| Arhiiviandmed |
| Viide |
ERA II 234, 329/32 (1) |
| Täisviide |
ERA II 234, 329/332 (1) < Karksi khk. ja v., Leeka t. - Julius Kosenkranius < Leena Kosenkranius, s. 1881 (1939) |
| Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:234LK1:329LK2:332Pala:1 |
| Kogumisaasta(d) |
1939 |
| Esitajad |
| Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
| Leena Kosenkranius |
|
Viljandimaa, Karksi, Karksi v., Leeka t.
|
Viljandimaa, Karksi, Karksi v., Leeka t.
|
|
|
s. 1881 |
|
| Kogujad |
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
koobas, soo/raba, pelgupaik |
| Tegelased |
loom/lind/kala |
| Žanr |
muist, andm, aj |
| Jututüüp |
Rubina soos oldud peidus sõjaajal. Paosaunad. Soos palju loomi. Hunte kardetud. Kuid veel rohkem kardetud Suur-Korillat |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Rubina soo |
| Vana maakond |
Pärnumaa |
| Kihelkond |
Karksi |
| Uus maakond |
Viljandi maakond |
| Uus vald |
Karksi vald |
| Tekst |
Karksis asuva Rubina soo kohta räägib rahvas Karksis järgmist: Rubina soo ääres leidub praegu palju urkaid ja auke, mis on liivakivi kihis. Soo äär on natuke kõrgem soo pinnast. Rubina sood ümbritseb suur mets. Nende aukude ja urgaste kohta räägitakse järgmist: Arvatavasti Põhjasõja ajul olevat inimesed endid peitnud soo äärtel asuvatesse koobastesse sõjamöllu ja röövlite eest. Kohalikus keeles kutsutakse neid urkaid paosaunadeks. Soos leidub veel praegu mingisuguseid ehitiste jäänuseid, milliseid kaevatakse praegu välja koos turbaga. Rahvas räägib, et soo peal olevat vanasti, arvatavasti ka Põhjasõja aegu, olnud suur puust sild, mis oli olnud salateeks teisele poole sood. Soo ääres olevat veel vanasti olnud onne, mille jäänuseid veel praegugi välja kaevatakse. Rahvas räägib, et vanasti kord olevat elanud Karksis asuva Rubina soos imelik loom, keda ümbruskonnas rahvas kutsunud Suur-Korillaks. See Suur-Korilla olevat olnud lõvi moodi suur loom. Ta olevat ära jooksnud Tartust ja asunud elama Rubina soosse. Et Rubina soos palju marju olevat leidunud, siis oli see koht ka tuntud marjulistele. Soos olevat kasvanud õige rohkesti jõhvikaid, murakaid ja mustikaid. Marjulised olevat aga üksinda kartnud soos liikuda, sest kardeti soos asuvat Suur-Korrilat. Peale selle olevat Rubina soos rikas olnud vanasti loomadest. Seal soos, nagu räägitakse, olevat elanud kõiksuguseid loomi, nagu ilveseid, põtru, hunte, karusid, rebaseid jne. Hunte ja karusid marjulised Rubina soos olevat eemale tõrjunud vikati kõlistamisega. Hundid ja karud olevat kartnud Rubina siis vikati kõlinat. Kord näljaajal ja talvel külmaga olevat hundid soost välja tulnud ümbruskonda röövretki korraldama, kus olid ära röövinud palju loomi ja inimeste käest olevat hundid isegi ühe lapse ära röövinud. Iga aasta jüripäeva õhtul (Aprillis) tulevat soovaim ennast inimestele näitama kassina, mis pidada tähendama head õnne.
Rubina siis olevat vanasti asunud sild. Silla jäänuseid olevat välja kaevatud ja need palgid olevat olnud nii terved ja tugevad, et neist olevat ehitatud isegi veel maju ja tehtud laudu.
|
| Lisaandmed |
| Sisu kommentaar |
ka Helme khk |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
32933 |
| Sisestaja |
Reeli Reinaus |
| Sisestuskuupäev |
10.09.2018 |
| Lisatud |
20.06.2012 17:57 |
| Viimati muudetud |
10.09.2018 21:25 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
ERA II 234 |
| Säilik |
|
| Pala |
|
