Teade
| Arhiiviandmed | |
| Viide | EKÜ F 232i 1, 1/3 |
|---|---|
| Täisviide | EKÜ F 232i 1, 1/3 < Hiiumaa – Ellerberg = H. Neus, Tõllus und Leiger. Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. Bd. I, Heft l. Reval 1868, lk. 111 – 112. |
| Viite osad | Kogu:EKÜ FKöide:232i 1, 1/3LK1:LK2:Pala: |
| Kogumisaasta(d) | 1868 |
| Pala päritolukoht | Läänemaa |
| Teksti sisu | |
| Objekti liik | kivi, kirik, mõis, saar |
| Tegelased | hiid |
| Žanr | muist |
| Jututüüp | Tõll elas Tõlluste mõisas, Leiger Sõru kabeli ligidal, vennad; Tõll sihib Tõllukiviga Käina kirikut, kivi kukub merre; kapsad Hiiumaalt |
| Pärimuskohad | |
| Koht 1 | |
| Objekti nimetus | Hiiumaa |
| Rahvapärane nimi | Hiiumaa |
| Vana maakond | Läänemaa |
| Kihelkond | Emmaste |
| Uus maakond | Hiiu maakond |
| Koht 2 | |
| Objekti nimetus | Leigeri elupaik |
| Vana maakond | Läänemaa |
| Kihelkond | Emmaste |
| Vana küla | Sõru |
| Uus maakond | Hiiu maakond |
| Uus küla | Pärna |
| Märkus | PV: Sõru kabeliaed Sõru sadama kõrval, praeguses Pärna külas. |
| Koht 3 | |
| Objekti nimetus | Tõllukivi |
| Vana maakond | Läänemaa |
| Kihelkond | Käina |
| ERA kood | Käi_?_tõll |
| Uus maakond | Hiiu maakond |
| Märkus | võib olla emb-kumb Orjaku kivi, võib olla Karjamaaotsa kivi vms |
| Koht 4 | |
| Objekti nimetus | Käina kirik |
| Vana maakond | Läänemaa |
| Kihelkond | Käina |
| Vana küla | Käina |
| Uus maakond | Hiiu maakond |
| Uus küla | Käina |
| Koht 5 | |
| Objekti nimetus | Tõlluste mõis |
| Vana maakond | Saaremaa |
| Kihelkond | Püha |
| Vana küla | Tõlluste |
| Uus maakond | Saare maakond |
| Uus küla | Tõlluste |
| Tekst | |
| Hio rahva juttud vannast aiast kulutavad kahhest vennast, kes vägga sured ja rammukad mehhed on olnud. Vannem vend Tõllus elland Saremaal ommas moisas, mis Tõllusse moisaks nimmetud. Saremaal on präego veel Tõllusse mois. Kui Tõllus kulis, et Hiomaal Käina kirrikud ehhitati, selle ülle on ta meel pahhaks saand, vötnud sure kivvi ja tahtnud sega Saremaalt Käina kirriko torni mahha vissata, agga se kivvi ei olle ullatand nikaugelle ja kukkunud Hioma liggidal merrese. Se kivvi on veel seäl, ja nimmetakse Tõlluse kivviks. Kui sõdda on olnud ja vaendlassed kuulnud, et Tõllus ka vaendlasse vasto tulnud, siis on nad põggenenud. Tõllus viskand tõllarattaga nende järrel, rattas jooksnud ühheksa versta maad; Sörve säres läind ta katki. Se ratta vits peab präego veel Saremaal ollema. Norem vend Leiger on Hiomaal elland Surru kabbeli liggidal; seal on temmast monned mällestusse kohhad: Leigri perred ja veel muud paigad, kedda ma ennam ei mälleta. Kui need vennad käinud teine-teist vaatmas, siis on neil vie-süllane pal’k keppiks kääs olnud ja pool vati õllut taskus; seddavisi käinud merrest läbbi, vessi ei olle kõrgemale ullatand, kui kotse mütti. Kui Tõllus leent keetnud, siis panud ta padda tullele, ja issi läinud Hiomaalt kapstaid toma. Kui padda keend, on ta taggasi olnud. Kui Tõllus hakkand surrema, on ta üttelnud: „Matke mind mo rohhoaeda, ja kui teil hädda ehk södda peale tulleb ja teie isse ei või endid aidata, hüüdke mind mo haua jures, siis tullen ma teid aitma!“ Pärrast Tõllusse surma kuulnud lapsed vannematte käest sedda ja läinud Tõllusse haua jure, hüüdnud: „Töllus, Töllus, tõuse ülles, södda Sörve säres!“ Ta on omma pea tõstnud ja näind, et laste assi olnud, se on tedda pahhandand ja polle tõotanud ennam aitma tulla. |
|
| Redigeeritud tekst | |
| Hio rahva juttud vannast aiast kulutavad kahhest vennast, kes vägga sured ja rammukad mehhed on olnud. Vannem vend Tõllus elland Saremaal ommas moisas, mis Tõllusse moisaks nimmetud. Saremaal on präego veel Tõllusse mois. Kui Tõllus kulis, et Hiomaal Käina kirrikud ehhitati, selle ülle on ta meel pahhaks saand, vötnud sure kivvi ja tahtnud sega Saremaalt Käina kirriko torni mahha vissata, agga se kivvi ei olle ullatand nikaugelle ja kukkunud Hioma liggidal merrese. Se kivvi on veel seäl, ja nimmetakse Tõlluse kivviks. Kui sõdda on olnud ja vaendlassed kuulnud, et Tõllus ka vaendlasse vasto tulnud, siis on nad põggenenud. Tõllus viskand tõllarattaga nende järrel, rattas jooksnud ühheksa versta maad; Sörve säres läind ta katki. Se ratta vits peab präego veel Saremaal ollema. Norem vend Leiger on Hiomaal elland Surru kabbeli liggidal; seal on temmast monned mällestusse kohhad: Leigri perred ja veel muud paigad, kedda ma ennam ei mälleta. Kui need vennad käinud teine-teist vaatmas, siis on neil vie-süllane pal’k keppiks kääs olnud ja pool vati õllut taskus; seddavisi käinud merrest läbbi, vessi ei olle kõrgemale ullatand, kui kotse mütti. Kui Tõllus leent keetnud, siis panud ta padda tullele, ja issi läinud Hiomaalt kapstaid toma. Kui padda keend, on ta taggasi olnud. Kui Tõllus hakkand surrema, on ta üttelnud: „Matke mind mo rohhoaeda, ja kui teil hädda ehk södda peale tulleb ja teie isse ei või endid aidata, hüüdke mind mo haua jures, siis tullen ma teid aitma!“ Pärrast Tõllusse surma kuulnud lapsed vannematte käest sedda ja läinud Tõllusse haua jure, hüüdnud: „Töllus, Töllus, tõuse ülles, södda Sörve säres!“ Ta on omma pea tõstnud ja näind, et laste assi olnud, se on tedda pahhandand ja polle tõotanud ennam aitma tulla. |
|
| Lisaandmed | |
| Kirjandus | HVM II |
| Sisu kommentaar | Tõll, Leiger |
| Tööprotsess | |
| IDkood (Koobas) | 32149 |
| Sisestaja | Pille Vahtmäe |
| Sisestuskuupäev | 16.08.2018 |
| Lisatud | 16.08.2018 11:36 |
| Viimati muudetud | 16.08.2018 11:38 |
| Andmed Kivikeses | |
| Säiliku viide | EKÜ F 232i 1, 1/3 |
| Säilik | |
| Pala | |