| Arhiiviandmed |
| Viide |
E 52466/7 |
| Täisviide |
E 52466/7 < Anseküla khk – V. Arge (1900) |
| Viite osad |
Kogu:EKöide:LK1:52466LK2:52467Pala: |
| Kogumisaasta(d) |
1900 |
| Kogujad |
|
| Pala päritolukoht |
Saaremaa, Anseküla
|
| Teksti sisu |
| Objekti liik |
laid, saar |
| Tegelased |
hiid, loom/lind/kala, kurat |
| Žanr |
muist, topon |
| Jututüüp |
Tõll loobib linnuks moondunud Vanapagana abilist Jätsi kividega, millest sünnivad Kirjulaid, Linnusitamaa, Kasse- ja Vahassoo laid, Abruka saar; Abruka linnukujuline: peaks Pöörtnina, hännaks Pitkana säär. |
| Pärimuskohad |
| Koht 1 |
| Objekti nimetus |
Pitkanina |
| Rahvapärane nimi |
Pitka hänna/Pitkana säär |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Vana küla |
Abruka |
| Täpsem asukoht |
Abruka saare lõunapoolne ots |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Abruka |
| Koht 2 |
| Objekti nimetus |
Pöörna säär |
| Rahvapärane nimi |
Pöörtnina/Pöörlina |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Vana küla |
Abruka |
| Täpsem asukoht |
Abruka saare põhjaotsas |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Abruka |
| Koht 3 |
| Objekti nimetus |
Abruka saar |
| Rahvapärane nimi |
Abroko saar |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Vana küla |
Abruka |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Uus küla |
Abruka |
| Koht 4 |
| Objekti nimetus |
Kasselaid |
| Rahvapärane nimi |
Kassalaid |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Täpsem asukoht |
Abruka saarest idas |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 5 |
| Objekti nimetus |
Vahasoo saar |
| Rahvapärane nimi |
Vahusoo/Vahassoo laid |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Täpsem asukoht |
Abruka saarest läänes |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 6 |
| Objekti nimetus |
Linnusitamaa |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Täpsem asukoht |
Abruka saare lõunaotsas |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Koht 7 |
| Objekti nimetus |
Kirjurahu/Kerju |
| Rahvapärane nimi |
Kirjulaid |
| Vana maakond |
Saaremaa |
| Kihelkond |
Anseküla |
| Täpsem asukoht |
Liivi lahes, Abrukast lõunas |
| Uus maakond |
Saare maakond |
| Tekst |
Esimine trehvas hänna (saba) pihta ja viis säält tüki maad merde, millest laidu sai, mida tänapäev Kirjulaiduks nimetakse, et kukkudes vesi kirjus vahtus oli. Tõine ka saba pihta ja sünnitas Linnus[i]ta maa (nüüd Linnustä). Kolmas viis parema tiiva pealt tüki maad merde, mille juures va Jäts pahaselt lausus: „Kas saab!“ ja see jäigi laidule esialgul nimeks, millest nüüd Kassa on tulnud. Neljas kivi, mida praegu Abroko saares Vahassoo laidu vastus võib näha, ja viies – nimelt kõige suurem ja just seesama, mille peal va Jäts nõutades oli kükitanud – pahema tiiva pihta, säält maaga merde, nii et meri sääl ümbruses koledaste vahutas, sellepärast anti laidule ka nimeks Vahusoo laidu (nüüd Vahassoo). Veel viskas Suur Tõll kuuenda kivi, mis pähe juhtus. Nüüd nõrkas linnu jõud, sest tiivad olivad tal juba lontsus (ripakili), langes kõige oma koormaga kolinal merde ja sünnitas selleläbi Abroko saare, mis praeguski kõige oma laidutega linnu kuju välja näib: linnu peaks on Pöörtnina (nüüd Pöörlina), nimi sellest tulnud, et linnu nina Kurelaidu küla poole oli pöörtud, ja hännaks (sabaks) Pitka hänna (nüüd Pitkana) säär, kuna eespool nimetatud kaks laidu linnu tiivu näitavad.
|
| Redigeeritud tekst |
Esimine trehvas hänna (saba) pihta ja viis säält tüki maad merde, millest laidu sai, mida tänapäev Kirjulaiduks nimetakse, et kukkudes vesi kirjus vahtus oli. Tõine ka saba pihta ja sünnitas Linnus[i]ta maa (nüüd Linnustä). Kolmas viis parema tiiva pealt tüki maad merde, mille juures va Jäts pahaselt lausus: „Kas saab!“ ja see jäigi laidule esialgul nimeks, millest nüüd Kassa on tulnud. Neljas kivi, mida praegu Abroko saares Vahassoo laidu vastus võib näha, ja viies – nimelt kõige suurem ja just seesama, mille peal va Jäts nõutades oli kükitanud – pahema tiiva pihta, säält maaga merde, nii et meri sääl ümbruses koledaste vahutas, sellepärast anti laidule ka nimeks Vahusoo laidu (nüüd Vahassoo). Veel viskas Suur Tõll kuuenda kivi, mis pähe juhtus. Nüüd nõrkas linnu jõud, sest tiivad olivad tal juba lontsus (ripakili), langes kõige oma koormaga kolinal merde ja sünnitas selleläbi Abroko saare, mis praeguski kõige oma laidutega linnu kuju välja näib: linnu peaks on Pöörtnina (nüüd Pöörlina), nimi sellest tulnud, et linnu nina Kurelaidu küla poole oli pöörtud, ja hännaks (sabaks) Pitka hänna (nüüd Pitkana) säär, kuna eespool nimetatud kaks laidu linnu tiivu näitavad.
|
| Lisaandmed |
| Kirjandus |
HVM II |
| Sisu kommentaar |
Tõll; Vp |
| Tööprotsess |
| IDkood (Koobas) |
32757 |
| Sisestaja |
Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev |
06.09.2018 |
| Lisatud |
06.09.2018 10:48 |
| Viimati muudetud |
06.09.2018 11:00 |
| Andmed Kivikeses |
| Säiliku viide |
E |
| Säilik |
|
| Pala |
|
