Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 109, 105/7 (11)
Täisviide RKM II 109, 105/7 (11) < Halliste khk., Abja-Paluoja - Mats Laarman < Mats Laarman, s. 1873 (1961)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:109LK1:105LK2:107Pala:11
Kogumisaasta(d) 1961
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Mats Laarman Pärnumaa, Halliste, Abja-Paluoja
1873
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Mats Laarman
Teksti sisu
Objekti liik saun
Tegelased nõid/ravija
Muud märksõnad ravimine
Žanr andm, uk med, biogr
Jututüüp Vatuhärra Ann - ravitseja ja ennustaja
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Vatuhärra Anne saun
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Halliste
Vana küla Nõmme
Vana talu Rae
Uus maakond Viljandi maakond
Uus küla Sammaste?
Tekst
Vatuhärra Ann
Kui ma alles pisike poisipõnn olin ja ema kaasas koolimaja juurest Nõmmele läksin, siis märkasin ma Rae talu koplist läbi minnes teise Rae õueaia ääres ühe vana maja jäänuseid, kelle maja siin on asumas olnud, vastas ema: „Siin asus, enne juba kui mina koolimajasse elama tulin, vana Vatuhärra Anne saun.“ Pikemalt mulle ema midagi ei teadnud enam seletada. Mulle jäi aga see kentsakas nimi Vatuhärra Ann õige kindlasti meelde ja pärastpoole, kui ma juba kodu ümbruses asuvaist kohtadest suuremat huvi tundma hakkasin, pöördus mõte pea iga kord, kui tuttavat rada mööda Nõmme poole sammusin, küsimuse juurde tagasi „Kes oli siis õieti see Vatuhärra ja kes tema Ann?“
Pikkamööda sain ma selle üle kuulda järgmist.
Vatuhärrast enesest ei teadnud mulle küll keegi midagi lähemalt ja täpsemalt seletada, küll aga Annest. Läinud sajandi algul seisnud abikotusel, millest eelpool kõne, tõepoolest saun ja selles elanud vana eideke, kes Vatuhärra Anne nime all õige laias ringkonnas ümberkaudu kui valuvõtja, maalisearst, tuleviku ettekuulutaja jne kuulus olnud.
Eriti paljo teadis mulle Vatuhärra Annest rääkida Jossu tädi, vallakassaka vana ema. Jossu tädi jutu järele olnud Ann hea vanaeideke, kes kellegile oma tarkusesõnadega halba ei teinud ega soovinud. Eriti otsitud ja lugupeetud olnud ta maalisearstina. Tädi teadis õige mitu inimest nimetada, kes maaliste käes hädas olnud ja kes kuskilt haiguse vastu abi ei saanud, kuni viimaks Ann aitas. Nii olnud maalistega hädas Mäelt-Virbati perenaine. Ihu pea üleni punaseid plekke täis, mis kõõmendavad ja sügelevad ning ei anna rahu ei öösel ega päeval. Mõnda aega on ta haigust arstida katsunud küll ühe ja teise targa õpetuse järele, haigeid kohti nii ja teisiti pesenud ja võidnud, aga asjatult: maalised ei kao. Läheb perenaine viimati Anne poole abi otsima. Ann vaatab haiguse järele ja sõnab, et abi vist küll hiljaks on jäänud, sest varemalt oleks see hoopis kergem anda olnud, aga katset võib veel siiski teha. Pärib siis järele ühte kui teist asja. Millal haigus alganud, kas perenaine mäletab, et ennem kuskil palja maa peal pikali on olnud ja seal magama jäänud ning palju muid asju. Läheb siis perenaise seltsis Mäelt-Virbatile. Seal käib ta need kohad läbi, kust tema arvates maalised võisid tekkida, toimetab seal ka midagi, annab perenaisele ka üht rohtu peale määrida ja näe, haigus hakkas paranema ja perenaine saigi terveks.
Jossu tädi lõpetas oma jutu sõnadega: „Ega teie, noored inimesed, küll enam ei usu maalisi ega ka maatarku, aga kui te elate ja teil häda kätte tuleb, küll te siis hädaga uskuma hakkate, et teid teie raamatutarkus aidata ei suuda.“
Lisaandmed
Tekstimärkus Sisestas Salle Kajak 2005, kontrollis Mare Kõiva 2007 [ns/ns?]
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32892
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 09.09.2018
Lisatud 09.09.2018 21:48
Viimati muudetud 09.09.2018 22:08
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 109
Säilik
Pala