AVALEHTTEATEDLogi sisse
Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM, Mgn. II 111 a
Täisviide RKM, Mgn. II 111 a < Kihelkonna khk ja v, Odalätsi k – R. Põldmäe < Sohvia Luugus, 65 a (1958)
Viite osad Kogu:RKM, Mgn. IIKöide:111LK1:LK2:Pala:a
Kogumisaasta(d) 1958
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Sohvia Luugus Saaremaa, Kihelkonna, Odalätsi k
65
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Rudolf Põldmäe
Teksti sisu
Objekti liik talu, allikas, auk/lohk, puu, kivi, järv, küla, põld
Tegelased nõid/ravija, kurat, isik, hiid
Žanr u, muist, üh, topon
Jututüüp Odalätsi allikad - Tõllu jäljeaugud; Odalätsi k - Tõll viskab Vanapaganat odaga, oda läks katki; Muhu Madli elas Taavi t kitselaudas, posis inimestele kurja; Tõll tõi Karujärvest kive Madli müürimiseks - Raka kivi kukub Raka kohta - rakmed tühised; teine kivi Mikuniidi pölmele; metsas mänd ja küna, kus Madli sõi ja posis, suri Jääramää auku.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Odalätsi küla
Rahvapärane nimi Odalätsi
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana vald Kihelkonna
Vana küla Odalätsi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Odalätsi
Koht 2
Objekti nimetus Odalätsi allikad
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana vald Kihelkonna
Vana küla Odalätsi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Odalätsi
Koht 3
Objekti nimetus Taavi talu/kitselaut
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana vald Kihelkonna
Vana küla Odalätsi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Odalätsi
Koht 4
Objekti nimetus Karujärv
Rahvapärane nimi Karujärv
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana vald Kihelkonna
Vana küla Karujärve
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Karujärve
Koht 5
Objekti nimetus Raka kivi
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana küla Pidula
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Pidula
Koht 6
Objekti nimetus Raka talu
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana küla Pidula
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Pidula
Koht 7
Objekti nimetus Miku niit
Rahvapärane nimi Mikuniidi pölme
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana vald Kihelkonna
Vana küla Odalätsi
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Odalätsi
Märkus PV: Vt Pärandkultuuri kaardikihti.
Koht 8
Objekti nimetus Muhu Madli mänd ja küna
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana küla Odalätsi?
Täpsem asukoht metsas
Uus maakond Saare maakond
Märkus PV: Mänd kuivanud, pole enam. Pärandkultuuri kaardil Odalätsi küla juures Ravi männik, kas ehk seotud?
Koht 9
Objekti nimetus Jääramää auk
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Vana vald Kihelkonna
Vana küla Pidula?/Kuremetsa?
Täpsem asukoht 4 km Odalätsi külast minna.
Uus maakond Saare maakond
Tekst
Odalätsi allikad on sellest tulnd, et vana Suure Töllu jäljeaugud on need. Sääl on neid palju – kas tuhandeid või rohkem veel, mis neid on. Jah, ja siis vana Kurivaim oli ka sääl olnd Suure Tölluga seltsis. Noh, need olid sääl vastamisi kahekesti läind. Jah, ja siis see Odalätsi küla on sellest nime saand, et Suur Tõll oli, noh, viskand teda odaga. Viskand ja oda läind katki, siis ütlend:
„Noh, see oda läts.“
Sellest saand see küla nime. Noh, aga siis oli Suure Töllul veel sääl üks vaenlane – Muhu Madli. Jah, ja see tegi inimestele... oli kurja teind ja siis jälle, noh, oli Töllule ka kurja teind. Ja see oli magand jälle Taavi kitsilautas, ning laudal oli küll tugeved seinad olod, ning mötlend, et ma lää too suured kivid Karujärvest ja veereta need sönna, noh, ukse ette. Ning läind Karujärvelt neid kivisid tooma, aga pole nendega kohale jöudand. Pole nendega kohale jöudand mette. Ning tulnd ära – hakkand tulema, üks kivi... ei pölle, noh pöllepaelad katkend ning üks kivi kukkund maha, ning siis ütlend:“Oh, rakmed olid tühised, kivi kukkus maha!“
Sääl sai Raka koht ja Raka ümbrus kõik sai säält nime. Noh ning...
(R. Põldmäe: Sääl oli üks Raka kivi ka?)
Jah, see kivi on praegu sääl, igavene suur kivi. (R. P.: See kivi on ka sellest nime saanud?) Siis see kivi on ka Raka kivi saand – või sest nime.
Noh, ning siis tal oli teine kivi veel olnd, väiksem kivi, ja sidund oma põllepaelad kinni ja hakkand sellega tulema. Sai nii kaugele kui Mikuniidi pölmele, sääl kukkund jälle maha. See saand sellest nime – , Mikuniidi pölme. Tal olnd üks Miku ka ja siis ta ütlend sedasi, et: „Oleks Miku mind abis olnd, siis ma oleks selle ära toond selle kivi.“ Aga siis mõlemad kivid jäid maha. (R. P.: Need kivid on praegu alles?) – Jah on.
(R. P.: Suured kivid?)
Teine on hiiglasuur kivi, aga teine on väiksem kivi, teine on suurem kivi natuke kui Raka kivi. Noo, aga siis pole midagit nõu aitand, siis ikka see Madli magand veel ja Madli saand seda aru, et vana jälle, Suur Tõll, teda kiusab. Ning siis tulnd ära ning siis magand Taavi ahjukoldes, jah need ööd sääl – ja viimati läind säält ära. Siis käis ta metsas söömas. Üks suur mänd oli, kus ta söi, ning sääl oli küna ka veel, ning sääl sees ta tegi podisid omale ning söi podisid.
