Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide E 40271/6
Täisviide E 40271/6 < Anseküla khk – F. Peters < V. Arge (1900)
Viite osad Kogu:EKöide:LK1:40271LK2:40276Pala:
Kogumisaasta(d) 1900
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
V. Arge Saaremaa, Anseküla
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
F. Peters
Teksti sisu
Objekti liik küla, linn, mägi, saar, laid, kivi
Tegelased hiid, kurat, isik, loom/lind/kala
Žanr muist, topon
Jututüüp Vanapagan saadab va Jätsi Saaremaale Tõllu kohta pärima, Jäts vihastab Kurelaiu/Sikassaare/Kuressaare elanike peale ja tahab küla kiviga matta, Tõldemäel maganud Tõll pillub linnuks moondatud Jätsi kividega Kirjulaiuks, Linnusitamaaks, Kassa- ja Vahassoo laiuks, Abruka saareks; linnu peaks Pöötnine, hännaks Pitkane säär; Vahassoo laiul täipõrgu-taoline kivi - mälestus Tõllu abist; kohanimede seletusi.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Kurelaid/Kuressaare
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kaarma
Vana küla Kuressaare
Uus maakond Saare maakond
Uus vald Kuressaare linn
Uus küla Kuressaare
Koht 2
Objekti nimetus Sikassaare
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kaarma
Vana küla Sikassaare
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Sikassaare
Koht 3
Objekti nimetus Tõldamägi
Rahvapärane nimi Tõldemägi
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Kihelkonna
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Viidu-Mäebe
Koht 4
Objekti nimetus Kirjurahu (Kerju)
Rahvapärane nimi Kirjulad
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Täpsem asukoht Liivi lahes, Abrukast lõunas
Uus maakond Saare maakond
Koht 5
Objekti nimetus Linnusitamaa/Linnuste
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Täpsem asukoht Läänemeres, Abruka saare lõunaotsas
Uus maakond Saare maakond
Koht 6
Objekti nimetus Kasselaid
Rahvapärane nimi Kassalaid
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Täpsem asukoht Abrukast idas
Uus maakond Saare maakond
Uus vald Kaarma vald
Koht 7
Objekti nimetus Vahase saar
Rahvapärane nimi Vahassoo laid
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Täpsem asukoht Abruka saarest läänes
Uus maakond Saare maakond
Koht 8
Objekti nimetus Abruka saar
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Vana küla Abruka
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Abruka
Koht 9
Objekti nimetus Pöörnasäär
Rahvapärane nimi Pöörtnina/Pöörtine
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Vana küla Abruka
Täpsem asukoht Abruka põhjapoolses otsas
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Abruka
Koht 10
Objekti nimetus Pitkanina
Rahvapärane nimi Pitkahänna/Pitkane säär
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Vana küla Abruka
Täpsem asukoht Abruka lõunapoolses otsas
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Abruka
Koht 11
Objekti nimetus täipõrgu-tauline kivi
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Anseküla
Täpsem asukoht Vahassoo laiul ehk Vahase saarel
Uus maakond Saare maakond
Tekst
Lühikese ajaga oli Suure Tõllu vahvus kõikis Saaremaa rajades ja kaugemalgi au sees. Kõik vaenlased värisesivad tema nime kuuldes. Ka Vanapoisi kõrvu puutus see, et Saaremaal vägimees olla, nimega Suur Tõll. Teab, mis karutükka see mees kõik ära mängib, ümises ta seda kuuldes, see ajab isegi juba minu, mehikese karvad püsti. On tarvis temast lähemaid teateid saada. Kuida mõeldud, nii ka tehtud. Ta valis seks oma vanema ja mõistlikuma teenri va Jätsi välja ja saatis teda Saaremaa poole teele, järele kuulama, mis seal Suure Tõllu üle pajatatakse – head või kurja. Ühtlasi oli tarvis peale passida, kuidas saaks Suurt Tõllut põrgu tassida. Teele minnes kinnitas Vanapoiss va Jätsi: „Ole aga jällegi mõistlik, nagu ikka oled olnud!