Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide ERA II 229, 294/6 (7)
Täisviide ERA II 229, 294/6 (7) < Noarootsi khk., Paslepa v., Pürksi k. – L. Gjärdman < Anton Gjärdman, 45 a. (1939)
Viite osad Kogu:ERA IIKöide:229LK1:294LK2:296Pala:7
Kogumisaasta(d) 1939
Esitajad
Nimi Isikumärkus Elukoht Päritolu Päritolumärkus Vanus Sünniaasta
Anton Gjardman Läänemaa, Noarootsi, Paslepa v., Pürksi k.
45
Kogujad
Nimi Sünniaasta Märkus
Leida Gjärdman 1927
Teksti sisu
Objekti liik kirik, kivi
Tegelased hiid/kurat
Žanr topon, muist
Jututüüp Vanapagan elanud poegadega metsas, kuid sinna ehitatud Haapsalu linn. Tahtis visata kirikut, mida ehitati, kuid viskas mööda
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Vädra mägi
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Lääne-Nigula
Vana vald Oru
Vana küla Vedra
Uus maakond Lääne maakond
Koht 2
Objekti nimetus Võnnusaare kivi
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Noarootsi
Vana küla Saare
ERA kood Noa_Lyckholm_01
Uus maakond Lääne maakond
Uus küla Saare
Märkus Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid) (KLO4000911)
Koht 3
Objekti nimetus Haapsalu kirik
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Ridala
Vana küla Haapsalu
Uus maakond Lääne maakond
Uus küla Haapsalu
Koht 4
Objekti nimetus Haapsalu linn
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Ridala
Vana küla Haapsalu
Uus maakond Lääne maakond
Uus küla Haapsalu
Tekst
Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav haavamets. Sääl olnud Vanapaganal väga mõnus asupaik. Rahvasuu teab rääkida, et tal olnud sääl metsas pesa ja pojad. Kui pikne raksatas, tulnud Vanatühi metsast välja ühes oma noorsooga ja karanud merde. Ta lebanud seni vees, kuni ilm muutus ilusaks. Ta tassinud pojad pessa. Käinud ise ümbruskonna inimesi kiusamas. Hiljemal ajal, kui mets hävitati ja Haapsalu linn ehitati metsa kohale, kolinud Vanatühi põhja-hommiku poole uut elukohta otsima. Uue elukoha valik ei olnud Vanatühjal kerge, seda näitab meile tema teguviis. Oru vallas Vädra mäel olnud suur kivi. Säält leidnud loomad palava päikese eest varju. Ka öösel paha ilmaga seisnud hobused kivi ääres. Ühel ilusal kuuvalgel ööl näinud hobustekarjane nimetatud kivi otsas hirmus suure sarvedega olevuse. Ta vaadanud säält uue linna poole. Ise pomisenud endamisi: "Algavad juba kirikuga! Küll ma neid kutsikaid õpetan!" Siis ta astunud kivi päält maha, kahmanud kivi sülle ja visanud selle linna poole õhku. Ise kukkunud sellise mürtsuga pikali, et tuli tulnud suust välja. Hirmunud hobustekarjane jooksnud külasse, ajanud inimesed unest üles, ise karjunud: "Koll tapab linna! Koll tapab linna!" Teisel päeval mindud kivipaika vaatama. Ei sääl olnud muud näha, kui laiaks tallatud loomade "lasusi". "Lasud" olid pehmed ja libedad, seepärast kukkunud Vanakoll pikali. Kivi ei saavutanud eesmärki. Veel tänapäeval võib igaüks näha seda kivi Võnnusaares. Tükk kivist on sinna kukkumisel lahti põrunud, see lebab kivi kõrval maas ... Ja tõendan, et see on tõestesündinud lugu. Kivi ei ole just suur ega ka väike. Maapinnast mõõtes on ta 6–7 m kõrge ja nii lai.
Redigeeritud tekst
Vanasti olnud kuskil mere kaldal lihav haavamets. Sääl olnud Vanapaganal väga mõnus asupaik. Rahvasuu teab rääkida, et tal olnud sääl metsas pesa ja pojad. Kui pikne raksatas, tulnud Vanatühi metsast välja ühes oma noorsooga ja karanud merde. Ta lebanud seni vees, kuni ilm muutus ilusaks. Ta tassinud pojad pessa. Käinud ise ümbruskonna inimesi kiusamas. Hiljemal ajal, kui mets hävitati ja Haapsalu linn ehitati metsa kohale, kolinud Vanatühi põhja-hommiku poole uut elukohta otsima. Uue elukoha valik ei olnud Vanatühjal kerge, seda näitab meile tema teguviis. Oru vallas Vädra mäel olnud suur kivi. Säält leidnud loomad palava päikese eest varju. Ka öösel paha ilmaga seisnud hobused kivi ääres. Ühel ilusal kuuvalgel ööl näinud hobustekarjane nimetatud kivi otsas hirmus suure sarvedega olevuse. Ta vaadanud säält uue linna poole. Ise pomisenud endamisi: "Algavad juba kirikuga! Küll ma neid kutsikaid õpetan!" Siis ta astunud kivi päält maha, kahmanud kivi sülle ja visanud selle linna poole õhku. Ise kukkunud sellise mürtsuga pikali, et tuli tulnud suust välja. Hirmunud hobustekarjane jooksnud külasse, ajanud inimesed unest üles, ise karjunud: "Koll tapab linna! Koll tapab linna!" Teisel päeval mindud kivipaika vaatama. Ei sääl olnud muud näha, kui laiaks tallatud loomade "lasusi". "Lasud" olid pehmed ja libedad, seepärast kukkunud Vanakoll pikali. Kivi ei saavutanud eesmärki. Veel tänapäeval võib igaüks näha seda kivi Võnnusaares. Tükk kivist on sinna kukkumisel lahti põrunud, see lebab kivi kõrval maas ... Ja tõendan, et see on tõestesündinud lugu. Kivi ei ole just suur ega ka väike. Maapinnast mõõtes on ta 6–7 m kõrge ja nii lai.
Lisaandmed
Sisu kommentaar Vp PP
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32263
Sisestaja Reeli Reinaus
Sisestuskuupäev 18.08.2018
Lisatud 18.08.2018 11:46
Viimati muudetud 05.08.2019 15:55
Andmed Kivikeses
Säiliku viide ERA II 229
Säilik
Pala