsast läbi. See tee, mis ta praegu käis, viis teda Tirimetsa mõisa juure Tõnu pere peale metsast läbi. Seal, kus praegu Tirimetsa mõis seisab, olnud sel ajal kaks talukohta, mis Tedremetsa taludeks kutsutud, suures metsalaanes, mis sealt juba peale algas, kus praegu Käeselja mõis seisab. Lõuna pool otsas ses laanes oli enamiste lehtpuumets, kus igasugu lehtpuid võis leida, ka okaspuid oli küllalt. Selles metsas elas väga palju tetri, kes kevadisel hommikul koidu ajal kõik seda metsa oma kudrutamisega täitsivad; seega andis rahvas nende taludele nimeks Tedremetsa talud, kust natukese muutmise läbi praegune Tirimetsa nimi tulnud. Tõll puhkas Tõnu pere õues lühikest aega. Kui juba koiduvalge välja tuli, tungis Massi poolt hädaheal Tõllu kõrvu ja viha vaenlaste ülekohtutöö pärast, mis need tema armsa Sõrvemaa rahvale olivad teinud, täitis kuhjaga tema südant. Seal tuli nüüd korraga tema meele, et rutulise tulemisega eilsel õhtul oli unustanud sõjariistu kaasa võtta. See viga võis parandatud saada, sest Tõnu õues [---]. |
Lisaandmed |
Kirjandus |
HVM II |
Sisu kommentaar |
Tõll |
Tööprotsess |
IDkood (Koobas) |
33366 |
Sisestaja |
Pille Vahtmäe |
Sisestuskuupäev |
19.09.2018 |
Lisatud |
19.09.2018 13:01 |
Viimati muudetud |
20.09.2018 10:12 |
Andmed Kivikeses |
Säiliku viide |
|
Säilik |
|
Pala |
|