Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | H I 9, 227/8 (105) |
|---|---|
| Täisviide | H I 9, 227/8 (105) – A. Suurkask (1896) |
| Viite osad | Kogu:H IKöide:9LK1:227LK2:228Pala:105 |
| Kogumisaasta(d) | 1896 |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | heinamaa, kalmistu, kalme, kivi |
| Tegelased | hiid/kurat |
| Žanr | topon, muist |
| Jututüüp | Kirikumurru heinamaal Vanakuradi supikeetmise koht. Arvatavalt vana kalme |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Parika raba |
| Vana maakond | Viljandimaa |
| Kihelkond | Suure-Jaani |
| Vana küla | Kuhjavere |
| Uus maakond | Viljandi maakond |
| Uus küla | Kuhjavere |
| Koht 2 | |
| Objekti nimetus | Vanakuradi supikeetmise koht |
| Vana maakond | Viljandimaa |
| Kihelkond | Viljandi |
| Vana vald | Karula |
| Vana talu | Puuri |
| Uus maakond | Viljandi maakond |
| Koht 3 | |
| Objekti nimetus | Kirikumurru heinamaa |
| Vana maakond | Viljandimaa |
| Kihelkond | Viljandi |
| Vana vald | Karula |
| Vana talu | Puuri |
| Uus maakond | Viljandi maakond |
| Tekst | |
| Vanakuradi supikeetmise ase Viljandimaal Karula vallas Puuri talu heinamaal, mida isenimega ka veel Kirikumurru heinamaaks kutsutakse, on üks natukene kõrgem maalapikene, kui tavaliselt see heinamaa on. Selle põndaku pääl on üks kaunis suur lai kivi, mille pääl istumise ase on, ja kohe selle kivi juures on kolm kaunis suurt kivi nõndamoodu seismas, nagu oleks nad ühe õieti suure keetmisekatla tarvis sinna nõnda maha säetud. Sellepärast kutsub rahvas seda põndakat Vanakuradi supikeetmise koht. Rahva jutt selle üle käib nõnda. Kord tahtnud Vanakurat enesele suppi keeta. Supikeetmise katel tal küll olnud, aga mehike olnud sellega kimbus, et pole parajat paika supikeetmise kohaks leidnud. Ühes kohas olnud väga inimeste käimise kohal, teisel kohal olnud, palju va võsavillemisi, kes Põrguperemehele tulised jalad alla teinud. Nõnda käinud ta siis, supikatel kõige tarvilise materjaliga suure teibaga sangapidi õlal, ja otsinud parajat supikeetmise kohta. Viimaks jõudnud ta ka Kirikumurru heinamaale, kus ta eelnimetatud põndakule juhtunud ja seda enesele parajaks supikeetmise paigaks leidnud olema, sest inimesed pole muul ajal kui heinaajal siia tulnud ja et lage maa, pole ka võsavillemid siin elutsenud. Kohe teinud ta kolmest suurest kivist supikatla aluse valmis, nõnda suure laia kivi lähedale, et ta keetmise ajal sääl kivi pääl võis istu, tuld teha ja suppi segada. Nõnda keetnud siis Põrglane, jalad välja sirutatud, suure kivi pääl istudes suppi. Vanakuradi keha raskuse läbi jäenud tema tagaotsa ase tänapäevani kivi sisse. Kui supp valmis ja Kurat juba sööma tahtnud hakka, näinud ta, et kari huntisid üle lagendiku tema poole jooksnud. Vanakurat tõmbanud supikatla – palavast pärast – sülle ja jooksnud Parika rabasse, kus supi ära söönud. Ma usun aga, et see Kuradi üks vana matusepaik – nimelt mullakalme saab olema, sest see põndakas on päält mügerik, mis nagu hauaasemed välja näitab. Ja kust võis selle heinamaale nimi Kirikumurd tulla? See kõik juhib selle pääle, et sääl üks mullakalme saab olema. Rahvas ei tea sellest küll mitte kõige vähematki, kunas sinna surnuid on maetud, või kas ta täieste kalmukoht on; ainult mõned vanad raugad, arvavad, et see vahest ehk võib matusepaik olla, nagu maapindki näitab. |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Vanakuradi supikeetmise ase Viljandimaal Karula vallas Puuri talu heinamaal, mida isenimega ka veel Kirikumurru heinamaaks kutsutakse, on üks natukene kõrgem maalapikene, kui tavaliselt see heinamaa on. Selle põndaku pääl on üks kaunis suur lai kivi, mille pääl istumise ase on, ja kohe selle kivi juures on kolm kaunis suurt kivi nõndamoodu seismas, nagu oleks nad ühe õieti suure keetmisekatla tarvis sinna nõnda maha säetud. Sellepärast kutsub rahvas seda põndakat Vanakuradi supikeetmise koht. Rahva jutt selle üle käib nõnda. Kord tahtnud Vanakurat enesele suppi keeta. Supikeetmise katel tal küll olnud, aga mehike olnud sellega kimbus, et pole parajat paika supikeetmise kohaks leidnud. Ühes kohas olnud väga inimeste käimise kohal, teisel kohal olnud, palju va võsavillemisi, kes Põrguperemehele tulised jalad alla teinud. Nõnda käinud ta siis, supikatel kõige tarvilise materjaliga suure teibaga sangapidi õlal, ja otsinud parajat supikeetmise kohta. Viimaks jõudnud ta ka Kirikumurru heinamaale, kus ta eelnimetatud põndakule juhtunud ja seda enesele parajaks supikeetmise paigaks leidnud olema, sest inimesed pole muul ajal kui heinaajal siia tulnud ja et lage maa, pole ka võsavillemid siin elutsenud. Kohe teinud ta kolmest suurest kivist supikatla aluse valmis, nõnda suure laia kivi lähedale, et ta keetmise ajal sääl kivi pääl võis istu, tuld teha ja suppi segada. Nõnda keetnud siis Põrglane, jalad välja sirutatud, suure kivi pääl istudes suppi. Vanakuradi keha raskuse läbi jäenud tema tagaotsa ase tänapäevani kivi sisse. Kui supp valmis ja Kurat juba sööma tahtnud hakka, näinud ta, et kari huntisid üle lagendiku tema poole jooksnud. Vanakurat tõmbanud supikatla – palavast pärast – sülle ja jooksnud Parika rabasse, kus supi ära söönud. Ma usun aga, et see Kuradi üks vana matusepaik – nimelt mullakalme saab olema, sest see põndakas on päält mügerik, mis nagu hauaasemed välja näitab. Ja kust võis selle heinamaale nimi Kirikumurd tulla? See kõik juhib selle pääle, et sääl üks mullakalme saab olema. Rahvas ei tea sellest küll mitte kõige vähematki, kunas sinna surnuid on maetud, või kas ta täieste kalmukoht on; ainult mõned vanad raugad, arvavad, et see vahest ehk võib matusepaik olla, nagu maapindki näitab. |
|
| Lisaandmed | |
| Sisu kommentaar | Vp |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 32745 |
| Sisestaja | Reeli Reinaus |
| Sisestuskuupäev | 05.09.2018 |
| Lisatud | 05.09.2018 19:50 |
| Viimati muudetud | 05.09.2018 19:50 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | H I 9 |
| Säilik | |
| Pala | |