Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 109, 187/9 (39)
Täisviide RKM II 109, 187/9 (39) < Halliste khk., Abja-Paluoja - Mats Laarman < Mats Laarman, s. 1873 (1961)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:109LK1:187LK2:189Pala:39
Kogumisaasta(d) 1961
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Mats Laarman Pärnumaa, Halliste, Abja-Paluoja
1873
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Mats Laarman
Teksti sisu
Objekti liik küla
Tegelased vaimolend
Žanr muist
Jututüüp Sammaste külas käinud naine peale surma kodus ja tahtnud oma hame kätte saada
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Sammaste küla
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Sammaste
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste
Tekst
Vaim oma hamet tagasi nõudmas
/Sammaste murrakus/
Märgin siia veel ühe teise muinasjutu, mille ka lapsena Ploomi-tädi käest kuulsin. Tädi jutustas:
Ku mea alle peris väike tidrukuke olli, sures mede tõistre alatare man sulasel naine äkselt ärä. Oleved tõine õige tige inimene ollu ja ta ei oleved hengerahu andan ei omal rahval alatare man egä ka mäelt inimestel: iki üits alatine pahandamine ja sõnade pildmine. Ku naine juba õige lõpmise lähüksen ollu, visanu ta siiski viel oma viimätse ähvärduse vällä: "Arvade ja oodade küll juba ammu, et miust valla saade, aga küll ma tule teid varsti jälle vaatama."
Vana Mihkel ütelnu selle ähvardamise kohta: "Kange inimene sie miu Mari iki küll olli ega temä ei jätä, viimäti hakkabki meid ka pääle surma jälle kiusame."
Mari kirstupaneku ja kirikaida viimise man tennu sis inimese küll kik nie õppused ära, mis ei lase koolnut änäm hauast vällä ja kodu tagasi tulla, aga ei olevad sie midagi mõjunu ning tõisel või kolmandel õhtul pääle matust nätt muidu Marit alatare ja mäelt majade ümmer liikman oleved, valge palajas, mis tal kirstun pääl oli, ümmer võet. No hakanu terve talu täüs inimesi nüüd pelgäme ja ei tohi hämariku aal änäm vällä kah minnä, kes tääb, mis Mari tetä võtab.
Ollu sis mäel üits õige julge ja atsakas tüdruk, see ütlenu, et tema Marit ennem ei ole pellänu ja nüüd ka ei pelga, et lääb ja küsib, mis Maril maha oma jäänü, et tagasi kodu tuleb. Lännügi sis kah ütel õhtul, ku Mari majade vahel kõndin, sellele julgesti vastu, võttan palaja veerest kinni ja küsinu: "Mari, mis sa maha oled uneten?"
Mari ei ole aga ütte sõnagi lausunu, jättän palaja tüdruku kätte ja kadunu esi ärä.
Aga nüüd hakanud ta öösiti mäelt tare usse taga soiguma: "Kus te mu hamme pandsite? Andke mu hame kätte!" Ei jätä hamme nõudmest järgi kah mitte. Võttangi sis tüdruk surnu palaja ja lännü seda temäle ütel õhtul tagasi viima, aga ku tidruk lännu Marile kätte andma, saanu ta selle käest üte lopsu sellä pihte. Sellest jäänu tidruk ilma keelete, ei ole saanu änam sõnagi suust, pidänu sänge heitma ja ei olegi änäm üles tõusnu. Ku tüdrukut mõskma mint ja tal surmarõõvid hakat selga panema, ollu sällä pääl sinine käe jälg näta, viis sõrme käel harali.
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas Salle Kajak 2005 kontrollis Mare Kõiva 2007 [ns/koduk]
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32904
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 09.09.2018
Lisatud 09.09.2018 21:48
Viimati muudetud 09.09.2018 23:04
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 109
Säilik
Pala