(R. P.: Te olete näinud seda mändi?)
Mina nägi selle männi. Nüüd seda mändi änam äi ole. Ja mina nägin selle küna ka. Vanaisa näitas selle küna. Noh, ja siis jälle selle männi ka, aga mänd on nüüd ära kuivand, seda mändi änam äi ole. Jah, ja siis see Muhu Madli, see tegi ju kurja, palju kurja sääl külas, keda ta kiusas. Sääl oli peretütreid olnd, keda ta oli kiusand, neid ta pole mehele pand, hoopis oli ära teotand. Aga keda ta oli armastand ja kellega ta heesti oli läbi saand, need ta pand mehele köik. Jah, ja siis ta teind seukest halbust vahest jah, ja rahvas hakkas ka ikka kiusama, ja siis ta läks säält ära. Ning oli säält ära läind, ja siis täma on hakand säält minema ja on Jääramää auku ära surnd. Pole saand kaugemale. See on neli kilomeetrit säält Odalätsi külast minna.
Redigeeritud tekst
Odalätsi allikad on sellest tulnd, et vana Suure Töllu jäljeaugud on need. Sääl on neid palju – kas tuhandeid või rohkem veel, mis neid on. Jah, ja siis vana Kurivaim oli ka sääl olnd Suure Tölluga seltsis. Noh, need olid sääl vastamisi kahekesti läind. Jah, ja siis see Odalätsi küla on sellest nime saand, et Suur Tõll oli, noh, viskand teda odaga. Viskand ja oda läind katki, siis ütlend:
„Noh, see oda läts.“
Sellest saand see küla nime. Noh, aga siis oli Suure Töllul veel sääl üks vaenlane – Muhu Madli. Jah, ja see tegi inimestele... oli kurja teind ja siis jälle, noh, oli Töllule ka kurja teind. Ja see oli magand jälle Taavi kitsilautas, ning laudal oli küll tugeved seinad olod, ning mötlend, et ma lää too suured kivid Karujärvest ja veereta need sönna, noh, ukse ette. Ning läind Karujärvelt neid kivisid tooma, aga pole nendega kohale jöudand. Pole nendega kohale jöudand mette. Ning tulnd ära – hakkand tulema, üks kivi... ei pölle, noh pöllepaelad katkend ning üks kivi kukkund maha, ning siis ütlend:“Oh, rakmed olid tühised, kivi kukkus maha!“
Sääl sai Raka koht ja Raka ümbrus kõik sai säält nime. Noh ning...
(R. Põldmäe: Sääl oli üks Raka kivi ka?)
Jah, see kivi on praegu sääl, igavene suur kivi. (R. P.: See kivi on ka sellest nime saanud?) Siis see kivi on ka Raka kivi saand – või sest nime.
Noh, ning siis tal oli teine kivi veel olnd, väiksem kivi, ja sidund oma põllepaelad kinni ja hakkand sellega tulema. Sai nii kaugele kui Mikuniidi pölmele, sääl kukkund jälle maha. See saand sellest nime – , Mikuniidi pölme. Tal olnd üks Miku ka ja siis ta ütlend sedasi, et: „Oleks Miku mind abis olnd, siis ma oleks selle ära toond selle kivi.“ Aga siis mõlemad kivid jäid maha. (R. P.: Need kivid on praegu alles?) – Jah on.
(R. P.: Suured kivid?)
Teine on hiiglasuur kivi, aga teine on väiksem kivi, teine on suurem kivi natuke kui Raka kivi. Noo, aga siis pole midagit nõu aitand, siis ikka see Madli magand veel ja Madli saand seda aru, et vana jälle, Suur Tõll, teda kiusab. Ning siis tulnd ära ning siis magand Taavi ahjukoldes, jah need ööd sääl – ja viimati läind säält ära. Siis käis ta metsas söömas. Üks suur mänd oli, kus ta söi, ning sääl oli küna ka veel, ning sääl sees ta tegi podisid omale ning söi podisid.
(R. P.: Te olete näinud seda mändi?)
Mina nägi selle männi. Nüüd seda mändi änam äi ole. Ja mina nägin selle küna ka. Vanaisa näitas selle küna. Noh, ja siis jälle selle männi ka, aga mänd on nüüd ära kuivand, seda mändi änam äi ole. Jah, ja siis see Muhu Madli, see tegi ju kurja, palju kurja sääl külas, keda ta kiusas. Sääl oli peretütreid olnd, keda ta oli kiusand, neid ta pole mehele pand, hoopis oli ära teotand. Aga keda ta oli armastand ja kellega ta heesti oli läbi saand, need ta pand mehele köik. Jah, ja siis ta teind seukest halbust vahest jah, ja rahvas hakkas ka ikka kiusama, ja siis ta läks säält ära. Ning oli säält ära läind, ja siis täma on hakand säält minema ja on Jääramää auku ära surnd. Pole saand kaugemale. See on neli kilomeetrit säält Odalätsi külast minna.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll; Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32795
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 07.09.2018
Lisatud 07.09.2018 11:55
Viimati muudetud 07.09.2018 11:55
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM, Mgn. II 111
Säilik ERA-13154-55231-89028
Pala ERA-13237-47935-30624