Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide RKM II 43, 103/5 (3)
Täisviide RKM II 43, 103/5 (3) < Orissaare raj, Laimjala k/n – A. Tustit < rahva käest (1955)
Viite osad Kogu:RKM IIKöide:43LK1:103LK2:105Pala:3
Kogumisaasta(d) 1955
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
rahva käest Saaremaa, Pöide
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
A. Tustit
Teksti sisu
Objekti liik kivi, küla, soo/raba, talu
Tegelased hiid
Žanr muist, topon
Jututüüp Tõll elas Tõllustes; Suure Tõllu kerisekivi, kirjad kulunud - Piret korjab sauna jaoks, pillab varbale, nutust Naistesoo; soos serval Naistesoo t.
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Naistesoo talu
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla Kõiguste
Täpsem asukoht Naistesoo kõrval
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kõiguste
Koht 2
Objekti nimetus Naistesoo
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla Kõiguste
Täpsem asukoht Kivist mõnisada meetrit eemal; Naistesood kasutas „Edasi“ kolhoos karjamaana.
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kõiguste
Koht 3
Objekti nimetus Suure Tõllu kerisekivi
Rahvapärane nimi Suure Tõllu kerisekivi
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Pöide
Vana küla Kõiguste
Täpsem asukoht Kõiguste mõisa kohal Kingissepa – Kurvastu maantee ääres kadakalisel karjamaal väikese oja kaldal
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Kõiguste
Koht 4
Objekti nimetus Tõlluste küla
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Püha
Vana küla Tõlluste
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Tõlluste
Tekst
„Edasi“ kolhoosi piirest mõnisada meetrit kaugel, endise Kõiguste mõisa kohal Kingissepa – Kurvastu maantee ääres kadakalisel karjamaal väikese oja kaldal seisab majakõrgune suur kivimürakas. Kivi kutsub ümberkaudne rahvas Suure Tõllu kerisekiviks, kes [Tõll] olnud kord muiste Saaremaa vägimees ja elanud Saaremaal Tõllustes. Kivi küljel asub nähtavasti juba Vene tsaari päevil kiviküljesse raiut mingi venekeelne kiri, mis aga on ajahambast sedavõrd rikutud, et pole enam mitte loetav. Nähtavasti on see hiiglakivi muinaskaitse all. Kivist mõnisada meetrit eemal asub vesine soo, mida rahvas kutsub Naistesooks, ja soo serval praegust kolhoositalu Naistesoo taluks. Et siin on juttu kohamuistenditest ja võib-olla juba kirjanduse kaudu varem teada, kuid et need kivi ja kohad seisavad minu kodukoha lähedal, siis ei saa neist mitte vaikides mööda minna, kuid räägime siis neist õige lühidalt.
Et Suurel Tõllul muiste Tõllustes saunaehitus kuuldavasti käsil olnud, selleks läks tal kerisekive ka vaja, milleks Tõll saatnud oma naise Pireti neid mujalt Saaremaalt endale korjama. Kui Piret parajaste kerisekiviga koduteel Tõllustesse olnud, kivi pandud põllesse, katken endise Kõiguste mõisa kohal Suure Tõllu naise Pireti põllepaelad ja kerisekivi kukkus Piretile õnnetuseks varba peale. Õnnetusest hakan Piret nutma, silmaveest tekkin vesine soo, mida veel praegu kutsutaks Naistesooks, mida kasutab „Edasi“ kolhoos karjamaana. Kerisekivi aga jäi endise Kõiguste mõisa juure, mida rahvas kutsub Suure Tõllu kerisekiviks.
Redigeeritud tekst
„Edasi“ kolhoosi piirest mõnisada meetrit kaugel, endise Kõiguste mõisa kohal Kingissepa – Kurvastu maantee ääres kadakalisel karjamaal väikese oja kaldal seisab majakõrgune suur kivimürakas. Kivi kutsub ümberkaudne rahvas Suure Tõllu kerisekiviks, kes [Tõll] olnud kord muiste Saaremaa vägimees ja elanud Saaremaal Tõllustes. Kivi küljel asub nähtavasti juba Vene tsaari päevil kiviküljesse raiut mingi venekeelne kiri, mis aga on ajahambast sedavõrd rikutud, et pole enam mitte loetav. Nähtavasti on see hiiglakivi muinaskaitse all. Kivist mõnisada meetrit eemal asub vesine soo, mida rahvas kutsub Naistesooks, ja soo serval praegust kolhoositalu Naistesoo taluks. Et siin on juttu kohamuistenditest ja võib-olla juba kirjanduse kaudu varem teada, kuid et need kivi ja kohad seisavad minu kodukoha lähedal, siis ei saa neist mitte vaikides mööda minna, kuid räägime siis neist õige lühidalt.
Et Suurel Tõllul muiste Tõllustes saunaehitus kuuldavasti käsil olnud, selleks läks tal kerisekive ka vaja, milleks Tõll saatnud oma naise Pireti neid mujalt Saaremaalt endale korjama. Kui Piret parajaste kerisekiviga koduteel Tõllustesse olnud, kivi pandud põllesse, katken endise Kõiguste mõisa kohal Suure Tõllu naise Pireti põllepaelad ja kerisekivi kukkus Piretile õnnetuseks varba peale. Õnnetusest hakan Piret nutma, silmaveest tekkin vesine soo, mida veel praegu kutsutaks Naistesooks, mida kasutab „Edasi“ kolhoos karjamaana. Kerisekivi aga jäi endise Kõiguste mõisa juure, mida rahvas kutsub Suure Tõllu kerisekiviks.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll, Piret
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32488
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 28.08.2018
Lisatud 28.08.2018 13:53
Viimati muudetud 27.09.2018 02:34
Andmed Kivikeses
Säiliku viide RKM II 43
Säilik
Pala