Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide J. W. L. Luce, Wahrheit und Muthmassung...
Täisviide J. W. L. Luce, Wahrheit und Muthmassung, Beytrag zur ältesten Geschichte der Insel Oesel. Pernau 1827, lk. 40 – 43.
Viite osad Kogu:Köide:LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1827
Teksti sisu
Objekti liik küla, mõis, saar, haud
Jututüüp Saaremaa vanema, Töllu, vennad Hiiumaal ja Valjalas, vahetasid labidat; Töll elas Tõllustes, kus mõis tema järgi nime sai; kapsaaed Ruhnus; maetud Amelepa küla tänavale või Tiirimetsa mõisa ligidal; lubab sõja korral appi tulla, karjused narrivad.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Tõllu kapsaaed
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Ruhnu
Uus maakond Saare maakond
Uus vald Ruhnu vald
Koht 2
Objekti nimetus Tõllu haud
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Vana küla Metsalõuka
Täpsem asukoht Tiirimetsa mõisa ligidal
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Metsalõuka
Koht 3
Objekti nimetus Tõllu haud
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Püha
Vana küla Tõlluste?
Täpsem asukoht Tõlliste mõisa ligidale Amelepa küla tänavale
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Tõlluste?
Koht 4
Objekti nimetus Tõlluste mõis
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Püha
Vana vald Pihtla
Vana küla Tõlluste
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Tõlluste
Koht 5
Objekti nimetus Tõlluste küla
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Püha
Vana vald Pihtla
Vana küla Tõlluste
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Tõlluste
Koht 6
Objekti nimetus Valjala küla
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Valjala
Vana küla Valjala
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Valjala
Koht 7
Objekti nimetus Hiiumaa
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Emmaste
Uus maakond Hiiu maakond
Tekst
[TÕLGE.]
Selliste väikeste kokkupõrgete puhul oli loomulikult vanem oma kindluse komandant ja juht vaenuväljal. Kui aga nõudis kogu saare üldine riigihuvi ühist relvastamist ja sõjakäiku, siis valiti ühine juht vanemate seast; või selleks võeti ka mõni sel ajal tuntud ja kuulus kangelane. Selline näib olnud kuulus ja kurikuulus Töll, sest ühe üksiku ringkonna ülem ta polnud. See on siis ainuke tähelepandav mees kaugest minevikust, kellest on säilinud veel muistend vanade eestlaste laadis. Töll oli kohutavalt suur hiid ja suur sõjamees. Tema sõjariistad, kui ta võitles vaenlase vastu, olid rehepars või vankriratas, aga nendetagi võis ta rusikahoobiga maju purustada. Tal oli veel kaks venda, üks elas Hiiumaal, teine oli vanem Valjalas. Viimasega kasutas ta ühiselt sama labidat; kui tal seda vaja oli, siis vilistas ta ja tema vend viskas talle labida Valjalast Töllistesse, kus ta elas ja milline mõis temalt olevat nime saanud. Tema kapsaaed oli Ruhnu saarel. Kui ta tahtis kapsaid süüa, siis pani ta kõigepealt katla tulele, sammus siis 9 penikoormat läbi mere ja tuli kapsastega tagasi, kui vesi hakkas keema. Ta suri ja maeti Tölliste mõisa ligidale Amelepa küla tänavale (ka näidatakse veel praegu tema hauda Tiirimetsa mõisa ligidal). Tema surma eel võis olla suurt kaebamist selle suure vapra mehe kaotamise pärast, seal lohutas ta aga oma kurtvaid sõpru sõnadega: „Kui vaenlane tuleb, siis astuge minu haua peale ja hüüdke: „Töll, vaenlane tuleb!“ siis tõusen ma üles ja aitan teid.“ Vaenlane ei tulnud nii pea, aga uudishimulikud poisikesed, kes karjatasid veiseid tema haua ligidal, teadsid tema testamentlikku lubamist, tahtsid siis proovida, kas Töll sõna peab, läksid tema hauale ja hüüdsid: „Töll, vaenlane tuleb!“ Töll tõusis, vaatas enda ümber ja nägi, et teda on narritud, heitis uuesti magama, ja on nii vihane, et ta nüüd enam üles ei tõuse, kui hüütakse: „Töll, vaenlane tuleb!“
Redigeeritud tekst
Selliste väikeste kokkupõrgete puhul oli loomulikult vanem oma kindluse komandant ja juht vaenuväljal. Kui aga nõudis kogu saare üldine riigihuvi ühist relvastamist ja sõjakäiku, siis valiti ühine juht vanemate seast; või selleks võeti ka mõni sel ajal tuntud ja kuulus kangelane. Selline näib olnud kuulus ja kurikuulus Töll, sest ühe üksiku ringkonna ülem ta polnud. See on siis ainuke tähelepandav mees kaugest minevikust, kellest on säilinud veel muistend vanade eestlaste laadis. Töll oli kohutavalt suur hiid ja suur sõjamees. Tema sõjariistad, kui ta võitles vaenlase vastu, olid rehepars või vankriratas, aga nendetagi võis ta rusikahoobiga maju purustada. Tal oli veel kaks venda, üks elas Hiiumaal, teine oli vanem Valjalas. Viimasega kasutas ta ühiselt sama labidat; kui tal seda vaja oli, siis vilistas ta ja tema vend viskas talle labida Valjalast Töllistesse, kus ta elas ja milline mõis temalt olevat nime saanud. Tema kapsaaed oli Ruhnu saarel. Kui ta tahtis kapsaid süüa, siis pani ta kõigepealt katla tulele, sammus siis 9 penikoormat läbi mere ja tuli kapsastega tagasi, kui vesi hakkas keema. Ta suri ja maeti Tölliste mõisa ligidale Amelepa küla tänavale (ka näidatakse veel praegu tema hauda Tiirimetsa mõisa ligidal). Tema surma eel võis olla suurt kaebamist selle suure vapra mehe kaotamise pärast, seal lohutas ta aga oma kurtvaid sõpru sõnadega: „Kui vaenlane tuleb, siis astuge minu haua peale ja hüüdke: „Töll, vaenlane tuleb!“ siis tõusen ma üles ja aitan teid.“ Vaenlane ei tulnud nii pea, aga uudishimulikud poisikesed, kes karjatasid veiseid tema haua ligidal, teadsid tema testamentlikku lubamist, tahtsid siis proovida, kas Töll sõna peab, läksid tema hauale ja hüüdsid: „Töll, vaenlane tuleb!“ Töll tõusis, vaatas enda ümber ja nägi, et teda on narritud, heitis uuesti magama, ja on nii vihane, et ta nüüd enam üles ei tõuse, kui hüütakse: „Töll, vaenlane tuleb!“
Lisaandmed
Tekstimärkus Originaal saksa keeles.
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33364
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 19.09.2018
Lisatud 19.09.2018 10:49
Viimati muudetud 20.09.2018 10:13
Andmed Kivikeses
Säiliku viide
Säilik
Pala