Arhiiviandmed |
Viide |
ERA II 229, 294/6 (7) |
Täisviide |
ERA II 229, 294/6 (7) < Noarootsi khk., Paslepa v., Pürksi k. – L. Gjärdman < Anton Gjärdman, 45 a. (1939) |
Viite osad |
Kogu:ERA IIKöide:229LK1:294LK2:296Pala:7 |
Kogumisaasta(d) |
1939 |
Esitajad |
Nimi |
Isikumärkus |
Elukoht |
Päritolu |
Päritolumärkus |
Vanus |
Sünniaasta |
Anton Gjardman |
|
Läänemaa, Noarootsi, Paslepa v., Pürksi k.
|
|
|
45 |
|
|
Kogujad |
|
Teksti sisu |
Objekti liik |
kivi, kirik |
Tegelased |
hiid/kurat |
Žanr |
muist, topon |
Jututüüp |
Vanapagan elanud poegadega metsas, kuid sinna ehitatud Haapsalu linn. Tahtis visata kirikut, mida ehitati, kuid viskas mööda |
Pärimuskohad |
Koht 1 |
Objekti nimetus |
Vädra mägi |
Vana maakond |
Läänemaa |
Kihelkond |
Lääne-Nigula |
Vana vald |
Oru |
Vana küla |
Vedra |
Uus maakond |
Lääne maakond |
Koht 2 |
Objekti nimetus |
Võnnusaare kivi |
Vana maakond |
Läänemaa |
Kihelkond |
Noarootsi |
Vana küla |
Saare |
ERA kood |
Noa_Lyckholm_01 |
Uus maakond |
Lääne maakond |
Uus küla |
Saare |
Märkus |
Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid) (KLO4000911) |
Koht 3 |
Objekti nimetus |
Haapsalu kirik |
Vana maakond |
Läänemaa |
Kihelkond |
Ridala |
Vana küla |
Haapsalu |
Uus maakond |
Lääne maakond |
Uus küla |
Haapsalu |
Koht 4 |
Objekti nimetus |
Haapsalu linn |
Vana maakond |
Läänemaa |
Kihelkond |
Ridala |
Vana küla |
Haapsalu |
Uus maakond |
Lääne maakond |
Uus küla |
Haapsalu |
Tekst |
Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav haavamets. Sääl olnud Vanapaganal väga mõnus asupaik. Rahvasuu teab rääkida, et tal olnud sääl metsas pesa ja pojad. Kui pikne raksatas, tulnud Vanatühi metsast välja ühes oma noorsooga ja karanud merde. Ta lebanud seni vees, kuni ilm muutus ilusaks. Ta tassinud pojad pessa. Käinud ise ümbruskonna inimesi kiusamas. Hiljemal ajal, kui mets hävitati ja Haapsalu linn ehitati metsa kohale, kolinud Vanatühi põhja-hommiku poole uut elukohta otsima. Uue elukoha valik ei olnud Vanatühjal kerge, seda näitab meile tema teguviis. Oru vallas Vädra mäel olnud suur kivi. Säält leidnud loomad palava päikese eest varju. Ka öösel paha ilmaga seisnud hobused kivi ääres. Ühel ilusal kuuvalgel ööl näinud hobustekarjane nimetatud kivi otsas hirmus suure sarvedega olevuse. Ta vaadanud säält uue linna poole. Ise pomisenud endamisi: "Algavad juba kirikuga! Küll ma neid kutsikaid õpetan!" Siis ta astunud kivi päält maha, kahmanud kivi sülle ja visanud selle linna poole õhku. Ise kukkunud sellise mürtsuga pikali, et tuli tulnud suust välja. Hirmunud hobustekarjane jooksnud külasse, ajanud inimesed unest üles, ise karjunud: "Koll tapab linna! Koll tapab linna!" Teisel päeval mindud kivipaika vaatama. Ei sääl olnud muud näha, kui laiaks tallatud loomade "lasusi". "Lasud" olid pehmed ja libedad, seepärast kukkunud Vanakoll pikali. Kivi ei saavutanud eesmärki. Veel tänapäeval võib igaüks näha seda kivi Võnnusaares. Tükk kivist on sinna kukkumisel lahti põrunud, see lebab kivi kõrval maas ... Ja tõendan, et see on tõestesündinud lugu. Kivi ei ole just suur ega ka väike. Maapinnast mõõtes on ta 6–7 m kõrge ja nii lai. |
Redigeeritud tekst |
Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav haavamets. Sääl olnud Vanapaganal väga mõnus asupaik. Rahvasuu teab rääkida, et tal olnud sääl metsas pesa ja pojad. Kui pikne raksatas, tulnud Vanatühi metsast välja ühes oma noorsooga ja karanud merde. Ta lebanud seni vees, kuni ilm muutus ilusaks. Ta tassinud pojad pessa. Käinud ise ümbruskonna inimesi kiusamas. Hiljemal ajal, kui mets hävitati ja Haapsalu linn ehitati metsa kohale, kolinud Vanatühi põhja-hommiku poole uut elukohta otsima. Uue elukoha valik ei olnud Vanatühjal kerge, seda näitab meile tema teguviis. Oru vallas Vädra mäel olnud suur kivi. Säält leidnud loomad palava päikese eest varju. Ka öösel paha ilmaga seisnud hobused kivi ääres. Ühel ilusal kuuvalgel ööl näinud hobustekarjane nimetatud kivi otsas hirmus suure sarvedega olevuse. Ta vaadanud säält uue linna poole. Ise pomisenud endamisi: "Algavad juba kirikuga! Küll ma neid kutsikaid õpetan!" Siis ta astunud kivi päält maha, kahmanud kivi sülle ja visanud selle linna poole õhku. Ise kukkunud sellise mürtsuga pikali, et tuli tulnud suust välja. Hirmunud hobustekarjane jooksnud külasse, ajanud inimesed unest üles, ise karjunud: "Koll tapab linna! Koll tapab linna!" Teisel päeval mindud kivipaika vaatama. Ei sääl olnud muud näha, kui laiaks tallatud loomade "lasusi". "Lasud" olid pehmed ja libedad, seepärast kukkunud Vanakoll pikali. Kivi ei saavutanud eesmärki. Veel tänapäeval võib igaüks näha seda kivi Võnnusaares. Tükk kivist on sinna kukkumisel lahti põrunud, see lebab kivi kõrval maas ... Ja tõendan, et see on tõestesündinud lugu. Kivi ei ole just suur ega ka väike. Maapinnast mõõtes on ta 6–7 m kõrge ja nii lai. |
Lisaandmed |
Sisu kommentaar |
Vp PP |
Tööprotsess |
IDkood (Koobas) |
32263 |
Sisestaja |
Reeli Reinaus |
Sisestuskuupäev |
18.08.2018 |
Lisatud |
18.08.2018 11:46 |
Viimati muudetud |
05.08.2019 15:55 |
Andmed Kivikeses |
Säiliku viide |
ERA II 229 |
Säilik |
|
Pala |
|