“ Va Jäts tuli Saare pinnale, jõudis õhtuks Kurelaidu külasse ja palus öömaja, mida lahked külamehed ka lubasivad. Kurelaidu külaks nimetati seda, et see laidu peal oli, mis Upa lahest on sisse piiratud ja kus sel ajal palju kurgi pesitas. Praegu kannab laidu nime Sikassaar (Sikusaar), mis selle laidule tema hea sikukarjamaa pärast hiljem anti. Kuresaare linna asutuse ajal on aga laidu juba saare nime kannud, mille järele sakslased oma kantsi ehituse aegus külat Kuresaare külaks hakkasivad nimetama. Läheme jutu järje peale tagasi. Va Jäts oli Kurelaidu külas öömajal ja hakkas ääri-veeri mööda Suurest Tõllust juttu tegema, et näha saada, mis külamehed tema üle lausuvad; kuulis aga kohe, et külamehed Suure Tõllu üle laia suuga kiitust avaldasivad. Va Jäts sai selle üle hirmus pahaseks, nii et ta oma tuska külameeste eest ei jõudnud varjata, sellepärast pani ta juba öösel putked mängima. Küla lähedal, selle koha peal“ kus praegus Kuresaare linnapää seisab, oli sel ajal palju suuri kiva. Sinna istus ta ühe päratuma suure kivi peale maha ja pidas kaua nõu, kuidas küla rahvale kätte tasuda. Viimati tuli ta ometi heale mõttele. Ta teadis Kuuramaal ühe suure mäe olevat. Seda tahtis ta sealt ära tuua, et Kurelaidu küla tervelt selle alla matta. Mäe toomiseks muutis ta ennast suureks linnuks ja lendas Kuuramaa poole otse üle Riia lahe. Senna jõudes võttis ta mäest umbest oma selja kandama ja kohe jälle tuldud teed tagasi. Oli teine juba üsna küla ligidal – nimelt seal, kus Apruku saar paergus seisab, ja oleks muidu ehk eesmärgile jõudnud, kui mitte Suur Tõll teda poleks takistanud, keda Võtruku küla lapsed täna Tõldemäelt olivad ülesse äratanud ja kes, kui ta ka Tammiku killakogu oli jumalaga jätnud, nüüd otsekohe Tõlde mõisa poole sammudes just parajaks ajaks senna jõudis. Suur Tõll, kes ühtegi häda külmalt pealt ei vaatanud, vaid kohe appi tõttis, seisis just seal kohal kivi seljal, kus va Jäts kivi peal istudes nõu oli pidanud. Sealt hakkas ta kiva va Jätsist linnu peale loopima. Esimene trehvas saba (hänna) pihta ja viis sealt tüki maad merde, millest laidu sai, mida tänapäevani Kirjulaiduks nimetatakse. Tõine kivi ka saba pihta ja sünnitas Linnus[i]tamaa (nüüd Linnuste). Kolmas kivi puutus pähe, neljas parema tiiva peale. Viies ja kuues – nimelt kõige suurem ja just sama, mille peal va Jäts nõu pidades oli kükitanud – pahema tiiva pihta. Selle peale langesivad tiivad lontsu (ripakile) ning nende koorm langes merde ja sünnitas kaks laidud: Kassa ja Vahassoo. Nüüd nõrkes ka linnu jõud, langes kõige oma koormaga kolinal merde ja sünnitas Apruku saare, mis praegugi kõige oma laidutega linnu kuju välja teeb: linnu peaks on Pöörtnina (nüüd Pöörtine), mille nimi sest tulnud, et linnu nina Kurelaidu küla poole oli pöörtud; hännaks Pitkahänna (nüüd Pitkane) säär, kuna Kassa ja Vahassoo saared tiivu näitavad. Esiotsa kandis saar nime Abiruttamise saar, mis talle Suure Tõllu abi ruttamise mälestuseks anti. Aja jooksul on sellest nimest keele vaeva kergituseks Apruku saanud. (Ka kõik tõised nimed, mis nüüd tõisiti, on samal põhjusel muudetud.) – Nii sai Kurelaidu küla peastetud, mis sest ajast ikka enam ja enam kosuma hakkas, kunni sellest viimati praegune Kuresaare linn välja võrsus ja kasvis. Kes seda suurt kivi – mis väikese täipõrgu-tauline (sannasuurune) on – soovib näha, see sõitku laevaga Vahassoo laidu peale, kus kivi Suure Tõllu mälestuseks alale on jäänud. Mäletagu vaatajad seal auga Suurt Tõllu, sest temata poleks saarlastel Kuresaare linna olemas. Iseäranis tähtis peaks selle kivi mälestus Apruka saare elanikkudele olema, sest et selle abil just nendel oma maalapike käes ongi. – Suurele Tõllule sai aga Apruku saar pärastpoole armsaks pähklal käima kohaks.
Rahvaraamat räägib ka, et Kuuramaal, selle mäe sees, kust see tükk võetud, pidada samasugune järv olema, kui Apruku saar kõige oma laidutega kokku on.
