Teated 

Teade


Arhiiviandmed
Viide EKÜ F 232i 1, 1/3
Täisviide EKÜ F 232i 1, 1/3 < Hiiumaa – Ellerberg = H. Neus, Tõllus und Leiger. Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands. Bd. I, Heft l. Reval 1868, lk. 111 – 112.
Viite osad Kogu:EKÜ FKöide:232i 1, 1/3LK1:LK2:Pala:
Kogumisaasta(d) 1868
Pala päritolukoht Läänemaa
Teksti sisu
Objekti liik kivi, kirik, mõis, saar
Tegelased hiid
Žanr muist
Jututüüp Tõll elas Tõlluste mõisas, Leiger Sõru kabeli ligidal, vennad; Tõll sihib Tõllukiviga Käina kirikut, kivi kukub merre; kapsad Hiiumaalt
Pärimuskohad
Koht 1
Objekti nimetus Tõlluste mõis
Vana maakond Saaremaa
Kihelkond Püha
Vana küla Tõlluste
Uus maakond Saare maakond
Uus küla Tõlluste
Koht 2
Objekti nimetus Hiiumaa
Rahvapärane nimi Hiiumaa
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Emmaste
Uus maakond Hiiu maakond
Koht 3
Objekti nimetus Leigeri elupaik
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Emmaste
Vana küla Sõru
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Pärna
Märkus PV: Sõru kabeliaed Sõru sadama kõrval, praeguses Pärna külas.
Koht 4
Objekti nimetus Tõllukivi
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Käina
ERA kood Käi_?_tõll
Uus maakond Hiiu maakond
Märkus võib olla emb-kumb Orjaku kivi, võib olla Karjamaaotsa kivi vms
Koht 5
Objekti nimetus Käina kirik
Vana maakond Läänemaa
Kihelkond Käina
Vana küla Käina
Uus maakond Hiiu maakond
Uus küla Käina
Tekst
Hio rahva juttud vannast aiast kulutavad kahhest vennast, kes vägga sured ja rammukad mehhed on olnud. Vannem vend Tõllus elland Saremaal ommas moisas, mis Tõllusse moisaks nimmetud. Saremaal on präego veel Tõllusse mois. Kui Tõllus kulis, et Hiomaal Käina kirrikud ehhitati, selle ülle on ta meel pahhaks saand, vötnud sure kivvi ja tahtnud sega Saremaalt Käina kirriko torni mahha vissata, agga se kivvi ei olle ullatand nikaugelle ja kukkunud Hioma liggidal merrese. Se kivvi on veel seäl, ja nimmetakse Tõlluse kivviks. Kui sõdda on olnud ja vaendlassed kuulnud, et Tõllus ka vaendlasse vasto tulnud, siis on nad põggenenud. Tõllus viskand tõllarattaga nende järrel, rattas jooksnud ühheksa versta maad; Sörve säres läind ta katki. Se ratta vits peab präego veel Saremaal ollema. Norem vend Leiger on Hiomaal elland Surru kabbeli liggidal; seal on temmast monned mällestusse kohhad: Leigri perred ja veel muud paigad, kedda ma ennam ei mälleta. Kui need vennad käinud teine-teist vaatmas, siis on neil vie-süllane pal’k keppiks kääs olnud ja pool vati õllut taskus; seddavisi käinud merrest läbbi, vessi ei olle kõrgemale ullatand, kui kotse mütti. Kui Tõllus leent keetnud, siis panud ta padda tullele, ja issi läinud Hiomaalt kapstaid toma. Kui padda keend, on ta taggasi olnud. Kui Tõllus hakkand surrema, on ta üttelnud: „Matke mind mo rohhoaeda, ja kui teil hädda ehk södda peale tulleb ja teie isse ei või endid aidata, hüüdke mind mo haua jures, siis tullen ma teid aitma!“ Pärrast Tõllusse surma kuulnud lapsed vannematte käest sedda ja läinud Tõllusse haua jure, hüüdnud: „Töllus, Töllus, tõuse ülles, södda Sörve säres!“
Ta on omma pea tõstnud ja näind, et laste assi olnud, se on tedda pahhandand ja polle tõotanud ennam aitma tulla.
Redigeeritud tekst
Hio rahva juttud vannast aiast kulutavad kahhest vennast, kes vägga sured ja rammukad mehhed on olnud. Vannem vend Tõllus elland Saremaal ommas moisas, mis Tõllusse moisaks nimmetud. Saremaal on präego veel Tõllusse mois. Kui Tõllus kulis, et Hiomaal Käina kirrikud ehhitati, selle ülle on ta meel pahhaks saand, vötnud sure kivvi ja tahtnud sega Saremaalt Käina kirriko torni mahha vissata, agga se kivvi ei olle ullatand nikaugelle ja kukkunud Hioma liggidal merrese. Se kivvi on veel seäl, ja nimmetakse Tõlluse kivviks. Kui sõdda on olnud ja vaendlassed kuulnud, et Tõllus ka vaendlasse vasto tulnud, siis on nad põggenenud. Tõllus viskand tõllarattaga nende järrel, rattas jooksnud ühheksa versta maad; Sörve säres läind ta katki. Se ratta vits peab präego veel Saremaal ollema. Norem vend Leiger on Hiomaal elland Surru kabbeli liggidal; seal on temmast monned mällestusse kohhad: Leigri perred ja veel muud paigad, kedda ma ennam ei mälleta. Kui need vennad käinud teine-teist vaatmas, siis on neil vie-süllane pal’k keppiks kääs olnud ja pool vati õllut taskus; seddavisi käinud merrest läbbi, vessi ei olle kõrgemale ullatand, kui kotse mütti. Kui Tõllus leent keetnud, siis panud ta padda tullele, ja issi läinud Hiomaalt kapstaid toma. Kui padda keend, on ta taggasi olnud. Kui Tõllus hakkand surrema, on ta üttelnud: „Matke mind mo rohhoaeda, ja kui teil hädda ehk södda peale tulleb ja teie isse ei või endid aidata, hüüdke mind mo haua jures, siis tullen ma teid aitma!“ Pärrast Tõllusse surma kuulnud lapsed vannematte käest sedda ja läinud Tõllusse haua jure, hüüdnud: „Töllus, Töllus, tõuse ülles, södda Sörve säres!“
Ta on omma pea tõstnud ja näind, et laste assi olnud, se on tedda pahhandand ja polle tõotanud ennam aitma tulla.
Lisaandmed
Kirjandus HVM II
Sisu kommentaar Tõll, Leiger
Tööprotsess
IDkood (Koobas) 32149
Sisestaja Pille Vahtmäe
Sisestuskuupäev 16.08.2018
Lisatud 16.08.2018 11:36
Viimati muudetud 16.08.2018 11:38
Andmed Kivikeses
Säiliku viide EKÜ F 232i 1, 1/3
Säilik
Pala