Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 15, 120/1 (78)
Täisviide ERA II 15, 120/1 (78) < Saarde khk. - Jaak Sõggel < Karl Rein (1928)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:15LK1:120LK2:121Pala:78
Kogumisaasta(d) 1922
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Karl Rein Pärnumaa, Saarde
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Jaak Sõggel
Teksti sisu
Objekti liik org
Tegelased hiid/kurat
Žanr muist
Jututüüp Vanapagan pages Koodiorust, kuna sinna kuuldus kirikukellade helin ja vaimulikud laulud
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Koodiorg
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Vana-Kariste
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Päigiste
Tekst
Kuida Vanapagan Koodiorust minema sai.
See oli vanal ajal, kui Vana-Kariste Koodi oru ümbrust kattis suur laialine pime mets, elas sääl Vanapagan rõõmsat ja muretut elu. Ükski ei tülitanud teda, tema tegevuses. Ka koerte haukumisi ei olnud ühestki küljest kuulda. Isegi kirik olnud kaugel, see asunud Penuja vallas Alliste mäe pääl. Paremat, ega vaiksemat kohta ei teadnud Vanapagan halli taeva alt otsidagi.
Aeg-ajalt ja aast-aastalt raiutud mets ikka Koodi oru kallastelt vähemaks, asutatud talud, isegi külad lähedusesse. Ka kirik ehitatud Koodiorust mitte kaugele. Kõik see pahandanud Vanapaganat hirmsaste: ta katsunud küll kõiksugu kunstidega rahva tööd takistada, kuid vähe tema ettevõtetest läinud täide ja see vihastanud teda veel enam.
Kord läinud karjastest [mööda], karjased teda nähes löönud kartma ja hakkanud Jumala keeli paluma. Seda kuuldes põgenenud Vanapagan, kus seda ja teist, ega ole sellest ajast karjasid enam tülitanud. Koodi orus, kodus olles kõlanud juba Pudru- ja Sirgeküla naiste vaimulik laulmine kõrvu Vanapaganale, mis talle hingerahu ei annud. Ja kui veel kiriku kella helin iga pühapäev Koodi orgu Vanapagana kõrvu kostnud, ehmatanud ta kangeks. Esi otsa ei tahtnud ta uskuda, et see Jumala kojast tulnud, aga viimaks, kui kuulnud, et see ühelgi pühapäeval ära ei jäänud, teinud Vanapagan ülepää, kaela otsuseks - Koodi orust põgeneda, põgeneda jäädavalt. Sellest päevast on Vanapagan Koodiorust ära läinud, teadmata kuhu.
Redigeeritud tekst
Kuida Vanapagan Koodiorust minema sai.
See oli vanal ajal, kui Vana-Kariste Koodi oru ümbrust kattis suur laialine pime mets, elas sääl Vanapagan rõõmsat ja muretut elu. Ükski ei tülitanud teda, tema tegevuses. Ka koerte haukumisi ei olnud ühestki küljest kuulda. Isegi kirik olnud kaugel, see asunud Penuja vallas Alliste mäe pääl. Paremat, ega vaiksemat kohta ei teadnud Vanapagan halli taeva alt otsidagi.
Aeg-ajalt ja aast-aastalt raiutud mets ikka Koodi oru kallastelt vähemaks, asutatud talud, isegi külad lähedusesse. Ka kirik ehitatud Koodiorust mitte kaugele. Kõik see pahandanud Vanapaganat hirmsaste: ta katsunud küll kõiksugu kunstidega rahva tööd takistada, kuid vähe tema ettevõtetest läinud täide ja see vihastanud teda veel enam.
Kord läinud karjastest [mööda], karjased teda nähes löönud kartma ja hakkanud Jumala keeli paluma. Seda kuuldes põgenenud Vanapagan, kus seda ja teist, ega ole sellest ajast karjasid enam tülitanud. Koodi orus, kodus olles kõlanud juba Pudru- ja Sirgeküla naiste vaimulik laulmine kõrvu Vanapaganale, mis talle hingerahu ei annud. Ja kui veel kiriku kella helin iga pühapäev Koodi orgu Vanapagana kõrvu kostnud, ehmatanud ta kangeks. Esi otsa ei tahtnud ta uskuda, et see Jumala kojast tulnud, aga viimaks, kui kuulnud, et see ühelgi pühapäeval ära ei jäänud, teinud Vanapagan ülepää, kaela otsuseks - Koodi orust põgeneda, põgeneda jäädavalt. Sellest päevast on Vanapagan Koodiorust ära läinud, teadmata kuhu.
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas USN, kontrollis ja parandas Mare Kalda [pagan]
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 33343
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 18.09.2018
Lisatud 20.06.2012 15:17
Viimati muudetud 23.09.2018 03:01
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 15
Säilik
Pala