Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide H II 20, 26/7 (5)
Täisviide H II 20, 26/7 (5) < Pärnu khk., Sauga v. – M. Lippmann (1888)
Viite osad Kogu:H IIKöide:20LK1:26LK2:27Pala:5
Kogumisaasta(d) 1888
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
M. Lippmann
Pala kogumiskoht Pärnumaa, Pärnu, Sauga v.
Teksti sisu
Objekti liik sild
Tegelased hiid/kurat
Žanr muist
Jututüüp Vanapagan ehitanud silla üle Pärnu jõe
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Pärnu linn
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Pärnu
Vana küla Pärnu
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Pärnu
Koht 2
Objekti nimetus Lemmerathi kõrts
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Pärnu
Vana küla Pärnu
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Pärnu
Koht 3
Objekti nimetus Rääma kõrts
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Pärnu
Vana küla Rääma
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Pärnu
Koht 4
Objekti nimetus Sindi
Vana maakond Pärnumaa
Kihelkond Tori
Vana küla Sindi
Uus maakond Pärnu maakond
Uus küla Sindi
Koht 5
Objekti nimetus Pärnu jõgi
Tekst
Kuidas Vanapoiss üle Pärnu jõe sai
Et Vanapoiss muiste sagedaste maad mööda ümber käinud ja kord siin ja kord sial olnud ja oma karutükka teinud, see on mitmel ehk vast teada, aga et ta kord Pärnu jõest üleminemisega hädas olnud, see on paljul alles uudis ja sest tahan seekord jutustada. See olnud ühel maikuu algneval või aprillikuu lõppeval päeval, mis mitte selgeste teada ei ole, tulnud Vanapoiss vilet ajades suurt maanteed mööda Pärnu, mis Riia poolt tuleb. Jõe ääre saades tahtnud ta sillast üle minna, kui kunagi iga teine õige inimene, aga ei julgenud oma soovi täita, sest et palju inimesi silla pial seisivad ja silla lapist lastud laevu läbi. Kus inimesi palju koos on, sinna ei julge tema mehike sekka tungida. Nagu pääsukesed öökulli ümber pääval lendavad ja teda löövad, nii saab va Vanapoiss ka inimeste käest hurjutada, kui teda nähakse. Et sillast mitte üle ei ole saanud, läinud Vanapoiss hulkudes jõe äärt mööda Sindi poole, ehk leiab vast kuskilt madalamat või kitsamat kohta, kust üle võiks saada. Jõudnud ta linnast juba piaaegu mööda, selle koha piale arvata, kus nüüd Frelingi lauasaagimise veske seisab, kuulnud ta ennast korraga kahes kohas hüütavat: linnas Lemmerathi kõrtsis ja tema kohas üle jõe olevas Rääma kõrtsis. Ei tia, kumbasse kohta nüüd ennem piab minema. Rääma kõrtsi hüüdmise hääled olnud aga valjemad ja ta mõtelnud, sinna piab küll ennem tõttama. Aga kust sa saad, jõgi jälle tülinaks ees! Sial ei ole muu nõu aidanud, kui ta võtnud Pärnu linna jõepoolsest vallist hulga mulda ja liiva sülle ja viinud selle piaaegu keskpaika jõge ja lasknud sial selle sülest natukehaavalt maha pudiseda, nii et jõgi piaaegu poolest saadik madalaks jäänud. Sügavamast poolest hüpanud ta ise kalpsti üle ja olnudki Räämal käratsejate seas. Pool jõge on aga mullast ja liivast praegugi koguni madalaks jäänud, nii et jalgsi võib sees käia. Rääma poolt on aga väga sügav, mida mööda ka väiksed aurulaevad Pärnu ja Tammiste vahet käivad; ka vesi jookseb Rääma poolt käredamini. Kas aga Vanapoiss Räämalt linna tagasi läks ja ka sialt tüli vaigistada suutis, seda ei ole inimesed enam tähele pannud.
Redigeeritud tekst
Kuidas Vanapoiss üle Pärnu jõe sai
Et Vanapoiss muiste sagedaste maad mööda ümber käinud ja kord siin ja kord sial olnud ja oma karutükka teinud, see on mitmel ehk vast teada, aga et ta kord Pärnu jõest üleminemisega hädas olnud, see on paljul alles uudis ja sest tahan seekord jutustada. See olnud ühel maikuu algneval või aprillikuu lõppeval päeval, mis mitte selgeste teada ei ole, tulnud Vanapoiss vilet ajades suurt maanteed mööda Pärnu, mis Riia poolt tuleb. Jõe ääre saades tahtnud ta sillast üle minna, kui kunagi iga teine õige inimene, aga ei julgenud oma soovi täita, sest et palju inimesi silla pial seisivad ja silla lapist lastud laevu läbi. Kus inimesi palju koos on, sinna ei julge tema mehike sekka tungida. Nagu pääsukesed öökulli ümber pääval lendavad ja teda löövad, nii saab va Vanapoiss ka inimeste käest hurjutada, kui teda nähakse. Et sillast mitte üle ei ole saanud, läinud Vanapoiss hulkudes jõe äärt mööda Sindi poole, ehk leiab vast kuskilt madalamat või kitsamat kohta, kust üle võiks saada. Jõudnud ta linnast juba piaaegu mööda, selle koha piale arvata, kus nüüd Frelingi lauasaagimise veske seisab, kuulnud ta ennast korraga kahes kohas hüütavat: linnas Lemmerathi kõrtsis ja tema kohas üle jõe olevas Rääma kõrtsis. Ei tia, kumbasse kohta nüüd ennem piab minema. Rääma kõrtsi hüüdmise hääled olnud aga valjemad ja ta mõtelnud, sinna piab küll ennem tõttama. Aga kust sa saad, jõgi jälle tülinaks ees! Sial ei ole muu nõu aidanud, kui ta võtnud Pärnu linna jõepoolsest vallist hulga mulda ja liiva sülle ja viinud selle piaaegu keskpaika jõge ja lasknud sial selle sülest natukehaavalt maha pudiseda, nii et jõgi piaaegu poolest saadik madalaks jäänud. Sügavamast poolest hüpanud ta ise kalpsti üle ja olnudki Räämal käratsejate seas. Pool jõge on aga mullast ja liivast praegugi koguni madalaks jäänud, nii et jalgsi võib sees käia. Rääma poolt on aga väga sügav, mida mööda ka väiksed aurulaevad Pärnu ja Tammiste vahet käivad; ka vesi jookseb Rääma poolt käredamini. Kas aga Vanapoiss Räämalt linna tagasi läks ja ka sialt tüli vaigistada suutis, seda ei ole inimesed enam tähele pannud.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Vp
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32534
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 30.08.2018
Lisatud 30.08.2018 01:09
Viimati muudetud 30.08.2018 01:09
Andmed Kivikeses
Säiliku viide H II 20
Säilik
Pala