AVALEHTTEATEDLogi sisse
Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 60004/6 (1)
Täisviide E 60004/6 (1) < Kärla khk – K. Loiken (1927)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:60004LK2:60006Pala:1
Kogumisaasta(d) 1927
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
K. Loiken
Pala päritolukoht Saaremaa, Kärla
Teksti sisu
Objekti liik talu
Tegelased hiid, isik
Žanr muist, topon
Jututüüp Kõõru külas Maie t - karu Maie lambakarjas, Tõllu poeg läheb isale külla ja aitab teel Maiet.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Maie talu
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana küla Kõõru
Vana talu Maie
Uus maakond Saare maakond
Tekst
Kõõru küla asub Saaremaa loodepoolses nukas Pidula lahe lähedal. Sääl elanud kord üks Maie-nimeline naisterahvas ja pidanud suurt lambakarja. Korra pääsnud üks noor karu Maie lammaste karjaaeda ja hakanud sääl lambaid maha materdama. Naine kisendanud, hurjutanud ja pildunud karu kividega, millest aga noor mesikäpp tähelegi ei pannud. Maie kisa pääle töttanud külarahvas kokku, aga ometi ei julgenud keski tõsiselt kurjategija kallale minna. Parajasti juhtunud ka Tõllu poeg säält mööda minema, kes, Vaigu Veerelt isa juurest tulles, sammud Salme poole säädis, kus üks riste-isa teda omale appi palunud. Mai tundnud juba poega Tõlli ammu ennemini ja hakan teda nähes kisendama: „Tõllikene, pojukene, tule appi, karu lambaaias!“ Noor Tõll astunud lähemale, võtnud kerge vaevaga karu kaelast kinni ja viskand vastu kivi räbalateks. Kõik päältvaatajad imestanud noore vägilase vahvuse üle ja kiitnud tema suurt jõudu. Mai aga silitanud ja tänanud teda kõige kuldsemate sõnadega, lubanud temale teha tuliuue särgi kõige puhtamast linasest riidest ja kõige paremast villasest riidest vammuse. Noor Tõll aga öölnud, et see väikene häätegu juba tasutud olla. Aasta eest tulnud ta kord sedasama teed kaugemalt Saare idapiirelt ja läinud Vaigu Veerele isa vaatama. Pitkast teekonnast olnud ta näljane ja väsinud, sääl aga annud Mai temale süüa ja valmistanud magamise aset.
„Oh sa kulla pojuke,“ hüüdnud Mai, „seda ei maksa meele tuletada! Mullu oli meil vaene aasta, nagu seegi aasta; toit oli kehv ja ase kõva! Tunamullu olid hoopis teised ajad.“
Sääljuures hakkand ta pisarsilmil laulma:
„Kulla Kuke poisike,
miks sa tulid mullu meile?
Eks sa tulnud tunamullu,
kus meil jõed õlut jooksid,
viinaallikad ka,
mitu haru mõisateed.
Nüüd sa tulid kevadisel,
kevadisel kõval ajal,
riisud riideehekessi,
katkud kaelakudrukessi!“
Mai valmistanud noore Tõllule jälle toitu teemoonaks ja teinud tale ka mõnda väikest kingitust. Ka lubatud särgi ja vammuse toimetanud ta hiljem temale kätte.
Praegus asub Kõõru külas Maie-nimeline talu, mis sellest Maie-nimelisest naisest olla jäänud.
Redigeeritud tekst
Kõõru küla asub Saaremaa loodepoolses nukas Pidula lahe lähedal. Sääl elanud kord üks Maie-nimeline naisterahvas ja pidanud suurt lambakarja. Korra pääsnud üks noor karu Maie lammaste karjaaeda ja hakanud sääl lambaid maha materdama. Naine kisendanud, hurjutanud ja pildunud karu kividega, millest aga noor mesikäpp tähelegi ei pannud. Maie kisa pääle töttanud külarahvas kokku, aga ometi ei julgenud keski tõsiselt kurjategija kallale minna. Parajasti juhtunud ka Tõllu poeg säält mööda minema, kes, Vaigu Veerelt isa juurest tulles, sammud Salme poole säädis, kus üks riste-isa teda omale appi palunud. Mai tundnud juba poega Tõlli ammu ennemini ja hakan teda nähes kisendama: „Tõllikene, pojukene, tule appi, karu lambaaias!“ Noor Tõll astunud lähemale, võtnud kerge vaevaga karu kaelast kinni ja viskand vastu kivi räbalateks. Kõik päältvaatajad imestanud noore vägilase vahvuse üle ja kiitnud tema suurt jõudu. Mai aga silitanud ja tänanud teda kõige kuldsemate sõnadega, lubanud temale teha tuliuue särgi kõige puhtamast linasest riidest ja kõige paremast villasest riidest vammuse. Noor Tõll aga öölnud, et see väikene häätegu juba tasutud olla. Aasta eest tulnud ta kord sedasama teed kaugemalt Saare idapiirelt ja läinud Vaigu Veerele isa vaatama. Pitkast teekonnast olnud ta näljane ja väsinud, sääl aga annud Mai temale süüa ja valmistanud magamise aset.
„Oh sa kulla pojuke,“ hüüdnud Mai, „seda ei maksa meele tuletada! Mullu oli meil vaene aasta, nagu seegi aasta; toit oli kehv ja ase kõva! Tunamullu olid hoopis teised ajad.“
Sääljuures hakkand ta pisarsilmil laulma:
„Kulla Kuke poisike,
miks sa tulid mullu meile?
Eks sa tulnud tunamullu,
kus meil jõed õlut jooksid,
viinaallikad ka,
mitu haru mõisateed.
Nüüd sa tulid kevadisel,
kevadisel kõval ajal,
riisud riideehekessi,
katkud kaelakudrukessi!“
Mai valmistanud noore Tõllule jälle toitu teemoonaks ja teinud tale ka mõnda väikest kingitust. Ka lubatud särgi ja vammuse toimetanud ta hiljem temale kätte.
Praegus asub Kõõru külas Maie-nimeline talu, mis sellest Maie-nimelisest naisest olla jäänud.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll; Tõllu poeg
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32946
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 11.09.2018
Lisatud 11.09.2018 09:32
Viimati muudetud 27.09.2018 02:49
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik
Pala