Redigeeritud tekst
Lühikese ajaga oli Suure Tõllu vahvus kõikis Saaremaa rajades ja kaugemalgi au sees. Kõik vaenlased värisesivad tema nime kuuldes. Ka Vanapoisi kõrvu puutus see, et Saaremaal vägimees olla, nimega Suur Tõll. Teab, mis karutükka see mees kõik ära mängib, ümises ta seda kuuldes, see ajab isegi juba minu, mehikese karvad püsti. On tarvis temast lähemaid teateid saada. Kuida mõeldud, nii ka tehtud. Ta valis seks oma vanema ja mõistlikuma teenri va Jätsi välja ja saatis teda Saaremaa poole teele, järele kuulama, mis seal Suure Tõllu üle pajatatakse – head või kurja. Ühtlasi oli tarvis peale passida, kuidas saaks Suurt Tõllut põrgu tassida. Teele minnes kinnitas Vanapoiss va Jätsi: „Ole aga jällegi mõistlik, nagu ikka oled olnud!“ Va Jäts tuli Saare pinnale, jõudis õhtuks Kurelaidu külasse ja palus öömaja, mida lahked külamehed ka lubasivad. Kurelaidu külaks nimetati seda, et see laidu peal oli, mis Upa lahest on sisse piiratud ja kus sel ajal palju kurgi pesitas. Praegu kannab laidu nime Sikassaar (Sikusaar), mis selle laidule tema hea sikukarjamaa pärast hiljem anti. Kuresaare linna asutuse ajal on aga laidu juba saare nime kannud, mille järele sakslased oma kantsi ehituse aegus külat Kuresaare külaks hakkasivad nimetama. Läheme jutu järje peale tagasi. Va Jäts oli Kurelaidu külas öömajal ja hakkas ääri-veeri mööda Suurest Tõllust juttu tegema, et näha saada, mis külamehed tema üle lausuvad; kuulis aga kohe, et külamehed Suure Tõllu üle laia suuga kiitust avaldasivad. Va Jäts sai selle üle hirmus pahaseks, nii et ta oma tuska külameeste eest ei jõudnud varjata, sellepärast pani ta juba öösel putked mängima. Küla lähedal, selle koha peal“ kus praegus Kuresaare linnapää seisab, oli sel ajal palju suuri kiva. Sinna istus ta ühe päratuma suure kivi peale maha ja pidas kaua nõu, kuidas küla rahvale kätte tasuda. Viimati tuli ta ometi heale mõttele. Ta teadis Kuuramaal ühe suure mäe olevat. Seda tahtis ta sealt ära tuua, et Kurelaidu küla tervelt selle alla matta. Mäe toomiseks muutis ta ennast suureks linnuks ja lendas Kuuramaa poole otse üle Riia lahe. Senna jõudes võttis ta mäest umbest oma selja kandama ja kohe jälle tuldud teed tagasi. Oli teine juba üsna küla ligidal – nimelt seal, kus Apruku saar paergus seisab, ja oleks muidu ehk eesmärgile jõudnud, kui mitte Suur Tõll teda poleks takistanud, keda Võtruku küla lapsed täna Tõldemäelt olivad ülesse äratanud ja kes, kui ta ka Tammiku killakogu oli jumalaga jätnud, nüüd otsekohe Tõlde mõisa poole sammudes just parajaks ajaks senna jõudis. Suur Tõll, kes ühtegi häda külmalt pealt ei vaatanud, vaid kohe appi tõttis, seisis just seal kohal kivi seljal, kus va Jäts kivi peal istudes nõu oli pidanud. Sealt hakkas ta kiva va Jätsist linnu peale loopima. Esimene trehvas saba (hänna) pihta ja viis sealt tüki maad merde, millest laidu sai, mida tänapäevani Kirjulaiduks nimetatakse. Tõine kivi ka saba pihta ja sünnitas Linnus[i]tamaa (nüüd Linnuste). Kolmas kivi puutus pähe, neljas parema tiiva peale. Viies ja kuues – nimelt kõige suurem ja just sama, mille peal va Jäts nõu pidades oli kükitanud – pahema tiiva pihta. Selle peale langesivad tiivad lontsu (ripakile) ning nende koorm langes merde ja sünnitas kaks laidud: Kassa ja Vahassoo. Nüüd nõrkes ka linnu jõud, langes kõige oma koormaga kolinal merde ja sünnitas Apruku saare, mis praegugi kõige oma laidutega linnu kuju välja teeb: linnu peaks on Pöörtnina (nüüd Pöörtine), mille nimi sest tulnud, et linnu nina Kurelaidu küla poole oli pöörtud; hännaks Pitkahänna (nüüd Pitkane) säär, kuna Kassa ja Vahassoo saared tiivu näitavad. Esiotsa kandis saar nime Abiruttamise saar, mis talle Suure Tõllu abi ruttamise mälestuseks anti. Aja jooksul on sellest nimest keele vaeva kergituseks Apruku saanud. (Ka kõik tõised nimed, mis nüüd tõisiti, on samal põhjusel muudetud.) – Nii sai Kurelaidu küla peastetud, mis sest ajast ikka enam ja enam kosuma hakkas, kunni sellest viimati praegune Kuresaare linn välja võrsus ja kasvis. Kes seda suurt kivi – mis väikese täipõrgu-tauline (sannasuurune) on – soovib näha, see sõitku laevaga Vahassoo laidu peale, kus kivi Suure Tõllu mälestuseks alale on jäänud. Mäletagu vaatajad seal auga Suurt Tõllu, sest temata poleks saarlastel Kuresaare linna olemas. Iseäranis tähtis peaks selle kivi mälestus Apruka saare elanikkudele olema, sest et selle abil just nendel oma maalapike käes ongi. – Suurele Tõllule sai aga Apruku saar pärastpoole armsaks pähklal käima kohaks.
Rahvaraamat räägib ka, et Kuuramaal, selle mäe sees, kust see tükk võetud, pidada samasugune järv olema, kui Apruku saar kõige oma laidutega kokku on.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll; Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32755
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 06.09.2018
Lisatud 06.09.2018 10:09
Viimati muudetud 06.09.2018 11:03
Andmed Kivikeses
Säiliku viide E
Säilik
Pala