Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 109, 121/5 (21)
Täisviide RKM II 109, 121/5 (21) < Halliste khk., Abja-Paluoja k. - Mats Laarman < Mats Laarman, s. 1873 (1961)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:109LK1:121LK2:125Pala:21
Kogumisaasta(d) 1961
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Mats Laarman Pärnumaa, Halliste, Abja-Paluoja
1873
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Mats Laarman
Teksti sisu
Objekti liik küla
Tegelased isik, uss, nõid/ravija
Muud märksõnad ravimine
Žanr biogr, uk med
Jututüüp Sammaste külas elanud mõisaülem Johann Limberg, kes teadnud ussisõnu ja suutnud hammustuse valu ära võtta
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Sammaste küla
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Sammaste
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste
Tekst
Õisu metsaülem Limberg
1865. aastal asus Sammastesse elama uus Õisu metsaülem Johann Limberg. Limberg oli lõpetanud Valga kihelkonnakooli õpetajate seminari ja pärastpoole õppinud maamõõtmise tehnika. Limberg sai omale eluaseme vastvalminud majas Rimmus, kus siiamaani on eluaseme omanud ka pärastised Õisu ja Kaarli metskonna valitsuse ülemad.
Omatmoodi kentsakas mees oli see uus metsaülem Limberg. Ta oli saanud oma aja kohta hea hariduse, aga sellegipärast uskus tema nõidumist, õigemini öelda maagiliste sõnade abil võimet korda saata ebaloomulikke toiminguid. Nõnda on tema tõendanud mitmele inimesele, et tema on omandanud ühelt targalt võlusõnad, mille abil tema välja võib kutsuda teatavas ümbruskonnas ussid (rästikud) ja need sundida oma järel käima. Ta ei usaldavat aga edaspidi enam neid võlusõnu enam kasutada, sest viimasel korral jäänud ta nendega hätta, kui ussid olid välja kutsutud: ei tahtnud ega tahtnud nad tema kannult enam maha jääda. Tema olla väljakutse sooritanud Iiresoo serval Kaubi piiri läheduses ja kohe vingerdanud ussid sihi peale kokku haruldaselt suurel arvul; ei ole lasknud teda enam koha pealt ära minna, oleks tulnud mõnele neist peale astuda, aga vigastada ja tappa polevat temal lubatud olnud. Selle läbi olevat võinud sündida suur õnnetus. Mis teha, hea nõu kallis? Võtnud siis L. ette kannatlikult oodata, mis loost lõpuks saab ja jäänud rahulikult sihi keskel seisma. Hea tükikese aja möödumisel jätnudki ussid tema ümber ringlemise vähemaks ning hakanud aeg-ajalt üksilt koost lahkuma. Kui ussiparv harvenenud ja juba jalaga astuda saanud, hakanud L. pikkamisi kodu suunas mööda metsasihti astuma, kuigi ussid, kuigi vähesel arvul teda kuni Rae talu koplini saatnud.
Nõnda Limbergi jutustus minu isale. Ta olevat ka mitmele teisele tuttavale nõndasama ussidelugu kõnelenud. Ise muidugi mingit nõidumise värki ei uskunud ja luges Limbergi kõne luiskamiseks, aga pärastpoole kaldus tema ühe episoodi tagajärjel siiski arvama, et Limbergi tegutsemises midagi omapärast ilmneb.
See episood, millest kõne, oli järgmine. Minu isa jäi leseks, aga abiellus varsti uuesti. Tema noor naine tuli heinalistele küüni juurde Nõmmel lõunat tooma. Paljajalu üle niidetud heinamaa astudes oli tal jalg kogemata kännu kõrval lamavat rästikut puutunud ja see oli siis naese jalga nõelanud. Küüni juurde jõudes oli jala seljal kaks punast täppi näha, ussi kihvtihammaste jäljed, mille ümber aga õige pea paistetus tekkis ja kiiresti mööda jalasäärt ülespoole kerkis. Algult peale tundis naene kanget valu. Haige tuli vankril koju viia, sest jala peale toetamine oli võimatu. Isa püüdis koduste abinõudega ühte-teist suure valu vähendamiseks midagi ette võtta, aga ilma tagajärgedeta. Paistetuse all seisis juba terve jalg kuni puusani, kui Limberg, õnnetusest kuulda saades Nõmmele haiget vaatama tuli.
Ta palunud haiget jalga näidata. See olnud paistetanud kui pakk ja sinikaks tõmbanud. Siis küsinud Limberg, mis karva uss oli olnud, kuhu see kadunud ja ajanud muud juttu, ise hiljukesi käega jalga masseerides. Kõneledes ei ole aga haige seda märganudki, et hirmsad valud jalalt kadunud. Kui Limberg küsinud, kas jalg ikka veel valutab, imestanud küsitu, et valu äkki haihtunud.
Pärast Limbergi külaskäiki hakkas paistetus kiiresti alanema ja jalg paranes peagi.
Perenaine kõneles pärast tihti seda lugu ja jäi arvamusse, et Limbergi käe sees sarnane imejõud peitus, mille puudutamine tema jalalt valu võttis ja haiguse parandas.
Häda ajab härja kaevu ja sunnib inimesi proovima vahendeid, mille üle muidu irvitati ja pilgati. Koolmeistri haiget perenaist käisid paljud tuttavad vaatamas ja oma tarkuse salvest temale häid õpetusi jagamas. Tulnud Nõmmele ka vana Ploomi tädi ja palunud luba haiget jalga vaadelda, sest temal olla varuks sõnad, mis ussi viha maha võtvat. Ta posinud siis midagi jala juures, sõnades pärast seda haigele, et küll ta nüüd pea terveks saab. Paari päeva pärast tulnud ta uuesti tagasi Nõmmele ja seletanud haigele, et temal sõnadega pisuke äpardus juhtunud: temal olla sarnased sõnad, mis kui neid enne metsa minekul loetakse, ussi viha eest hoiavad, et need ei nõelaks, aga mitte sellised, mis ussi viha pärast nõelamist maha võiksid võtta.
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007 [ns/ns]
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32902
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 09.09.2018
Lisatud 09.09.2018 21:48
Viimati muudetud 09.09.2018 22:49
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 109
Säilik
Pala